https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KeeletarkKeeleteaduse wiki - Kasutaja kaastöö [et]2026-04-16T01:57:13ZKasutaja kaastööMediaWiki 1.36.2https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Esileht&diff=1278Esileht2025-09-24T07:05:47Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>[[File:meie.png|thumb|Wiki toimetajad]]<br />
<br />
'''Tere tulemast Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi aine Sissejuhatus keeleteadusse (FLEE.08.001) wikisse!'''<br />
<br />
See toetav õppematerjalide keskkond on siin selleks, et üliõpilased saaks õppida, korrata ja järele vaadata keeleteaduse põhimõisteid ja muud valdkonnaga seotut ning uurida lisaks end huvitavate teemade kohta.<br />
<br />
Wiki täieneb aegamööda – lähiajal plaanime lisaks olemasolevate lehekülgede täiendamisele alustada eesti keeleteadlaste ning lisamaterjalide rubriiki.<br />
<br />
Enamus wikist on koostatud peamiselt Ilona Trageli õppematerjalide ja Fred Karlssoni õpiku "Üldkeeleteadus" põhjal. Võimalusel on lehekülgi täiendatud erinevate teaduslike allikatega. Kuna wiki ise ei ole allikas, vaid allikate kokkuvõte, ei sobi see üliõpilastöödes viitamiseks.<br />
<br />
Wiki koostajad ja toimetajad on UC Santa Barbara keeleteaduse doktorant Liisa-Maria Komissarov ja Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel. <br />
<br />
Küsimused ja ettepanekud: [mailto:wiki@ilonatragel.ut.ee wiki@ilonatragel.ut.ee]<br />
<br />
== Vaata näiteks ==<br />
* [[Valik keeleteaduslikke mõisteid]]<br />
* [[Valik keeleteaduslikke andmebaase]]<br />
* [[Valik olulisi keeleteadlasi]]<br />
* [[Grammatilised kategooriad | Grammatilised kategooriad]]<br />
* [[Glossimine | Glossimise juhend]]<br />
* [[IPA| Rahvusvaheline foneetikatähestik (IPA)]]<br />
* [[Eri:Kõik leheküljed | Kõik leheküljed]]</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Esileht&diff=1277Esileht2024-09-11T19:36:55Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>[[File:meie.png|thumb|Wiki toimetajad]]<br />
<br />
'''Tere tulemast Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi aine Sissejuhatus keeleteadusse (FLEE.08.001) wikisse!'''<br />
<br />
See toetav õppematerjalide keskkond on siin selleks, et üliõpilased saaks õppida, korrata ja järele vaadata keeleteaduse põhimõisteid ja muud valdkonnaga seotut ning uurida lisaks end huvitavate teemade kohta.<br />
<br />
Wiki täieneb aegamööda – lähiajal plaanime lisaks olemasolevate lehekülgede täiendamisele alustada eesti keeleteadlaste ning lisamaterjalide rubriiki.<br />
<br />
Enamus wikist on koostatud peamiselt Ilona Trageli õppematerjalide ja Fred Karlssoni õpiku "Üldkeeleteadus" põhjal. Võimalusel on lehekülgi täiendatud erinevate teaduslike allikatega. Kuna wiki ise ei ole allikas, vaid allikate kokkuvõte, ei sobi see üliõpilastöödes viitamiseks.<br />
<br />
Wiki koostajad ja toimetajad on Edinburghi ülikooli keeleteaduse magistrant Liisa-Maria Komissarov ja Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel. <br />
<br />
Küsimused ja ettepanekud: [mailto:wiki@ilonatragel.ut.ee wiki@ilonatragel.ut.ee]<br />
<br />
== Vaata näiteks ==<br />
* [[Valik keeleteaduslikke mõisteid]]<br />
* [[Valik keeleteaduslikke andmebaase]]<br />
* [[Valik olulisi keeleteadlasi]]<br />
* [[Grammatilised kategooriad | Grammatilised kategooriad]]<br />
* [[Glossimine | Glossimise juhend]]<br />
* [[IPA| Rahvusvaheline foneetikatähestik (IPA)]]<br />
* [[Eri:Kõik leheküljed | Kõik leheküljed]]</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Valik_keeleteaduslikke_m%C3%B5isteid&diff=1276Valik keeleteaduslikke mõisteid2024-09-04T15:33:26Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Siit leiad teemade kaupa keeleteaduse põhimõisted. Allikatena on kasutatud eelkõige eestikeelseid allikaid.<br />
<br />
<br />
== Üldine ==<br />
<br />
*'''Keeleteadus (lingvistika)''' – loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus (Karlsson 2002: 48).<br />
<br />
*'''Üldkeeleteadus''' – käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi küsimusi ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid (Karlsson 2002: 48–49).<br />
<br />
*'''Teoreetiline keeleteadus''' – tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast (Karlsson 2002: 54).<br />
<br />
*'''Võrdlev-ajalooline keeleteadus''' – püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust (Karlsson 2002: 295).<br />
<br />
*'''Tekstilingvistika''' – keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid.<br />
<br />
*'''Funktsioonist lähtuv keeleuurimine''' – võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks (Karlsson 2002: 51).<br />
<br />
*'''Etümoloogia''' – teadus sõnade päritolust (Karlsson 2002: 287).<br />
<br />
*'''[[Onomastika]]''' – teadus nimede päritolust, struktuurist ja kasutusest (Päll, Henno 2003).<br />
<br />
*'''Areaalne liigitus''' – keelte jagamine piirkondade järgi, kus neid kõneldakse.<br />
<br />
*'''Sotsiolingvistiline liigitus''' – keelte jagamine kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas.<br />
<br />
*'''Tüpoloogiline liigitus''' – keelte jagamine nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi.<br />
<br />
*'''Genealoogiline liigitus''' – keelte jagamine sugulus- ja põlvnemissuhete alusel (Karlsson 2002: 294).<br />
<br />
*'''Keelkond''' – ühise algkeelega keeled.<br />
<br />
*'''Haru''' – üksteisest hiljem eraldunud ja seega omavahel lähemas suguluses keeled ühe keelkonna sees.<br />
<br />
*'''Rühm''' – üksteisest hiljem eraldunud ja seega omavahel lähemas suguluses keeled ühe keelkonna ühe haru sees.<br />
<br />
*'''Algkeel''' – keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) (Karlsson 2002: 58).<br />
<br />
*'''Isolaatkeel''' – keel, millele ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud) (Karlsson 2002: 296).<br />
<br />
*'''Rekonstruktsioon''' – algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel (Karlsson 2002: 295).<br />
<br />
*'''Lause''' – kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid).<br />
<br />
*'''Lausung''' – suulises kõnes üksus, mille moodustab ühe kõneleja jutt pausist pausini (Karlsson 2002: 151).<br />
<br />
*'''Grammatika''' – selle all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi (Karlsson 2002: 37).<br />
<br />
*'''Kiri''' – nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks.<br />
<br />
*'''Foneetiline kirjaviis''' – kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile (nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi).<br />
<br />
*'''Logograafiline kirjaviis''' – kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale.<br />
<br />
*'''Silpkiri''' – kiri, milles üks märk vastab ühele silbile.<br />
<br />
*'''Keeleuniversaalid''' – keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele (Karslsson 2002: 42).<br />
<br />
*'''''Lingua franca''''' – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad ning mis ei ole ühegi kõneleja emakeel. Tihti on tegu seguga mitmest keelest.<br />
<br />
*'''Ohustatud keel''' – keel, mille kasutatajad eelistavad oma lastele õpetada mõnd teist, enamasti parema sotsiolingvistilise staatusega keelt. Keele ohustatust mõõdetakse [[EGIDSi skaala|EGIDSi skaalal]] vahemikus nullist (rahvusvaheliselt kasutatud keel) kümneni (väljasurnud keel). (Ethnologue)<br />
<br />
*'''Markeerimata liige''' – keelendi algvorm või opositsiooni lihtsam liige (Karlsson 2002: 68, 104, 208).<br />
<br />
*'''Markeeritud liige''' – opositsiooni keerukam, suurema energiakuluga loodud liige (Karlsson 2002: 68, 104).<br />
<br />
*'''Binaarne opositsioon''' – vastandus kahe elemendi vahel, mis teineteist välistavad (näiteks vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud) (Karlsson 2002: 142).<br />
<br />
*'''Metakeel''' – keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. (Karlsson 2002: 19)<br />
<br />
*'''Pro-sõnad''' – sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne).<br />
<br />
*'''Adstraat''' – keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž).<br />
<br />
*'''Substraat''' – on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel.<br />
<br />
*'''Superstraat''' – on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt.<br />
<br />
*'''Referentsiaalsus''' – keele omadus osutada reaalse maailma entiteetidele.<br />
<br />
*'''Referent''' – reaalse maailma entiteet, millele keel viitab (Karlsson 2002: 237).<br />
<br />
*'''Tähistaja''' – [[Ferdinand de Saussure|Saussure]]’i termin keelelise vormi jaoks (de Saussure 2017: 121).<br />
<br />
*'''Tähistatav''' – [[Ferdinand de Saussure|Saussure]]’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks (de Saussure 2017: 121).<br />
<br />
*'''Kaksikliigendus''' – keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks ([[Ferdinand de Saussure|Saussure]]’i jaotus, de Saussure 2017: 120), teiselt poolt vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks.<br />
<br />
== Psühholingvistika ==<br />
<br />
*'''[[Psühholingvistika]]''' – keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52)<br />
<br />
*'''Kujundskeem''' – (ingl k ''image schema'') tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas).<br />
<br />
*'''Lalisemine''' – keele omandamise etapp lapse esimese eluaasta teisel poolel, kus laps toob kuuldavale sisulise tähenduseta silbijadasid (Argus ''et al.'' 2021).<br />
<br />
*'''Keele loomine ja mõistmine''' – keele loomine tähendab mingi info või idee sõnadesse panemist, keele mõistmine tähendab sõnadesse pandud info või idee vastu võtmist.<br />
<br />
*'''Keele omandamine ja õppimine''' – keele omandamine toimub alateadlikult ja loomulikus keskkonnas, keele õppimine toimub teadlikult ja enamasti koolis (Argus ''et al.'' 2021).<br />
<br />
*'''Lastekeel''' – lapse loodud keel (Kõrgesaar, Kapanen 2015: 178).<br />
<br />
*'''Hoidjakeel''' – täiskasvanu loodud keel, mis on lapsele suunatud (Kõrgesaar, Kapanen 2015: 180).<br />
<br />
*'''Sisendkeel''' – igasugune keel, mida laps kuuleb, st lapsele suunatud hoidjakeel + juhuslikult pealt kuuldud keel (näiteks telekas) (Kõrgesaar, Kapanen 2015: 183).<br />
<br />
*'''Üleüldistamine''' – nähtus, kui laps hakkab ühele referendile viitavat sõna kasutama teiste sarnaste referentide kohta (nt ''koer'' kõigi loomade kohta) (Ambridge ''et al.'' 2013: 48).<br />
<br />
*'''Kategoriseerimine''' – mingite ühiste tunnuste põhjal objektide ja nähtuste liigitamine ühe sõna alla (nt sõna ''tool'' kasutamine esemete kohta, mille peal saab istuda, sõltumata konkreetse kõnealuse tooli värvist, kujust, materjalist jne) (Tragel 2002: 5).<br />
<br />
*'''Kakskeelsus''' – olukord, kus inimene on omandanud või õppinud teise keele (Argus ''et al.'' 2021).<br />
<br />
*'''Mitmekeelsus''' – olukord, kus inimene on omandanud või õppinud rohkem kui kaks keelt (Argus ''et al.'' 2021).<br />
<br />
== Sotsiolingvistika ==<br />
<br />
*'''[[Sotsiolingvistika]]''' – keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas (Karlsson 2002: 51).<br />
<br />
*'''Kvantitatiivne sotsiolingvistika''' – tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga.<br />
<br />
*'''Praktiline sotsiolingvistika''' – tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetod on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel.<br />
<br />
*'''Allkeel''' – keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) (Karlsson 2002: 17).<br />
<br />
*'''Dialekt''' – murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant (Karlsson 2002: 284).<br />
<br />
*'''Idiolekt''' – konkreetsele indiviidile omane keele variant (Karlsson 2002: 284).<br />
<br />
*'''Sotsiolekt''' – keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest (Karlsson 2002: 285).<br />
<br />
*'''Variatiivsus''' – tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt. Samuti muutub keele kasutamine aja jooksul. (Karlsson 2002: 51)<br />
<br />
*'''Vähemuskeel''' – keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid.<br />
<br />
*'''Diglossia''' – olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (Karlsson 2002: 309).<br />
<br />
== Foneetika ja fonoloogia ==<br />
<br />
*'''[[Foneetika ja fonoloogia | Foneetika]]''' – keele allsüsteem, mis tegeleb häälikutega ning nende tootmise ja tajumisega (Karlsson 2002: 65).<br />
<br />
*'''Akustiline foneetika''' – uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.<br />
<br />
*'''Pertseptiivne ehk tajufoneetika''' – uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist).<br />
<br />
*'''Artikulatoorne foneetika''' – uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.<br />
<br />
*'''[[Foneetika ja fonoloogia | Fonoloogia]]''' – keele allsüsteem, milles uuritakse keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. (Karlsson 2002: 86)<br />
<br />
*'''Häälik''' – väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus (Karlsson 2002: 86).<br />
<br />
*'''Foneem''' – fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon.<br />
<br />
*'''Allofoon''' – foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega (Karlsson 2002: 87).<br />
<br />
*'''Häälikute kvaliteet''' – häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest.<br />
<br />
*'''Häälikute kvantiteet''' – häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus.<br />
<br />
*'''Häälikuseadused''' – kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes (Karlsson 2002: 286).<br />
<br />
*'''Transkribeerimine''' – häälduse ülesmärkimine kirjas.<br />
<br />
*'''[[IPA]] (''International Phonetic Alphabet'')''' – rahvusvaheline foneetiline tähestik - transkriptsioonisüsteem, mis on loodud kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud) (Karlsson 2002: 66).<br />
<br />
*'''SUT''' – soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem.<br />
<br />
== Morfoloogia ja süntaks ==<br />
<br />
*'''[[Morfoloogia]]''' – uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks (Karlsson 2002: 107).<br />
<br />
*'''[[Süntaks]]''' – keele allsüsteem, milles uuritakse sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks (Karlsson 2002: 148).<br />
<br />
*'''Morfeem''' – väikseim tähendusega keeleüksus (Karlsson 2002: 120).<br />
<br />
*'''Vaba morfeem''' – morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina (Karlsson 2002: 127).<br />
<br />
*'''Seotud morfeem''' – morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (Karlsson 2002: 127).<br />
<br />
*'''Afiks''' – seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. (Karlsson 2002: 127)<br />
<br />
*'''Infiks''' – tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – ''hiraman'' ‘laenama’; ''h-in-iraman'' ‘ laenas’) (Karlsson 2002: 129).<br />
<br />
*'''Prefiks''' – tüve ette liituv morfeem (Karlsson 2002: 128).<br />
<br />
*'''Sufiks''' – tüve lõppu liituv morfeem (Karlsson 2002: 129).<br />
<br />
*'''Tsirkumfiks''' – tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ''ge+mach+t'') (Karlsson 2002: 128).<br />
<br />
*'''Reduplikatsioon''' – liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine (Karlsson 2002: 130).<br />
<br />
*'''Morf''' – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles.<br />
<br />
*'''Allomorf''' – morfeemi variant (Karlsson 2002: 120).<br />
<br />
*'''Kliitik''' – teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud morfeem (Karlsson 2002: 132).<br />
<br />
*'''Muutumine''' – sama tähendusega morfeemi kuju muutumine erinevates ümbrustes.<br />
<br />
*'''Kumulatsioon''' – ühes morfeemis on mitu tähendust.<br />
<br />
*'''Morfeemianalüüs''' – sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) (Karlsson 2002: 121).<br />
<br />
*'''Segmentimine''' – sõna jagamine morfeemideks (Karlsson 2002: 114).<br />
<br />
*'''[[Glossimine]]''' – morfoloogilise info lisamine igale morfeemile.<br />
<br />
*'''Fusioon''' – tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) (Karlsson 2002: 130).<br />
*'''Moodustaja''' – (ingl k ''constituent'') ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on.<br />
<br />
*'''Ühildumine''' – nähtus, mille puhul [[Verb|verbile]] lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis (EKG 1993: 7).<br />
<br />
*'''Grammatiseerumine''' – keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks (Karlsson 2002: 182).<br />
<br />
*'''Grammatiline kategooria''' – koosneb üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad sama tasandi vormiüksused (nt kääne, aeg, isik) (SIL Glossary).<br />
<br />
*'''Arv''' – grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel [[Verb|verbidel]] eristatavat arvu (Karlsson 2002: 257).<br />
<br />
*'''Aeg''' – deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lauses väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega (Karlsson 2002: 259).<br />
<br />
*'''Aspekt''' – grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt [[Verb|verbidega]] ning väljendab [[Verb|verbiga]] väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi (Karlsson 2002: 258).<br />
<br />
*'''[[Kääne]]''' – grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega (Karlsson 2002: 257).<br />
<br />
*'''Polaarsus''' – grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust.<br />
<br />
*'''Mitmeliikmeline opositsioon''' – vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud (Karlsson 2002: 141).<br />
<br />
*'''Lausepuu e hargmik''' – skeem lause hierarhia visualiseerimiseks (Karlsson 2002: 156).<br />
<br />
*'''Absolutiiv-ergatiivsed keeled''' – keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. (Karlsson 2002: 183)<br />
<br />
*'''Nominatiiv-akusatiivsed keeled''' – keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P<br />
<br />
*'''Analüütilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente.<br />
<br />
*'''Sünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente.<br />
<br />
*'''Polüsünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk) (Karlsson 2002: 145).<br />
<br />
== Semantika ja pragmaatika ==<br />
<br />
*'''[[Semantika]]''' – keele allsüsteem, milles uuritakse keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi (Karlsson 2002: 30).<br />
<br />
*'''[[Pragmaatika]]''' – keeleteaduse uurimissuund, milles võetakse keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti (Karlsson 2002: 51).<br />
<br />
*'''Tähendus''' – see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega (Pajusalu 2009: 7).<br />
<br />
*'''Tähendusväli''' – tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad (Karlsson 2002: 249).<br />
<br />
*'''Tähendusvaldkond''' – erinevad kontekstid (nt ruum või aeg), kus ühel sõnal saab olla erinevaid tähendusi (Pajusalu 2009: 11).<br />
<br />
*'''Abstraktne tähendus''' – ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis.<br />
<br />
*'''Konkreetne tähendus''' – kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus.<br />
<br />
*'''Polüseemia''' – mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab) (Karlsson 2002: 243).<br />
<br />
*'''Sünonüümia''' – samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel (Karlsson 2002: 250).<br />
<br />
*'''Sünonüüm''' – teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ''ämber'' ja ''pang''; ''paralleelne'' ja ''rööpne'') (Karlsson 2002: 250).<br />
<br />
*'''Homonüüm''' – sama kirjapildi ja/või hääldusega sõnad, mis tähenduse poolest üksteisest erinevad (nt ''tee'' (jook) ja ''tee'' (pinnaseriba)) (Karlsson 2002: 112).<br />
<br />
*'''Metafoor''' – mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas (Pajusalu 2009: 107).<br />
<br />
*'''Mõistemetafoor''' – üldnimetus metafoorsete ülekannete loomise ja kasutamise kohta (Pajusalu 2009: 109).<br />
<br />
*'''Konstruktsioon''' – vormi ja tähenduse kooslus, mille terviktähendus erineb komponentide tähendustest (Penjam 2009: 5)<br />
<br />
*'''Fraas''' – koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu (Karlsson 2002: 159).<br />
<br />
*'''Tekst''' – keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess (Karlsson 2002: 271).<br />
<br />
*'''Kontekst''' – ümbritsevate sõnade ja grammatiliste vormide tähendus (Penjam 2009: 5); laiemalt keelekasutuse olukord (Pajusalu 2009: 21).<br />
<br />
*'''Diskursus''' – tekst koos kontekstiga (Karlsson 2002: 272).<br />
<br />
*'''Diskursuseanalüüs''' – suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine (Karlsson 2002: 272).<br />
<br />
*'''Semantiline roll ehk temaatiline roll''' – tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab (Pajusalu 2009: 81).<br />
<br />
*'''Agent''' – (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult (Pajusalu 2009: 83).<br />
<br />
*'''Patsient''' – (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele (Pajusalu 2009: 84).<br />
<br />
*'''Saaja''' – (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti (Pajusalu 2009: 86).<br />
<br />
*'''Siht''' – semantiline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti (Pajusalu 2009: 87).<br />
<br />
*'''Teema''' – semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub (Karlsson 2002: 238).<br />
<br />
*'''Perspektiiv''' – keelekasutaja vaatepunkti väljendus kõnes (Pajusalu 2009: 146).<br />
<br />
*'''Hoiak''' – keelekasutaja subjektiivse meelestatuse väljendus kõnes.<br />
<br />
*'''Presupositsioon''' – eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte (Karlsson 2002: 274).<br />
<br />
*'''Propositsioon''' – lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab (Pajusalu 2009: 13).<br />
<br />
*'''Anafoor''' – keeleelemendi kasutamine tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana (Karlsson 2002: 276).<br />
<br />
*'''Definiitsus''' – vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses (Karlsson 2002: 256).<br />
<br />
*'''Deiktiline element''' – kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, millest tavaliselt tausta teadmata aru ei saa (Karlsson 2002: 272).<br />
<br />
*'''Grammatiline isik''' – deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele.<br />
<br />
*'''Modaalsus''' – kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. (Karlsson 2002: 260)<br />
<br />
*'''Interpersonaalsus''' – seosed suhtluse osaliste vahel; spetsiifilised diskursuserollid ja neid väljendavad keelevahendid; autori identiteet ja suhted vastuvõtjaga, mis peegelduvad keelelistes valikutes (Halliday 1985)<br />
<br />
*'''Intertekstuaalsus''' – tekstide vastastikmõju; eri tüüpi tekstide peegeldumine üksteises (kui seos tekstide autorite vahel ei ole esiplaanil); tekst ei kajasta ainult autori eesmärke, vaid ka vahetu ühiskondliku ja kultuurilise mõju tulemusel kujunenud diskursusekonteksti, k.a hoiakuid (nt ideologeeme). Tähendus kujuneb suurtes kultuurilistes-sotsiaalsetes tekstivõrgustikes. (Kristeva 1969).<br />
<br />
*'''Denotatsioon ehk intensioon''' – keele tähendusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele (Karlsson 2002: 237)<br />
<br />
*'''Ekstensioon''' – sõna kõik võimalikud referendid (Karlsson 2002: 237).<br />
<br />
*'''Kõneakt e. kõnetegu''' – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Karlsson 2002: 67).<br />
<br />
*'''Voor''' – vestluse üksus; see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima (Karlsson 2002: 152).<br />
<br />
*'''Vooruvahetus''' – kõnevoorude vahetamine vestluses (Karlsson 2002: 280).<br />
<br />
*'''Viiteahel''' – juba kasutatud lauseliikmele tagasi viitamine (näiteks asesõnaga) (Pajusalu 2009: 181).<br />
<br />
*'''Naaberpaar''' – mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus) (Karlsson 2002: 280-281).<br />
<br />
*'''Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs''' – keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused (Karlsson 2002: 280).<br />
<br />
==Korpuslingvistika==<br />
<br />
*'''Korpuslingvistika''' – keeleteaduse haru, mis kasutab tekste keeleandmete allikana ning võimaldab keelekasutuse põhjal teha järeldusi keele ja ka ühiskonna kohta. Korpuslingvistika on olemuselt kvantitatiivne keeleuurimismeetod, milles on olulisel kohal statistiliste meetodite rakendamine. (Muischnek, Lindström 2020: 306–307)<br />
<br />
*'''[[Korpus]]''' – keeleuurimise aluseks olev korrastatud elektrooniliste tekstide kogu (Muischnek, Lindström 2020: 308).<br />
<br />
*'''Korpusepäringusüsteem''' – veebipõhine või kasutaja arvutisse installeeritav tarkvara, mille abil saab korpusest leida sõnade või muude seal märgendatud elementide (nt lemmad, sõnaliigid, grammatilised kategooriad) konkordantse, kollokatsioone, mitmikuid ning teha nende statistikat (Muischnek, Lindström 2020: 769).<br />
<br />
*'''Metaandmed''' – andmed andmete kohta, tekstikorpuste puhul näiteks teksti allikas, pealkiri, autor, loomisaeg, teksti pikkus sõnades ja baitides, mis nähtused tekstis on märgendatud jpm (Muischnek, Lindström 2020: 313).<br />
<br />
*'''Märgendamine''' – igasuguse lisainfo lisamine korpusesse (Muischnek, Lindström 2020: 313).<br />
<br />
*'''Lemmatiseerimine''' – tekstide märgendamisel sõna viimine tagasi selle sõnaraamatuvormile (Muischnek, Lindström 2020: 326).<br />
<br />
*'''(Sageduste) normaliseerimine (ka: standardiseerimine, võrreldavaks tegemine)''' – nähtuse absoluutsagedus korpuses arvutatakse ümber vastavalt korpuse mahule nii, et võrreldakse nähtuse absoluutsagedust baasi (nt 1000 või 10000 sõne) kohta. Kasutatakse võrdlemaks sama nähtuse esinemist erineva suurusega korpustes. (Muischnek, Lindström 2020: 332).<br />
<br />
*'''Konkordants''' – päritud stringi ehk märgijärjendit (lihtsaimal juhul sõna) sisaldavate korpuseosade, tüüpiliselt lausete hulk (Muischnek, Lindström 2020: 323)<br />
<br />
*'''Kollokatsioon''' – sõnade oluline koosesinemine tekstis (Muischnek, Lindström 2020: 329).<br />
<br />
*'''Sõnamitmik ehk n-gramm (kaksik, kolmik jne)''' – järjestikuste sõnade või tähemärkide järjend (Muischnek, Lindström 2020: 328).<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
'''Ambridge, B., J. M. Pine, C. F. Rowland, F. Chang, A. Bidgood 2013.''' The retreat from overgeneralization in child language acquisition: Word learning, morphology, and verb argument structure. Wiley Interdisciplinary Reviews: Cognitive Science, 4(1), 47–62.<br />
<br />
'''Argus, Reili, Tiina Rüütmaa, Anna Verschik 2021.''' Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine: peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest: kirjandusülevaade. Tallinna Ülikool (raamatu käsikiri).<br />
<br />
'''de Saussure, Ferdinand 2017.''' Üldkeeleteaduse kursus. Tallinn: Varrak.<br />
<br />
'''Eberhard, David M., Gary F. Simons, and Charles D. Fennig (eds.). 2021.''' Ethnologue: Languages of the World. Twenty-fourth edition. Dallas, Texas: SIL International. Online version: http://www.ethnologue.com.<br />
<br />
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.<br />
<br />
'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.<br />
<br />
'''Halliday, M. A. K. 1985. ''' An Introduction to Functional Grammar (1st ed.). London: Edward Arnold.<br />
<br />
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<br />
<br />
'''Kristeva, Julia 1969.''' Desire in Language: A Semiotic Approach to Literature and Art. <br />
<br />
'''Kõrgesaar, Helen, Airi Kapanen 2015.''' Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 177–188.<br />
<br />
'''Muischnek, Kadri, Liina Lindström 2020.''' Digitaalsed tekstiandmed ja korpuslingvistika. – Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. Koost. ja toim. Anu Masso, Katrin Tiidenberg, Andra Siibak. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 306–339.<br />
<br />
'''Pajusalu, Renate 2009.''' Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<br />
<br />
'''Penjam, Pille 2009.''' Mis on konstruktsioonigrammatika. – Oma Keel 2, 5–12. <br />
<br />
'''Päll, Peeter, Kairit Henno 2003.''' Onomastika termineid. Eesti Keele Instituudi Nimeselts. http://www.eki.ee/nimeselts/nimeterm.htm<br />
<br />
'''SIL Glossary''' https://glossary.sil.org/term/grammatical-category<br />
<br />
'''Tragel, Ilona 2002.''' Kognitiivsest lingvistikast. Mida kognitiivne tähendab ja mis tal keelega pistmist on? – Oma Keel, 1, 5–11.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Valik_keeleteaduslikke_andmebaase&diff=1275Valik keeleteaduslikke andmebaase2024-02-26T13:39:56Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Siit leiad tähestikulises järjekorras olulisemad keeleteaduslikud andmebaasid koos sisu lühikirjeldustega.<br />
<br />
<br />
* '''[https://apics-online.info/ APiCS]''' – pidžin- ja kreoolkeelte andmebaas. Pakub infot keelte tekkimise, tüpoloogiliste joonte ja sotsiolingvistiliste omaduste kohta. Välja on toodud häälikusegmentide loetelu ja [[IPA]] tabelid. Samuti on keelte juures lühikesed näitetekstid koos [[Glossimine|glosside]] ja tõlgete ning mõnel juhul isegi helisalvestisega.<br />
<br />
* '''[https://clics.clld.org/ CLICS]''' – keeltevaheliste semnatiliste seoste andmebaas. Võimaldab uurida, kuidas sõnadevahelised seosed eri keeltes kattuvad. Otsinguid on võimalik teostada kontseptsioone (''concepts'') väljendavate märksõnade kaudu: andmebaas näitab selle märksõnaga seotud teisi kontseptsioone eri keeltes ja nende omavahelisi kattumisi. Neid seoseid on võimalik kujutada ka graafikul. Keelte kaudu saab otsida jaotise ''Datasets'' alt. Eesti keel kuulub NorthEuraLex komplekti.<br />
<br />
* '''[https://www.ethnologue.com/ Ethnologue]''' – ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Pakub ennekõike sotsiolingvistilist infot (nt kõnelejate hulk, levik riigiti, murded), kuid ka ülevaadet peamistest tüpoloogilistest joontest (nt [[sõnajärg]]). Vt lähemalt [[Ethnologue'i kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://grambank.clld.org/ Grambank]''' – maailma keelte struktuuride andmebaas, kus on võimalik uurida erinevate tunnuste jaotuvust ja koosesinevust. Sisaldab infot 195 grammatilise tunnuse kohta peaaegu 2500 keeles ja murdes.<br />
<br />
*'''[http://www.eki.ee/knab/keelk.htm LINGUAE: Maailma keeled, kirjad ja rahvad]''' – Eesti Keele Instituudi andmebaas, kust leiab keelte ja keelkondade eestikeelsed nimetused.<br />
<br />
* '''[https://phoible.org/ PHOIBLE]''' – maailma keelte häälikusüsteemide andmebaas. See on mõlemat pidi kasutatav: saab otsida nii häälikute (''segments'') kui ka keelte järgi. Keele kirje juures on esitatud keele häälikute nimekiri koos oma vastavate allofoonidega, häälikute esinemus (''representation'') ja [[IPA]] tabelid.<br />
<br />
* '''[https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php ScriptSource]''' – maailma keelte kirjasüsteemide andmebaas. Otsida saab nii keelte kui ka kirjaviiside ja tähemärkide järgi. Kirjaviisi info juures on mh. välja toodud selle tüüp, kirjutamise suund, diakriitikute olemasolu ning seda kirja kasutavad keeled. Samuti on keelte ja kirjaviiside juurde lisatud allikaid ja materjale ning praktilist infot fontide ja klaviatuurikasutamise kohta.<br />
<br />
* '''[http://www.unesco.org/languages-atlas/ UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]''' – UNESCO ohustatud keelte atlas. Lisaks keele nimele saab keeli otsida ka riikide kaupa või kõnelejate arvu järgi. Keele kirjes on välja toodud keele nimi eri keeltes, kõnelejate arv ja levikuala.<br />
<br />
* '''[https://wals.info/ WALS]''' – maailma keelte tüpoloogia andmebaas. Ülevaade keelest on antud tüpoloogiliste joonte (''features'') loetelu kaudu, millele vastavalt keele omadustele on antud väärtus (''value''). Andmebaasi saab kasutada mõlemat pidi, nii joonte kui ka keelte kaudu otsides. Vt lähemalt [[WALSi kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://wold.clld.org/ WOLD]''' – maailma keelte laensõnade andmebaas. Iga keele juures on 1000-2000 sõnast koosnev valim, mille iga sõna on varustatud infoga algupära kohta (kindlalt laenatud, X tõenäosusega laenatud, arvatavasti mitte laenatud). Võimalusel on laenatud sõnale lisatud doonorkeel, algne sõnakuju doonorkeeles ja potentsiaalne laenamissituatsioon. Samuti on võimalik sõnade tähendusest ja semantilisest väljast lähtuvalt vaadata statistikat nende laenatavuse sageduse, vanuse ja arusaadavuse kohta (vastavalt ''borrowed'', ''age'' ja ''simplicity score'').</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Valik_keeleteaduslikke_andmebaase&diff=1274Valik keeleteaduslikke andmebaase2024-02-26T13:39:28Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Siit leiad tähestikulises järjekorras olulisemad keeleteaduslikud andmebaasid koos sisu lühikirjeldustega.<br />
<br />
<br />
* '''[https://apics-online.info/ APiCS]''' – pidžin- ja kreoolkeelte andmebaas. Pakub infot keelte tekkimise, tüpoloogiliste joonte ja sotsiolingvistiliste omaduste kohta. Välja on toodud häälikusegmentide loetelu ja [[IPA]] tabelid. Samuti on keelte juures lühikesed näitetekstid koos [[Glossimine|glosside]] ja tõlgete ning mõnel juhul isegi helisalvestisega.<br />
<br />
* '''[https://clics.clld.org/ CLICS]''' – keeltevaheliste semnatiliste seoste andmebaas. Võimaldab uurida, kuidas sõnadevahelised seosed eri keeltes kattuvad. Otsinguid on võimalik teostada kontseptsioone (''concepts'') väljendavate märksõnade kaudu: andmebaas näitab selle märksõnaga seotud teisi kontseptsioone eri keeltes ja nende omavahelisi kattumisi. Neid seoseid on võimalik kujutada ka graafikul. Keelte kaudu saab otsida jaotise 'Datasets' alt. Eesti keel kuulub NorthEuraLex komplekti.<br />
<br />
* '''[https://www.ethnologue.com/ Ethnologue]''' – ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Pakub ennekõike sotsiolingvistilist infot (nt kõnelejate hulk, levik riigiti, murded), kuid ka ülevaadet peamistest tüpoloogilistest joontest (nt [[sõnajärg]]). Vt lähemalt [[Ethnologue'i kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://grambank.clld.org/ Grambank]''' – maailma keelte struktuuride andmebaas, kus on võimalik uurida erinevate tunnuste jaotuvust ja koosesinevust. Sisaldab infot 195 grammatilise tunnuse kohta peaaegu 2500 keeles ja murdes.<br />
<br />
*'''[http://www.eki.ee/knab/keelk.htm LINGUAE: Maailma keeled, kirjad ja rahvad]''' – Eesti Keele Instituudi andmebaas, kust leiab keelte ja keelkondade eestikeelsed nimetused.<br />
<br />
* '''[https://phoible.org/ PHOIBLE]''' – maailma keelte häälikusüsteemide andmebaas. See on mõlemat pidi kasutatav: saab otsida nii häälikute (''segments'') kui ka keelte järgi. Keele kirje juures on esitatud keele häälikute nimekiri koos oma vastavate allofoonidega, häälikute esinemus (''representation'') ja [[IPA]] tabelid.<br />
<br />
* '''[https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php ScriptSource]''' – maailma keelte kirjasüsteemide andmebaas. Otsida saab nii keelte kui ka kirjaviiside ja tähemärkide järgi. Kirjaviisi info juures on mh. välja toodud selle tüüp, kirjutamise suund, diakriitikute olemasolu ning seda kirja kasutavad keeled. Samuti on keelte ja kirjaviiside juurde lisatud allikaid ja materjale ning praktilist infot fontide ja klaviatuurikasutamise kohta.<br />
<br />
* '''[http://www.unesco.org/languages-atlas/ UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]''' – UNESCO ohustatud keelte atlas. Lisaks keele nimele saab keeli otsida ka riikide kaupa või kõnelejate arvu järgi. Keele kirjes on välja toodud keele nimi eri keeltes, kõnelejate arv ja levikuala.<br />
<br />
* '''[https://wals.info/ WALS]''' – maailma keelte tüpoloogia andmebaas. Ülevaade keelest on antud tüpoloogiliste joonte (''features'') loetelu kaudu, millele vastavalt keele omadustele on antud väärtus (''value''). Andmebaasi saab kasutada mõlemat pidi, nii joonte kui ka keelte kaudu otsides. Vt lähemalt [[WALSi kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://wold.clld.org/ WOLD]''' – maailma keelte laensõnade andmebaas. Iga keele juures on 1000-2000 sõnast koosnev valim, mille iga sõna on varustatud infoga algupära kohta (kindlalt laenatud, X tõenäosusega laenatud, arvatavasti mitte laenatud). Võimalusel on laenatud sõnale lisatud doonorkeel, algne sõnakuju doonorkeeles ja potentsiaalne laenamissituatsioon. Samuti on võimalik sõnade tähendusest ja semantilisest väljast lähtuvalt vaadata statistikat nende laenatavuse sageduse, vanuse ja arusaadavuse kohta (vastavalt ''borrowed'', ''age'' ja ''simplicity score'').</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Valik_keeleteaduslikke_andmebaase&diff=1273Valik keeleteaduslikke andmebaase2024-02-11T14:06:50Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Siit leiad tähestikulises järjekorras olulisemad keeleteaduslikud andmebaasid koos sisu lühikirjeldustega.<br />
<br />
<br />
* '''[https://apics-online.info/ APiCS]''' – pidžin- ja kreoolkeelte andmebaas. Pakub infot keelte tekkimise, tüpoloogiliste joonte ja sotsiolingvistiliste omaduste kohta. Välja on toodud häälikusegmentide loetelu ja [[IPA]] tabelid. Samuti on keelte juures lühikesed näitetekstid koos [[Glossimine|glosside]] ja tõlgete ning mõnel juhul isegi helisalvestisega.<br />
<br />
* '''[https://clics.clld.org/ CLICS]''' – keeltevaheliste semnatiliste seoste andmebaas. Võimaldab uurida, kuidas sõnadevahelised seosed eri keeltes kattuvad. Otsinguid on võimalik teostada kontseptsioone (''concepts'') väljendavate märksõnade kaudu: andmebaas näitab selle märksõnaga seotud teisi kontseptsioone eri keeltes ja nende omavahelisi kattumisi. Neid seoseid on võimalik kujutada ka graafikul.<br />
<br />
* '''[https://www.ethnologue.com/ Ethnologue]''' – ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Pakub ennekõike sotsiolingvistilist infot (nt kõnelejate hulk, levik riigiti, murded), kuid ka ülevaadet peamistest tüpoloogilistest joontest (nt [[sõnajärg]]). Vt lähemalt [[Ethnologue'i kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://grambank.clld.org/ Grambank]''' – maailma keelte struktuuride andmebaas, kus on võimalik uurida erinevate tunnuste jaotuvust ja koosesinevust. Sisaldab infot 195 grammatilise tunnuse kohta peaaegu 2500 keeles ja murdes.<br />
<br />
*'''[http://www.eki.ee/knab/keelk.htm LINGUAE: Maailma keeled, kirjad ja rahvad]''' – Eesti Keele Instituudi andmebaas, kust leiab keelte ja keelkondade eestikeelsed nimetused.<br />
<br />
* '''[https://phoible.org/ PHOIBLE]''' – maailma keelte häälikusüsteemide andmebaas. See on mõlemat pidi kasutatav: saab otsida nii häälikute (''segments'') kui ka keelte järgi. Keele kirje juures on esitatud keele häälikute nimekiri koos oma vastavate allofoonidega, häälikute esinemus (''representation'') ja [[IPA]] tabelid.<br />
<br />
* '''[https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php ScriptSource]''' – maailma keelte kirjasüsteemide andmebaas. Otsida saab nii keelte kui ka kirjaviiside ja tähemärkide järgi. Kirjaviisi info juures on mh. välja toodud selle tüüp, kirjutamise suund, diakriitikute olemasolu ning seda kirja kasutavad keeled. Samuti on keelte ja kirjaviiside juurde lisatud allikaid ja materjale ning praktilist infot fontide ja klaviatuurikasutamise kohta.<br />
<br />
* '''[http://www.unesco.org/languages-atlas/ UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]''' – UNESCO ohustatud keelte atlas. Lisaks keele nimele saab keeli otsida ka riikide kaupa või kõnelejate arvu järgi. Keele kirjes on välja toodud keele nimi eri keeltes, kõnelejate arv ja levikuala.<br />
<br />
* '''[https://wals.info/ WALS]''' – maailma keelte tüpoloogia andmebaas. Ülevaade keelest on antud tüpoloogiliste joonte (''features'') loetelu kaudu, millele vastavalt keele omadustele on antud väärtus (''value''). Andmebaasi saab kasutada mõlemat pidi, nii joonte kui ka keelte kaudu otsides. Vt lähemalt [[WALSi kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://wold.clld.org/ WOLD]''' – maailma keelte laensõnade andmebaas. Iga keele juures on 1000-2000 sõnast koosnev valim, mille iga sõna on varustatud infoga algupära kohta (kindlalt laenatud, X tõenäosusega laenatud, arvatavasti mitte laenatud). Võimalusel on laenatud sõnale lisatud doonorkeel, algne sõnakuju doonorkeeles ja potentsiaalne laenamissituatsioon. Samuti on võimalik sõnade tähendusest ja semantilisest väljast lähtuvalt vaadata statistikat nende laenatavuse sageduse, vanuse ja arusaadavuse kohta (vastavalt ''borrowed'', ''age'' ja ''simplicity score'').</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Valik_keeleteaduslikke_andmebaase&diff=1272Valik keeleteaduslikke andmebaase2024-02-11T14:05:56Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Siit leiad tähestikulises järjekorras olulisemad keeleteaduslikud andmebaasid koos sisu lühikirjeldustega.<br />
<br />
<br />
* '''[https://apics-online.info/ APiCS]''' – pidžin- ja kreoolkeelte andmebaas. Pakub infot keelte tekkimise, tüpoloogiliste joonte ja sotsiolingvistiliste omaduste kohta. Välja on toodud häälikusegmentide loetelu ja [[IPA]] tabelid. Samuti on keelte juures lühikesed näitetekstid koos [[Glossimine|glosside]] ja tõlgete ning mõnel juhul isegi helisalvestisega.<br />
<br />
* '''[https://clics.clld.org/ CLICS]''' – keeltevaheliste semnatiliste seoste andmebaas. Võimaldab uurida, kuidas sõnadevahelised seosed eri keeltes kattuvad. Otsinguid on võimalik teostada kontseptsioone (''concepts'') väljendavate märksõnade kaudu: andmebaas näitab selle märksõnaga seotud teisi kontseptsioone eri keeltes ja nende omavahelisi kattumisi. Neid seoseid on võimalik kujutada ka graafikul.<br />
<br />
* '''[https://www.ethnologue.com/ Ethnologue]''' – ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Pakub ennekõike sotsiolingvistilist infot (nt kõnelejate hulk, levik riigiti, murded), kuid ka ülevaadet peamistest tüpoloogilistest joontest (nt [[sõnajärg]]). Vt lähemalt [[Ethnologue'i kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://grambank.clld.org/ Grambank]''' – maailma keelte struktuuride andmebaas, kus on võimalik uurida erinevate tunnuste jaotuvust ja koosesinevust. Sisaldab infot 195 grammatilise tunnuse kohta peaaegu 2500 keeles.<br />
<br />
*'''[http://www.eki.ee/knab/keelk.htm LINGUAE: Maailma keeled, kirjad ja rahvad]''' – Eesti Keele Instituudi andmebaas, kust leiab keelte ja keelkondade eestikeelsed nimetused.<br />
<br />
* '''[https://phoible.org/ PHOIBLE]''' – maailma keelte häälikusüsteemide andmebaas. See on mõlemat pidi kasutatav: saab otsida nii häälikute (''segments'') kui ka keelte järgi. Keele kirje juures on esitatud keele häälikute nimekiri koos oma vastavate allofoonidega, häälikute esinemus (''representation'') ja [[IPA]] tabelid.<br />
<br />
* '''[https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php ScriptSource]''' – maailma keelte kirjasüsteemide andmebaas. Otsida saab nii keelte kui ka kirjaviiside ja tähemärkide järgi. Kirjaviisi info juures on mh. välja toodud selle tüüp, kirjutamise suund, diakriitikute olemasolu ning seda kirja kasutavad keeled. Samuti on keelte ja kirjaviiside juurde lisatud allikaid ja materjale ning praktilist infot fontide ja klaviatuurikasutamise kohta.<br />
<br />
* '''[http://www.unesco.org/languages-atlas/ UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]''' – UNESCO ohustatud keelte atlas. Lisaks keele nimele saab keeli otsida ka riikide kaupa või kõnelejate arvu järgi. Keele kirjes on välja toodud keele nimi eri keeltes, kõnelejate arv ja levikuala.<br />
<br />
* '''[https://wals.info/ WALS]''' – maailma keelte tüpoloogia andmebaas. Ülevaade keelest on antud tüpoloogiliste joonte (''features'') loetelu kaudu, millele vastavalt keele omadustele on antud väärtus (''value''). Andmebaasi saab kasutada mõlemat pidi, nii joonte kui ka keelte kaudu otsides. Vt lähemalt [[WALSi kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://wold.clld.org/ WOLD]''' – maailma keelte laensõnade andmebaas. Iga keele juures on 1000-2000 sõnast koosnev valim, mille iga sõna on varustatud infoga algupära kohta (kindlalt laenatud, X tõenäosusega laenatud, arvatavasti mitte laenatud). Võimalusel on laenatud sõnale lisatud doonorkeel, algne sõnakuju doonorkeeles ja potentsiaalne laenamissituatsioon. Samuti on võimalik sõnade tähendusest ja semantilisest väljast lähtuvalt vaadata statistikat nende laenatavuse sageduse, vanuse ja arusaadavuse kohta (vastavalt ''borrowed'', ''age'' ja ''simplicity score'').</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Valik_keeleteaduslikke_andmebaase&diff=1271Valik keeleteaduslikke andmebaase2024-02-11T14:05:06Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Siit leiad tähestikulises järjekorras olulisemad keeleteaduslikud andmebaasid koos sisu lühikirjeldustega.<br />
<br />
<br />
* '''[https://apics-online.info/ APiCS]''' – pidžin- ja kreoolkeelte andmebaas. Pakub infot keelte tekkimise, tüpoloogiliste joonte ja sotsiolingvistiliste omaduste kohta. Välja on toodud häälikusegmentide loetelu ja [[IPA]] tabelid. Samuti on keelte juures lühikesed näitetekstid koos [[Glossimine|glosside]] ja tõlgete ning mõnel juhul isegi helisalvestisega.<br />
<br />
* '''[https://clics.clld.org/ CLICS]''' – keeltevaheliste semnatiliste seoste andmebaas. Võimaldab uurida, kuidas sõnadevahelised seosed eri keeltes kattuvad. Otsinguid on võimalik teostada kontseptsioone (''concepts'') väljendavate märksõnade kaudu: andmebaas näitab selle märksõnaga seotud teisi kontseptsioone eri keeltes ja nende omavahelisi kattumisi. Neid seoseid on võimalik kujutada ka graafikul.<br />
<br />
* '''[https://www.ethnologue.com/ Ethnologue]''' – ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Pakub ennekõike sotsiolingvistilist infot (nt kõnelejate hulk, levik riigiti, murded), kuid ka ülevaadet peamistest tüpoloogilistest joontest (nt [[sõnajärg]]). Vt lähemalt [[Ethnologue'i kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://grambank.clld.org/ Grambank] – maailma keelte struktuuride andmebaas, kus on võimalik uurida erinevate tunnuste jaotuvust ja koosesinevust.<br />
<br />
*'''[http://www.eki.ee/knab/keelk.htm LINGUAE: Maailma keeled, kirjad ja rahvad]''' – Eesti Keele Instituudi andmebaas, kust leiab keelte ja keelkondade eestikeelsed nimetused.<br />
<br />
* '''[https://phoible.org/ PHOIBLE]''' – maailma keelte häälikusüsteemide andmebaas. See on mõlemat pidi kasutatav: saab otsida nii häälikute (''segments'') kui ka keelte järgi. Keele kirje juures on esitatud keele häälikute nimekiri koos oma vastavate allofoonidega, häälikute esinemus (''representation'') ja [[IPA]] tabelid.<br />
<br />
* '''[https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php ScriptSource]''' – maailma keelte kirjasüsteemide andmebaas. Otsida saab nii keelte kui ka kirjaviiside ja tähemärkide järgi. Kirjaviisi info juures on mh. välja toodud selle tüüp, kirjutamise suund, diakriitikute olemasolu ning seda kirja kasutavad keeled. Samuti on keelte ja kirjaviiside juurde lisatud allikaid ja materjale ning praktilist infot fontide ja klaviatuurikasutamise kohta.<br />
<br />
* '''[http://www.unesco.org/languages-atlas/ UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]''' – UNESCO ohustatud keelte atlas. Lisaks keele nimele saab keeli otsida ka riikide kaupa või kõnelejate arvu järgi. Keele kirjes on välja toodud keele nimi eri keeltes, kõnelejate arv ja levikuala.<br />
<br />
* '''[https://wals.info/ WALS]''' – maailma keelte tüpoloogia andmebaas. Ülevaade keelest on antud tüpoloogiliste joonte (''features'') loetelu kaudu, millele vastavalt keele omadustele on antud väärtus (''value''). Andmebaasi saab kasutada mõlemat pidi, nii joonte kui ka keelte kaudu otsides. Vt lähemalt [[WALSi kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://wold.clld.org/ WOLD]''' – maailma keelte laensõnade andmebaas. Iga keele juures on 1000-2000 sõnast koosnev valim, mille iga sõna on varustatud infoga algupära kohta (kindlalt laenatud, X tõenäosusega laenatud, arvatavasti mitte laenatud). Võimalusel on laenatud sõnale lisatud doonorkeel, algne sõnakuju doonorkeeles ja potentsiaalne laenamissituatsioon. Samuti on võimalik sõnade tähendusest ja semantilisest väljast lähtuvalt vaadata statistikat nende laenatavuse sageduse, vanuse ja arusaadavuse kohta (vastavalt ''borrowed'', ''age'' ja ''simplicity score'').</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Valik_keeleteaduslikke_andmebaase&diff=1270Valik keeleteaduslikke andmebaase2024-02-11T14:02:08Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Siit leiad tähestikulises järjekorras olulisemad keeleteaduslikud andmebaasid koos sisu lühikirjeldustega.<br />
<br />
<br />
* '''[https://apics-online.info/ APiCS]''' – pidžin- ja kreoolkeelte andmebaas. Pakub infot keelte tekkimise, tüpoloogiliste joonte ja sotsiolingvistiliste omaduste kohta. Välja on toodud häälikusegmentide loetelu ja [[IPA]] tabelid. Samuti on keelte juures lühikesed näitetekstid koos [[Glossimine|glosside]] ja tõlgete ning mõnel juhul isegi helisalvestisega.<br />
<br />
* '''[https://clics.clld.org/ CLICS]''' – keeltevaheliste semnatiliste seoste andmebaas. Võimaldab uurida, kuidas sõnadevahelised seosed eri keeltes kattuvad. Otsinguid on võimalik teostada kontseptsioone (''concepts'') väljendavate märksõnade kaudu: andmebaas näitab selle märksõnaga seotud teisi kontseptsioone eri keeltes ja nende omavahelisi kattumisi. Neid seoseid on võimalik kujutada ka graafikul.<br />
<br />
* '''[https://www.ethnologue.com/ Ethnologue]''' – ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Pakub ennekõike sotsiolingvistilist infot (nt kõnelejate hulk, levik riigiti, murded), kuid ka ülevaadet peamistest tüpoloogilistest joontest (nt [[sõnajärg]]). Vt lähemalt [[Ethnologue'i kasutamine]].<br />
<br />
*'''[http://www.eki.ee/knab/keelk.htm LINGUAE: Maailma keeled, kirjad ja rahvad]''' – Eesti Keele Instituudi andmebaas, kust leiab keelte ja keelkondade eestikeelsed nimetused.<br />
<br />
* '''[https://phoible.org/ PHOIBLE]''' – maailma keelte häälikusüsteemide andmebaas. See on mõlemat pidi kasutatav: saab otsida nii häälikute (''segments'') kui ka keelte järgi. Keele kirje juures on esitatud keele häälikute nimekiri koos oma vastavate allofoonidega, häälikute esinemus (''representation'') ja [[IPA]] tabelid.<br />
<br />
* '''[https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php ScriptSource]''' – maailma keelte kirjasüsteemide andmebaas. Otsida saab nii keelte kui ka kirjaviiside ja tähemärkide järgi. Kirjaviisi info juures on mh. välja toodud selle tüüp, kirjutamise suund, diakriitikute olemasolu ning seda kirja kasutavad keeled. Samuti on keelte ja kirjaviiside juurde lisatud allikaid ja materjale ning praktilist infot fontide ja klaviatuurikasutamise kohta.<br />
<br />
* '''[http://www.unesco.org/languages-atlas/ UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]''' – UNESCO ohustatud keelte atlas. Lisaks keele nimele saab keeli otsida ka riikide kaupa või kõnelejate arvu järgi. Keele kirjes on välja toodud keele nimi eri keeltes, kõnelejate arv ja levikuala.<br />
<br />
* '''[https://wals.info/ WALS]''' – maailma keelte tüpoloogia andmebaas. Ülevaade keelest on antud tüpoloogiliste joonte (''features'') loetelu kaudu, millele vastavalt keele omadustele on antud väärtus (''value''). Andmebaasi saab kasutada mõlemat pidi, nii joonte kui ka keelte kaudu otsides. Vt lähemalt [[WALSi kasutamine]].<br />
<br />
* '''[https://wold.clld.org/ WOLD]''' – maailma keelte laensõnade andmebaas. Iga keele juures on 1000-2000 sõnast koosnev valim, mille iga sõna on varustatud infoga algupära kohta (kindlalt laenatud, X tõenäosusega laenatud, arvatavasti mitte laenatud). Võimalusel on laenatud sõnale lisatud doonorkeel, algne sõnakuju doonorkeeles ja potentsiaalne laenamissituatsioon. Samuti on võimalik sõnade tähendusest ja semantilisest väljast lähtuvalt vaadata statistikat nende laenatavuse sageduse, vanuse ja arusaadavuse kohta (vastavalt ''borrowed'', ''age'' ja ''simplicity score'').</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1269Aeg2024-01-19T18:44:51Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)<br />
<br />
Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 2000: 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).<br />
<br />
Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele ''simple'' ja ''continuous'' ajavormid kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).<br />
<br />
==Eesti keele ajavormid==<br />
<br />
Eesti keeles on aja kategoorial indikatiivis neli liiget:<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! scope="col"| Aeg<br />
! scope="col"| Funktsioon<br />
! scope="col"| Näide<br />
|-<br />
| Preesens (olevik)<br />
| sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt (st mitte minevikus ega tulevikus)<br />
| ''Ma '''loen''' raamatut.''<br />
|-<br />
| Imperfekt (lihtminevik)<br />
| sündmus toimub enne kõnehetke<br />
| ''Ma '''lugesin''' raamatut.''<br />
|-<br />
| Perfekt (täisminevik)<br />
| 1) sündmus toimub enne kõnehetke, kuid on kõnehetke seisukohast relevantne <br />
2) sündmus algas varem, kuid kestab ka kõnehetkel edasi<br />
| 1) ''Ma '''olen''' selle raamatu juba läbi '''lugenud'''.'' <br />
2) ''Ma '''olen''' seda raamatut juba kuu aega '''lugenud'''.''<br />
|-<br />
| Pluskvamperfekt (enneminevik)<br />
| sündmus toimub enne kõnehetke ning seda seostatakse mingi teise sündmusega, mis ajaliselt toimus esimese sündmuse ja kõnehetke vahel<br />
| ''Ma '''olin''' enne filmi nägemist raamatut '''lugenud'''.''<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
(EKG 1993: 74–79)<br />
<br />
Neile neljale ajavormile lisandub preteeritum (üldminevik), mida kasutatakse tingivas ja kaudses kõneviisi. Preteeritum väljendab, et sündmus on toimunud enne kõnehetke, kuid ei täpsusta, kas tegemist on imperfekti, perfekti või pluskvamperfektiga (''Ta '''olevat''' seda raamatut lugenud''). (EKG 1993: 79) Eraldi tuleviku ajavormi eesti keeles ei ole, selle asemel kasutatakse preesensit (EKG 1993: 76) (''Ma '''loen''' seda raamatut homme; Ma '''hakkan''' seda raamatut lugema; Ma '''kavatsen''' seda raamatut lugeda'').<br />
<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
'''Comrie, Bernard 2000.''' Tense. Cambridge University Press.<br />
<br />
'''Dahl, Östen, Viveka Velupillai 2013a.''' The Future Tense. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.<br />
<br />
'''Dahl, Östen, Viveka Velupillai 2013b.''' Tense and Aspect. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.<br />
<br />
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.<br />
<br />
'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1268Kõneviis2023-12-24T15:53:56Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Kõneviis''' (ingl k ''mood'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) Kõneviis näitab ka kõneleja eesmärki vestluses: neutraalne informeerimine, teate või allika kahtluse alla seadmine, kellegi millekski mõjutamine (Kroeger 2005: 163). Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (''tense, aspect, mood'' – [[Aeg|aeg]], [[Aspekt|aspekt]], kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1). <br />
<br />
<br />
==Eesti keele kõneviisid==<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! scope="col"| Kõneviis<br />
! scope="col"| Funktsioonid<br />
! scope="col"| Näide<br />
|-<br />
| Indikatiiv (kindel kv)<br />
| sündmus toimub kindlasti; kõneleja ise on selle info allikas<br />
| ''Ma '''lähen''' kooli.''<br />
|-<br />
| Konditsionaal (tingiv kv)<br />
| sündmus ei toimu; kõneleja edastab allikast saadud teadet ilma hinnanguta<br />
| ''Ma '''läheksin''' kooli, kui ma '''poleks''' haige.''<br />
|-<br />
| Imperatiiv (käskiv kv)<br />
| kõneleja tahab, et sündmus toimuks, ja mõjutab selleks vestluspartnerit<br />
| '''''Mine''' kooli!''<br />
|-<br />
| Kvotatiiv (kaudne kv)<br />
| kõneleja vahendab allikast saadud teadet, mille tõepärasuses ta kindel pole<br />
| ''Õpetaja ütles, et ma ei '''tulevat''' kooli.''<br />
|-<br />
| Jussiiv (möönev kv)<br />
| kõneleja vahendab allikast saadud käsku, mis pärineb kelleltki väljaspool vestlust<br />
| ''Ema ütles, et '''mingu''' ma homme kooli.''<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
(EKG 1993: 80–83)<br />
<br />
<br />
Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile (Metslang 1999: 102), kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega (Jäger 1970).<br />
<br />
==Kasutatud allikad==<br />
<br />
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.<br />
<br />
''' Jäger, Siegfried 1970.''' Zu Gebrauch und Leistung des Konjunktivs in der Deutschen Sprache der Gegenwart. – Colloquia Germanica, vol. 4, 268–88.<br />
<br />
'''Metslang, Helle 1999.''' Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.<br />
<br />
'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.<br />
<br />
'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1267Kõneviis2023-12-24T15:16:29Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Kõneviis''' (ingl k ''mood'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) Kõneviis näitab ka kõneleja eesmärki vestluses: neutraalne informeerimine, teate või allika kahtluse alla seadmine, kellegi millekski mõjutamine (Kroeger 2005: 163). Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (''tense, aspect, mood'' – [[Aeg|aeg]], [[Aspekt|aspekt]], kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1). <br />
<br />
<br />
==Eesti keele kõneviisid==<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! scope="col"| Kõneviis<br />
! scope="col"| Funktsioonid<br />
! scope="col"| Näide<br />
|-<br />
| Indikatiiv (kindel kv)<br />
| sündmus toimub kindlasti; kõneleja ise on selle info allikas<br />
| ''Ma '''lähen''' kooli.''<br />
|-<br />
| Konditsionaal (tingiv kv)<br />
| sündmus ei toimu; kõneleja edastab allikast saadud teadet ilma hinnanguta<br />
| ''Ma '''läheksin''' kooli, kui ma '''poleks''' haige.''<br />
|-<br />
| Imperatiiv (käskiv kv)<br />
| kõneleja tahab, et sündmus toimuks, ja mõjutab selleks vestluspartnerit<br />
| '''''Mine''' kooli!''<br />
|-<br />
| Kvotatiiv (kaudne kv)<br />
| kõneleja vahendab allikast saadud teadet, mille tõepärasuses ta kindel pole<br />
| ''Õpetaja ütles, et ma ei '''tulevat''' kooli.''<br />
|-<br />
| Jussiiv (möönev kv)<br />
| kõneleja vahendab allikast saadud käsku, mis pärineb kelleltki väljaspool vestlust<br />
| ''Ema ütles, et '''mingu''' ma homme kooli.''<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
(EKG 1993: 80–83)<br />
<br />
<br />
Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile (Metslang 1999: 102), kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud.<br />
<br />
==Kasutatud allikad==<br />
<br />
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.<br />
<br />
'''Metslang, Helle 1999.''' Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.<br />
<br />
'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.<br />
<br />
'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1266Kõneviis2023-12-24T15:16:19Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Kõneviis''' (ingl k ''mood'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) Kõneviis näitab ka kõneleja eesmärki vestluses: neutraalne informeerimine, teate või allika kahtluse alla seadmine, kellegi millekski mõjutamine (Kroeger 2005: 163). Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (''tense, aspect, mood'' – [[Aeg|aeg]], [[Aspekt|aspekt]], kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1). <br />
<br />
<br />
==Eesti keele kõneviisid==<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! scope="col"| Kõneviis<br />
! scope="col"| Funktsioonid<br />
! scope="col"| Näide<br />
|-<br />
| Indikatiiv (kindel kv)<br />
| sündmus toimub kindlasti; kõneleja ise on selle info allikas<br />
| ''Ma '''lähen''' kooli.''<br />
|-<br />
| Konditsionaal (tingiv kv)<br />
| sündmus ei toimu; kõneleja edastab allikast saadud teadet ilma hinnanguta<br />
| ''Ma '''läheksin''' kooli, kui ma '''poleks''' haige.''<br />
|-<br />
| Imperatiiv (käskiv kv)<br />
| kõneleja tahab, et sündmus toimuks, ja mõjutab selleks vestluspartnerit<br />
| '''''Mine''' kooli!''<br />
|-<br />
| Kvotatiiv (kaudne kv)<br />
| kõneleja vahendab allikast saadud teadet, mille tõepärasuses ta kindel pole<br />
| ''Õpetaja ütles, et ma ei '''tulevat''' kooli.''<br />
|-<br />
| Jussiiv (möönev kv)<br />
| kõneleja vahendab allikast saadud käsku, mis pärineb kelleltki väljaspool vestlust<br />
| ''Ema ütles, et '''mingu''' ma homme kooli.''<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
(EKG 1993: 80–83)<br />
<br />
<br />
Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile (Metslang 1999: 102), kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud.<br />
<br />
==Kasutatud allikad==<br />
<br />
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.<br />
<br />
'''Metslang, Helle 1999. Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.<br />
<br />
'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.<br />
<br />
'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=George_Lakoff&diff=1265George Lakoff2023-11-01T17:19:33Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>[[File:Lakoff.jpeg|thumb|George Lakoff]]<br />
<br />
'''George Lakoff''' (s. 1941) on ameerika kognitiivne keeleteadlane. Ennekõike on ta tuntud oma mõistemetafoori teooria järgi, mis väidab, et metafoor ei ole lihtsalt keeleline kujund, vaid üldinimlik kogemuspõhine mõttemehhanism. Oma põhiideed esitas Lakoff 1980. aastal Mark Johnsoniga kahasse avaldatud raamatus "Metafoorid, mille järgi me elame" (''Metaphors We Live By''). Eesti keeles ilmus teos 2011. aastal Ene Vainiku tõlkes.<br />
<br />
<br />
=="Metafoorid, mille järgi me elame"==<br />
<br />
Kuni Lakoffi ja Johnsoni "aabitsani" peeti metafoore puhtalt keelelisteks nähtusteks, mis konstanteerivad mingit olemasolevat sarnasust kahe objekti või nähtuse vahel. "Metafoorid, mille järgi me elame" väidab aga, et peaaegu kogu meie mõtlemine on moel või teisel metafoorne. Kuna väga suur osa meie igapäevasest elust on abstraktne ja raskesti hoomatav (nt emotsioonid, mõtted, aeg), ei saagi me maailmaga suhestuda muidu kui metafooride kaudu. Metafoor võimaldab "mõista ja kogeda üht liiki asja, sõnastades selle mingit teist liiki asja kaudu" (Lakoff, Johnson 2011: 37).<br />
<br />
Metafooride toimimise täpsemaks kirjelduseks on vaja eristada nende tüüpe:<br />
<br />
# '''Liigendusmetafoorid''' (''structural metaphors'') annavad ühele mõistele teise mõiste ülesehituse. Need võimaldavad meil ühe nähtuse mõistestikku teisele nähtusele üle kandes seda nähtust kirjeldada, illustreerida, rõhutada, pisendada jms. Liigendusmetafoor on näiteks ''Aeg on raha''.<br />
# '''Suunametafoorid''' (''orientational metaphors'') organiseerivad mõisteid üksteise suhtes. Need on enamjaolt seotud meie kehalise kogemusega ning võimaldavad meil maailma ruumiliste kategooriate kaudu liigendada (nt ülal-all, sees-väljas, ees-taga). Suunametafoor on näiteks ''Ma tõusen üles.''<br />
# '''Olemismetafoorid''' (''ontological metaphors'') isikustavad või esemestavad abstraktseid sündmusi, ideid, emotsioone jms, millest me ei saakski rääkida muidu kui metafooride kaudu - sest neil nähtustel lihtsalt ei ole füüsilisi parameetreid, mille kaudu neid kirjeldada. Olemismetafoor on näiteks ''See fakt räägib teooriale vastu.''<br />
<br />
Metafoorid ei ole niisiis vaid kinnistunud väljendid (ehk mõistemetafoorid) nagu <small>AEG ON RAHA</small>, vaid nad loovad enda ümber terve süsteemi, mis mõjutab, kuidas me millestki mõtleme ja räägime. Samamoodi nagu raha, saab ka aega raisata, röövida, panustada, säästa jne. Sealjuures varieeruvad sellised mõistete süsteemid kultuuriti - aja seostamine rahaga on omane vaid industriaalühiskondadele, kus raha võrdsustatakse selle teenimiseks kulunud ajaga (nt tööaeg, kuupalk, tunnitasu, aastaeelarve jne). Selline mõtteviis ei ole aga universaalne ega iseenesestmõistetav. Metafoorid on seega kogemuspõhised, ühendades endas nii kehalise kui ka kultuurilise kogemuse. Kogemus (Lakoffil ja Johnsonil "kogemuslik alus") ongi tegelikult see, mis metafoori koos hoiab - kui me oma kogemusest ei teaks, et ajal ja rahal on ühiseid omadusi, ei omaks ka metafoor <small>AEG ON RAHA</small> meile mingit tähendust.<br />
<br />
Lakoff ja Johnson rõhutavad ka metafoori ühiskondlikku, sh poliitilist rolli. Jõupositsioonil isikul (nt poliitikul) on võimalus metafooride loomisega kujundada inimeste seisukohti mingi nähtuse suhtes ning seeläbi mõjutada ka nende käitumist. Sealjuures kinnistab metafooride järgi tegutsemine omakorda nende kohta mõtlemises. Sellist metafooride "kuritarvitamist" on Lakoff hiljem palju uurinud, nt Lahesõda puudutavas diskursuses (nt Lakoff 1991). Sealjuures rõhutab ta aga, et teadlikkus metafooride toimimisest aitab meil ümbritsevasse keelekasutusse kriitilisemalt suhtuda ning seeläbi immuniseerib meid propaganda vastu.<br />
<br />
==Kasutatud allikad==<br />
<br />
'''Lakoff, George 1991.''' Metaphor and War: The Metaphor System Used to Justify War in the Gulf. – Vietnam Generation, Volume 3, No. 3.<br />
<br />
'''Lakoff, George, Mark Johnson 1980.''' Metaphors We Live By. Chicago: The University of Chicago Press.<br />
<br />
'''Lakoff, George, Mark Johnson 2011.''' Metafoorid, mille järgi me elame. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Ethnologue%27i_kasutamine&diff=1264Ethnologue'i kasutamine2023-09-18T16:57:47Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Ethnologue''' on ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Ethnologue'i lehekülg on https://www.ethnologue.com/, kuid kuna andmebaasi täismahus kasutamine on tasuline, peab esmalt TÜ kasutajatunnusega sisse logima. Seega on parem andmebaas üles otsida [https://utlib.ut.ee/andmebaasid?title=E TÜ raamatukogu kodulehe andmebaaside loetelust] ning vajutada "Ligipääs TÜ kasutajatunnusega". Sisselogimiseks tuleb kasutada sama kasutajanime ja parooli, mis ÕISis ja Moodle'is.<br />
<br />
Konkreetset keelt on Ethnologue'ist kõige lihtsam otsida otsinguriba kaudu. Kõigi andmebaasis kajastatud keelte loetelu avaneb vasakult ribalt jaotise ''Languages'' alt. Sealt saab vaadata ka keelkondade (''Language Family'') loetelu. Keelkonna nimele klõpsates avaneb loetelu selle keelkonna keeltest ja nende omavahelisest hierarhiast. Jaotise ''Countries'' alt avaneb andmebaasi kantud riikide loetelu. Iga riigi lehel on loetletud selles riigis kasutatavad keeled.<br />
<br />
[[File:Ethnologue2023.png|750px]]<br />
<br />
<br />
<br />
Igal keelel on andmebaasis oma peatükk, mis annab ülevaate keele kasutajaskonnast, sotsiolingvistilisest staatusest, tüpoloogiast, murretest ja muust. Kategooriad, mida keele kirjeldamisel kasutatakse, on järgnevad:<br />
<br />
* ''ISO 639-3'' – keele ametlik kolmetäheline lühend<br />
* ''Alternate Names'' – keele erinevad nimed<br />
* ''Autonym'' – keele omakeelne nimetus ehk endonüüm<br />
* ''Population'' – kõnelejaskond<br />
* ''Location'' – kõnelemispiirkond<br />
* ''Language maps'' – selle keele kõnelemispiirkonnaga seotud kaardid<br />
* ''Language Status'' – hinnang keele elujõulisusele [[EGIDSi skaala|EGIDSi skaalal]]<br />
* ''Classification'' – genealoogiline kuuluvus järjekorras suuremast üksusest väiksemani (keelkond → haru → rühm)<br />
* ''Dialects'' – murded<br />
* ''Typology'' – tüpoloogia<br />
* ''Language Use'' – keele sotsiolingivistiline staatus<br />
* ''Language Development'' – keele seisund (kasutusalad, kõnelejaskonna kirjaoskus, dokumenteeritus)<br />
* ''Writing'' – kirjaviis (link suunab kirjaviiside andmebaasi [https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php? Scriptsource])<br />
* ''Language Resources'' – allikad keele kohta (link suunab [http://www.language-archives.org/Open Languages Archives Community] ehk OLACi lehele, mis koondab keele kohta teadaolevaid teaduslikke allikad)<br />
<br />
<br />
''Hannabel Aria koostatud juhendi põhjal.''</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Ethnologue%27i_kasutamine&diff=1263Ethnologue'i kasutamine2023-09-18T16:57:39Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Ethnologue''' on ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Ethnologue'i lehekülg on https://www.ethnologue.com/, kuid kuna andmebaasi täismahus kasutamine on tasuline, peab esmalt TÜ kasutajatunnusega sisse logima. Seega on parem andmebaas üles otsida [https://utlib.ut.ee/andmebaasid?title=E TÜ raamatukogu kodulehe andmebaaside loetelust] ning vajutada "Ligipääs TÜ kasutajatunnusega". Sisselogimiseks tuleb kasutada sama kasutajanime ja parooli, mis ÕISis ja Moodle'is.<br />
<br />
Konkreetset keelt on Ethnologue'ist kõige lihtsam otsida otsinguriba kaudu. Kõigi andmebaasis kajastatud keelte loetelu avaneb vasakult ribalt jaotise ''Languages'' alt. Sealt saab vaadata ka keelkondade (''Language Family'') loetelu. Keelkonna nimele klõpsates avaneb loetelu selle keelkonna keeltest ja nende omavahelisest hierarhiast. Jaotise ''Countries'' alt avaneb andmebaasi kantud riikide loetelu. Iga riigi lehel on loetletud selles riigis kasutatavad keeled.<br />
<br />
[[File:Ethnologue2023.png|500px]]<br />
<br />
<br />
<br />
Igal keelel on andmebaasis oma peatükk, mis annab ülevaate keele kasutajaskonnast, sotsiolingvistilisest staatusest, tüpoloogiast, murretest ja muust. Kategooriad, mida keele kirjeldamisel kasutatakse, on järgnevad:<br />
<br />
* ''ISO 639-3'' – keele ametlik kolmetäheline lühend<br />
* ''Alternate Names'' – keele erinevad nimed<br />
* ''Autonym'' – keele omakeelne nimetus ehk endonüüm<br />
* ''Population'' – kõnelejaskond<br />
* ''Location'' – kõnelemispiirkond<br />
* ''Language maps'' – selle keele kõnelemispiirkonnaga seotud kaardid<br />
* ''Language Status'' – hinnang keele elujõulisusele [[EGIDSi skaala|EGIDSi skaalal]]<br />
* ''Classification'' – genealoogiline kuuluvus järjekorras suuremast üksusest väiksemani (keelkond → haru → rühm)<br />
* ''Dialects'' – murded<br />
* ''Typology'' – tüpoloogia<br />
* ''Language Use'' – keele sotsiolingivistiline staatus<br />
* ''Language Development'' – keele seisund (kasutusalad, kõnelejaskonna kirjaoskus, dokumenteeritus)<br />
* ''Writing'' – kirjaviis (link suunab kirjaviiside andmebaasi [https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php? Scriptsource])<br />
* ''Language Resources'' – allikad keele kohta (link suunab [http://www.language-archives.org/Open Languages Archives Community] ehk OLACi lehele, mis koondab keele kohta teadaolevaid teaduslikke allikad)<br />
<br />
<br />
''Hannabel Aria koostatud juhendi põhjal.''</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Ethnologue%27i_kasutamine&diff=1262Ethnologue'i kasutamine2023-09-18T16:57:29Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Ethnologue''' on ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Ethnologue'i lehekülg on https://www.ethnologue.com/, kuid kuna andmebaasi täismahus kasutamine on tasuline, peab esmalt TÜ kasutajatunnusega sisse logima. Seega on parem andmebaas üles otsida [https://utlib.ut.ee/andmebaasid?title=E TÜ raamatukogu kodulehe andmebaaside loetelust] ning vajutada "Ligipääs TÜ kasutajatunnusega". Sisselogimiseks tuleb kasutada sama kasutajanime ja parooli, mis ÕISis ja Moodle'is.<br />
<br />
Konkreetset keelt on Ethnologue'ist kõige lihtsam otsida otsinguriba kaudu. Kõigi andmebaasis kajastatud keelte loetelu avaneb vasakult ribalt jaotise ''Languages'' alt. Sealt saab vaadata ka keelkondade (''Language Family'') loetelu. Keelkonna nimele klõpsates avaneb loetelu selle keelkonna keeltest ja nende omavahelisest hierarhiast. Jaotise ''Countries'' alt avaneb andmebaasi kantud riikide loetelu. Iga riigi lehel on loetletud selles riigis kasutatavad keeled.<br />
<br />
[[File:Ethnologue2023.png|450px]]<br />
<br />
<br />
<br />
Igal keelel on andmebaasis oma peatükk, mis annab ülevaate keele kasutajaskonnast, sotsiolingvistilisest staatusest, tüpoloogiast, murretest ja muust. Kategooriad, mida keele kirjeldamisel kasutatakse, on järgnevad:<br />
<br />
* ''ISO 639-3'' – keele ametlik kolmetäheline lühend<br />
* ''Alternate Names'' – keele erinevad nimed<br />
* ''Autonym'' – keele omakeelne nimetus ehk endonüüm<br />
* ''Population'' – kõnelejaskond<br />
* ''Location'' – kõnelemispiirkond<br />
* ''Language maps'' – selle keele kõnelemispiirkonnaga seotud kaardid<br />
* ''Language Status'' – hinnang keele elujõulisusele [[EGIDSi skaala|EGIDSi skaalal]]<br />
* ''Classification'' – genealoogiline kuuluvus järjekorras suuremast üksusest väiksemani (keelkond → haru → rühm)<br />
* ''Dialects'' – murded<br />
* ''Typology'' – tüpoloogia<br />
* ''Language Use'' – keele sotsiolingivistiline staatus<br />
* ''Language Development'' – keele seisund (kasutusalad, kõnelejaskonna kirjaoskus, dokumenteeritus)<br />
* ''Writing'' – kirjaviis (link suunab kirjaviiside andmebaasi [https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php? Scriptsource])<br />
* ''Language Resources'' – allikad keele kohta (link suunab [http://www.language-archives.org/Open Languages Archives Community] ehk OLACi lehele, mis koondab keele kohta teadaolevaid teaduslikke allikad)<br />
<br />
<br />
''Hannabel Aria koostatud juhendi põhjal.''</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Fail:Ethnologue2023.png&diff=1261Fail:Ethnologue2023.png2023-09-18T16:57:03Z<p>Keeletark: Keeletark laadis üles uue versiooni failist Fail:Ethnologue2023.png</p>
<hr />
<div></div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Fail:Ethnologue2023.png&diff=1260Fail:Ethnologue2023.png2023-09-18T16:50:39Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div></div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Ethnologue%27i_kasutamine&diff=1259Ethnologue'i kasutamine2023-09-18T16:50:01Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Ethnologue''' on ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Ethnologue'i lehekülg on https://www.ethnologue.com/, kuid kuna andmebaasi täismahus kasutamine on tasuline, peab esmalt TÜ kasutajatunnusega sisse logima. Seega on parem andmebaas üles otsida [https://utlib.ut.ee/andmebaasid?title=E TÜ raamatukogu kodulehe andmebaaside loetelust] ning vajutada "Ligipääs TÜ kasutajatunnusega". Sisselogimiseks tuleb kasutada sama kasutajanime ja parooli, mis ÕISis ja Moodle'is.<br />
<br />
Konkreetset keelt on Ethnologue'ist kõige lihtsam otsida otsinguriba kaudu. Kõigi andmebaasis kajastatud keelte loetelu avaneb vasakult ribalt jaotise ''Languages'' alt. Sealt saab vaadata ka keelkondade (''Language Family'') loetelu. Keelkonna nimele klõpsates avaneb loetelu selle keelkonna keeltest ja nende omavahelisest hierarhiast. Jaotise ''Countries'' alt avaneb andmebaasi kantud riikide loetelu. Iga riigi lehel on loetletud selles riigis kasutatavad keeled.<br />
<br />
[[File:ethnologue.png|450px]]<br />
<br />
<br />
<br />
Igal keelel on andmebaasis oma peatükk, mis annab ülevaate keele kasutajaskonnast, sotsiolingvistilisest staatusest, tüpoloogiast, murretest ja muust. Kategooriad, mida keele kirjeldamisel kasutatakse, on järgnevad:<br />
<br />
* ''ISO 639-3'' – keele ametlik kolmetäheline lühend<br />
* ''Alternate Names'' – keele erinevad nimed<br />
* ''Autonym'' – keele omakeelne nimetus ehk endonüüm<br />
* ''Population'' – kõnelejaskond<br />
* ''Location'' – kõnelemispiirkond<br />
* ''Language maps'' – selle keele kõnelemispiirkonnaga seotud kaardid<br />
* ''Language Status'' – hinnang keele elujõulisusele [[EGIDSi skaala|EGIDSi skaalal]]<br />
* ''Classification'' – genealoogiline kuuluvus järjekorras suuremast üksusest väiksemani (keelkond → haru → rühm)<br />
* ''Dialects'' – murded<br />
* ''Typology'' – tüpoloogia<br />
* ''Language Use'' – keele sotsiolingivistiline staatus<br />
* ''Language Development'' – keele seisund (kasutusalad, kõnelejaskonna kirjaoskus, dokumenteeritus)<br />
* ''Writing'' – kirjaviis (link suunab kirjaviiside andmebaasi [https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php? Scriptsource])<br />
* ''Language Resources'' – allikad keele kohta (link suunab [http://www.language-archives.org/Open Languages Archives Community] ehk OLACi lehele, mis koondab keele kohta teadaolevaid teaduslikke allikad)<br />
<br />
<br />
''Hannabel Aria koostatud juhendi põhjal.''</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Ethnologue%27i_kasutamine&diff=1258Ethnologue'i kasutamine2023-09-18T16:48:37Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Ethnologue''' on ülevaatlik andmebaas maailma keeltest. Ethnologue'i lehekülg on https://www.ethnologue.com/, kuid kuna andmebaasi täismahus kasutamine on tasuline, peab esmalt TÜ kasutajatunnusega sisse logima. Seega on parem andmebaas üles otsida [https://utlib.ut.ee/andmebaasid?title=E TÜ raamatukogu kodulehe andmebaaside loetelust] ning vajutada "Ligipääs TÜ kasutajatunnusega". Sisselogimiseks tuleb kasutada sama kasutajanime ja parooli, mis ÕISis ja Moodle'is.<br />
<br />
Konkreetset keelt on Ethnologue'ist kõige lihtsam otsida otsinguriba kaudu. Kõigi andmebaasis kajastatud keelte loetelu avaneb vasakult ribalt jaotise ''Languages'' alt. Sealt saab vaadata ka keelkondade (''Language Family'') loetelu. Keelkonna nimele klõpsates avaneb loetelu selle keelkonna keeltest ja nende omavahelisest hierarhiast. Jaotise ''Countries'' alt avaneb andmebaasi kantud riikide loetelu. Iga riigi lehel on loetletud selles riigis kasutatavad keeled.<br />
<br />
[[File:ethnologue.png|450px]]<br />
<br />
<br />
<br />
Igal keelel on andmebaasis oma peatükk, mis annab ülevaate keele kasutajaskonnast, sotsiolingvistilisest staatusest, tüpoloogiast, murretest ja muust. Kategooriad, mida keele kirjeldamisel kasutatakse, on järgnevad:<br />
<br />
* ''ISO 639-3'' – keele ametlik kolmetäheline lühend<br />
* ''Alternate Names'' – keele erinevad nimed<br />
* ''Autonym'' – keele omakeelne nimetus ehk endonüüm<br />
* ''Population'' – kõnelejaskond<br />
* ''Location'' – kõnelemispiirkond<br />
* ''Language Status'' – hinnang keele elujõulisusele [[EGIDSi skaala|EGIDSi skaalal]]<br />
* ''Classification'' – genealoogiline kuuluvus järjekorras suuremast üksusest väiksemani (keelkond → haru → rühm)<br />
* ''Dialects'' – murded<br />
* ''Typology'' – tüpoloogia<br />
* ''Language Use'' – keele sotsiolingivistiline staatus<br />
* ''Language Development'' – keele seisund (kasutusalad, kõnelejaskonna kirjaoskus, dokumenteeritus)<br />
* ''Writing'' – kirjaviis (link suunab kirjaviiside andmebaasi [https://www.scriptsource.org/cms/scripts/page.php? Scriptsource])<br />
* ''Language Resources'' – allikad keele kohta (link suunab [http://www.language-archives.org/Open Languages Archives Community] ehk OLACi lehele, mis koondab keele kohta teadaolevaid teaduslikke allikad)<br />
<br />
<br />
''Hannabel Aria koostatud juhendi põhjal.''</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Esileht&diff=1257Esileht2023-09-11T17:33:34Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>[[File:meie.png|thumb|Wiki toimetajad]]<br />
<br />
'''Tere tulemast Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi aine Sissejuhatus keeleteadusse (FLEE.08.001) wikisse!'''<br />
<br />
See toetav õppematerjalide keskkond on siin selleks, et üliõpilased saaks õppida, korrata ja järele vaadata keeleteaduse põhimõisteid ja muud valdkonnaga seotut ning uurida lisaks end huvitavate teemade kohta.<br />
<br />
Wiki täieneb aegamööda – lähiajal plaanime lisaks olemasolevate lehekülgede täiendamisele alustada eesti keeleteadlaste ning lisamaterjalide rubriiki.<br />
<br />
Enamus wikist on koostatud peamiselt Ilona Trageli õppematerjalide ja Fred Karlssoni õpiku "Üldkeeleteadus" põhjal. Võimalusel on lehekülgi täiendatud erinevate teaduslike allikatega. Kuna wiki ise ei ole allikas, vaid allikate kokkuvõte, ei sobi see üliõpilastöödes viitamiseks.<br />
<br />
Wiki koostajad ja toimetajad on Edinburghi ülikooli keeleteaduse magistrant Liisa-Maria Komissarov ja Tartu ülikooli üldkeeleteaduse kaasprofessor Ilona Tragel. <br />
<br />
Küsimused ja ettepanekud: [mailto:wiki@ilonatragel.ut.ee wiki@ilonatragel.ut.ee]<br />
<br />
== Vaata näiteks ==<br />
* [[Valik keeleteaduslikke mõisteid]]<br />
* [[Valik keeleteaduslikke andmebaase]]<br />
* [[Valik olulisi keeleteadlasi]]<br />
* [[Grammatilised kategooriad | Grammatilised kategooriad]]<br />
* [[Glossimine | Glossimise juhend]]<br />
* [[IPA| Rahvusvaheline foneetikatähestik (IPA)]]<br />
* [[Eri:Kõik leheküljed | Kõik leheküljed]]</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Morfoloogia&diff=1256Morfoloogia2023-06-09T15:06:39Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Morfoloogia''' uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Morfoloogia kaks suurt uurimissuunda on sõnamoodustus ja sõnamuutmine. (Karlsson 2002: 107)<br />
<br />
==Sõnamoodustus==<br />
<br />
===Morf, morfeem, allomorf===<br />
<br />
'''Morfeem''' on väikseim tähenduslik üksus keeles (Karlsson 2002: 107). Näiteks sõnas ''majadeski'' on neli morfeemi, mis kõik edastavad tähendust:<br />
# ''maja'' – sõnatüvi (ehk tüvimorfeem)<br />
#''d'' – mitmus (arvu kategooria)<br />
#''s'' – inessiiv ehk seesütlev [[Kääne|kääne]] - kohatähendus<br />
#''ki'' – rõhuliide<br />
<br />
Morfeemianalüüsi kohta vaata ka lehekülge [[Glossimine|glossimisest]].<br />
<br />
'''Morf''' on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Samamoodi nagu [[Foneetika ja fonoloogia|foneetikas]] eristatakse foneeme (erinevate helide vahemik, mida me tajume näiteks häälikuna [ɑ]) ja foone (foneemi konkreetset avaldumisvormi ühe inimese kõnes), eristatakse ka morfoloogias morfeemi kui teoreetilist tähendusüksust ja morfi kui selle ühte konkreetset kuju.<br />
<br />
Need ühe morfeemi erinevad kujud on '''allomorfid''': vormiliselt erinevad, kuid sama tähendusega morfid, näiteks ''-de'' ja ''-i'' mitmuse tähendust markeerivad morfid sõnades ''raamatu'''te'''s'' ja ''raamatu'''i'''s'' (Karlsson 2002: 121) või rõhuliited ''-gi'' ja ''-ki'' (nt ''raamat'''ki''''' ja ''maja'''gi'''''). Ka nullmorf ehk realiseerumata tunnusega morf (Karlsson 2002: 119–120) võib olla allomorf: näiteks eesti keele osastava käände eri lõpud (nt ''lõuna'''t''''' ja ''õuna'''0''''').<br />
<br />
<br />
<br />
===Vabad ja seotud morfeemid===<br />
<br />
Ülaltoodud näitesõnast ''majadeski'' on näha, et mõned morfeemid võivad esineda üksi (''maja''), kuid mõned mitte (''-d, -es, -ki''). Neid nimetatakse vastavalt '''vabadeks''' ja '''seotud morfeemideks'''. Vabad morfeemid on seega need, mis võivad esineda iseseisva sõnana (nt ''punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai''). Seotud morfeemid on need, mis saavad esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (nt ''eba-, üla-, -gi/-ki, -d, -mata''). (Karlsson 2002: 127)<br />
<br />
<br />
Seotud morfeeme nimetatakse ka '''afiksiteks'''. Afiksite puhul eristatakse nelja peamist tüüpi, sõltuvalt morfeemi asukohast sõnatüve suhtes:<br />
<br />
*Prefiks – tüve ees<br />
:::'''''eba'''meeldiv, '''un'''happy, '''auf'''wachen'' (sks ''üles ärkama'')<br />
*Infiks – tüve sees<br />
:::''tud'''t'''am'' (ungari ''teadsin'')<br />
*Sufiks – tüve lõpus<br />
:::''auto'''d''''', ''jooks'''en''''', ''triibu'''line''''', ''sleep'''ing''''', ''happi'''ness''''', ''Freund'''schaft''''' (sks ''sõprus'')<br />
*Tsirkumfiks – tüve ümber (prefiks + sufiks)<br />
:::'''''ge'''komm'''en''''', '''''ge'''mach'''t''''' (sks ''tuldud, tehtud'')<br />
<br />
(Karlsson 2002: 128–129)<br />
<br />
<br />
Üks tüüp seotud morfeeme, mis afiksite alla ei kuulu, on '''jäänukmorfeemid'''. Need on morfeemid, mis saavad esineda ainult kindlates seostes, sest nende kunagine iseseisev tähendus on ajapikku kadunud. Sellised morfeemid on eesti keeles näiteks ''uhi-'' ja ''võhi-'' ('''''uhi'''uus, '''võhi'''võõras''). (Karlsson 2002: 119)<br />
<br />
==Sõnamuutmine==<br />
<br />
Sõnadele morfeemide lisamist nimetatakse '''sõnamuutmiseks'''. Sõnade muutmisel saadud '''muutevormid''' väljendavad keeles ennekõike sõna grammatilisi seoseid teiste sõnadega. Näiteks väljendis ''kohv piim'''aga''''' väljendab muutelõpp ''-ga'', et piim käib kohviga kokku, mitte eraldi (vrdl ''kohv ja piim''). (Karlsson 2002: 133)<br />
<br />
<br />
===Muutekategooriad, -süsteemid ja -paradigmad===<br />
<br />
See, milliseid morfeeme saab sõnale lisada, sõltub keele '''muutekategooriatest'''. Muutekategooriad koosnevad tunnustest, mis on omavahel '''opositsioonis'''. Opositsioon tähendab, et ühe kategooria tunnused välistavad üksteist. Näiteks kategoorias <small>ARV</small> on eesti keeles kaks tunnust, ainsus ja mitmus. (Peaaegu) kõik nimisõnad saavad olla kas ainsuses (nt ''maja'') või mitmuses (nt ''majad''), kuid mitte kunagi mõlemat korraga. (Karlsson 2002: 133) Samamoodi on kategooriatega, kus tunnuseid on rohkem, eesti keeles näiteks <small>KÄÄNE</small>: kui kõneleja otsustab mõnd käänet kasutada, välistab ta seeläbi kõik teised võimalikud käänded (nii nagu kohv ei saa olla korraga ''piimaga'' ja ''piimata'').<br />
<br />
Lisaks arvule (ka <small>NUUMERUS</small>) ja käändele (ka <small>KAASUS</small>) on levinumad muutekategooriad <small>SUGU</small>, <small>VÕRDLUS</small> ehk <small>KOMPARATSIOON</small>, <small>ISIK</small> ehk <small>PERSOON</small>, <small>AEG</small> ehk <small>TEMPUS</small>, <small>KÕNEVIIS</small> ehk <small>MOODUS</small>, <small>ASPEKT</small>, <small>TEGUMOOD</small> ehk <small>GEENUS</small>. Mõned neist kategooriatest kehtivad mitmele [[Sõnaliik|sõnaliigile]] (nt <small>ARV</small> on substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja [[Verb|verbide]] kategooria), mõni ainult ühele (nt <small>ISIK</small> on ainult verbi kategooria). (Karlsson 2002: 135)<br />
<br />
Muutekategooriad moodustavad keele '''muutesüsteemi'''. Näiteks eesti keele nimisõnade muutesüsteem koosneb kategooriatest <small>KÄÄNE</small> ja <small>ARV</small>, kuid vene keele nimisõnade muutesüsteemis lisandub neile kahele ka <small>SUGU</small> ja <small>ELUSUS</small>. (Karlsson 200: 136)<br />
<br />
Kõik erinevad võimalikud vormid muutesüsteemis moodustavad keele '''muuteparadigma''' (vt nt eesti keele käänete muuteparadigmat [[Kääne|siit]]). Sõnad, mille muuteparadigma on sarnane, moodustavad ühe '''muuttüübi''' (Karlsson 2002: 138–139). Ühte muuttüüpi (verbidel pöördkond ja substantiividel käändkond) kuuluvad sõnad, millele on omased kindlad tunnused, sageli näiteks tüve muutumine (Karlsson 2002: 137). Eesti keeles on substantiividel 26 ja verbidel 38 muuttüüpi (+alltüübid). Muuttüüpi märgib ÕSis ja mõnes teises sõnaraamatus number sõna järel. <br />
<br />
<br />
<br />
===Markeeritus ja markeerimatus===<br />
<br />
Morfoloogilise opositsiooniga on seotud ka markeeritus ja markeerimatus. Üldjuhul on keeltes nii, et lihtsamad ja "loomulikumad" vormid on markeerimata, keerulisemad ja "ebatavalisemad" vormid on markeeritud. (Karlsson 2002: 141). Näiteks eesti ja valdavas enamuses teistes maailma keeltes on substantiivi ainsus markeerimata (nt ''maja''), mitmus aga markeeritud (nt ''maja'''d'''''). Peale ainsuse on eesti keeles markeerimata liikmed veel näiteks nimetav kääne, algvõrre, olevikuaeg ja kindel kõneviis. Kõigile neile liikmetele on omane markeeritud liikmest lihtsam struktuur, sageli üldse tunnuse puudumine (nn nullmorf). (Karlsson 2002: 142–143)<br />
<br />
<br />
<br />
==Keelte jaotamine morfoloogia alusel==<br />
<br />
Keelte morfoloogiliste põhitüüpide teooria ulatub juba 19. sajandi algusesse (vt [[Wilhelm von Humboldt]]). Traditsiooniliselt jaotatakse keeli selle järgi isoleerivateks, aglutineerivateks ja fusiivseteks.<br />
<br />
'''Isoleerivas keeles''' puuduvad seotud morfeemid. Seega sõnu ei muudeta ning tähendust ja sõnadevahelisi seoseid lauses väljendavad [[sõnajärg]], prosoodia ja partiklid. Isoleeriv on näiteks vietnami keel. '''Aglutineerivas keeles''' liidetakse seotud morfeemid muutumatule sõnatüvele. Aglutineeriv on näiteks türgi keel, peaasjalikult ka eesti keel. '''Fusiivses keeles''' (ehk flekteerivas keeles) ei ole morfeemipiirid nii kergesti eristatavad, kuna muutused toimuvad ka tüve sees. Fusiivne on näiteks saksa keel, kuid fusiivseid jooni esineb ka eesti keeles. (Karlsson 2002: 144–145)<br />
<br />
Sellele kolmikjaotusele lisatakse vahel ka '''polüsünteetilised keeled''', kus on väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas). Polüsünteetilised on näiteks innuiidi keeled ning mõned Põhja-Ameerika põliskeeled, nagu kvakiu või seneka. (Karlsson 2002: 145)<br />
<br />
Kuna üldjuhul ei jagune keeled nende 3+1 kategooria vahel "puhtalt" (nt eesti keeles esineb nii aglutineerivaid kui ka fusiivseid tendentse), eelistatakse tänapäeval keeli kirjeldada kahe telje, '''sünteesi''' ja '''fusiooni''' kaudu. Keele sünteesi aste väljendab keskmist morfeemide arvu ühe sõna kohta, fusiooni aste väljendab morfeemipiiride hajusust (ennekõike seda, kas ja kui palju morfe on ühel morfeemil). (Karlsson 2002: 146)<br />
<br />
==Lisamaterjale morfoloogiast==<br />
<br />
[https://wals.info/ Maailma keelte struktuuride andmebaas WALS]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/01.pdf '''Erelt, Mati 2015.''' Keeletüpoloogiast. – Oma Keel 1, 5–13.]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/04/Komissarov_ok_2023_1-1.pdf '''Komissarov, Liisa-Maria, Nele Karolin Teiva, Ilona Tragel 2023.''' Keeleteaduslik elulugu 4. Struktuur. – Oma Keel 1, 48–55.]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/yritused/Kuhu%20kuulub%20eesti%20keel%20Metslang.pdf '''Metslang, Helle 2014.''' Kuhu kuulub eesti keel? – Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tiit Hennoste (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 97–113.]<br />
<br />
'''Viht, Annika, Külli Habicht 2020.''' Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 107, 119–121, 127–129, 133, 135–139, 141–146.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Morfoloogia&diff=1255Morfoloogia2023-06-09T15:06:10Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Morfoloogia''' uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Morfoloogia kaks suurt uurimissuunda on sõnamoodustus ja sõnamuutmine. (Karlsson 2002: 107)<br />
<br />
==Sõnamoodustus==<br />
<br />
===Morf, morfeem, allomorf===<br />
<br />
'''Morfeem''' on väikseim tähenduslik üksus keeles (Karlsson 2002: 107). Näiteks sõnas ''majadeski'' on neli morfeemi, mis kõik edastavad tähendust:<br />
# ''maja'' – sõnatüvi (ehk tüvimorfeem)<br />
#''d'' – mitmus (arvu kategooria)<br />
#''s'' – inessiiv ehk seesütlev [[Kääne|kääne]] - kohatähendus<br />
#''ki'' – rõhuliide<br />
<br />
Morfeemianalüüsi kohta vaata ka lehekülge [[Glossimine|glossimisest]].<br />
<br />
'''Morf''' on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Samamoodi nagu [[Foneetika ja fonoloogia|foneetikas]] eristatakse foneeme (erinevate helide vahemik, mida me tajume näiteks häälikuna [ɑ]) ja foone (foneemi konkreetset avaldumisvormi ühe inimese kõnes), eristatakse ka morfoloogias morfeemi kui teoreetilist tähendusüksust ja morfi kui selle ühte konkreetset kuju.<br />
<br />
Need ühe morfeemi erinevad kujud on '''allomorfid''': vormiliselt erinevad, kuid sama tähendusega morfid, näiteks ''-de'' ja ''-i'' mitmuse tähendust markeerivad morfid sõnades ''raamatu'''te'''s'' ja ''raamatu'''i'''s'' (Karlsson 2002: 121) või rõhuliited ''-gi'' ja ''-ki'' (nt ''raamat'''ki''''' ja ''maja'''gi'''''). Ka nullmorf ehk realiseerumata tunnusega morf (Karlsson 2002: 119–120) võib olla allomorf: näiteks eesti keele osastava käände eri lõpud (nt ''lõuna'''t''''' ja ''õuna'''0''''').<br />
<br />
<br />
<br />
===Vabad ja seotud morfeemid===<br />
<br />
Ülaltoodud näitesõnast ''majadeski'' on näha, et mõned morfeemid võivad esineda üksi (''maja''), kuid mõned mitte (''-d, -es, -ki''). Neid nimetatakse vastavalt '''vabadeks''' ja '''seotud morfeemideks'''. Vabad morfeemid on seega need, mis võivad esineda iseseisva sõnana (nt ''punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai''). Seotud morfeemid on need, mis saavad esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (nt ''eba-, üla-, -gi/-ki, -d, -mata''). (Karlsson 2002: 127)<br />
<br />
<br />
Seotud morfeeme nimetatakse ka '''afiksiteks'''. Afiksite puhul eristatakse nelja peamist tüüpi, sõltuvalt morfeemi asukohast sõnatüve suhtes:<br />
<br />
*Prefiks – tüve ees<br />
:::'''''eba'''meeldiv, '''un'''happy, '''auf'''wachen'' (sks ''üles ärkama'')<br />
*Infiks – tüve sees<br />
:::''tud'''t'''am'' (ungari ''teadsin'')<br />
*Sufiks – tüve lõpus<br />
:::''auto'''d''''', ''jooks'''en''''', ''triibu'''line''''', ''sleep'''ing''''', ''happi'''ness''''', ''Freund'''schaft''''' (sks ''sõprus'')<br />
*Tsirkumfiks – tüve ümber (prefiks + sufiks)<br />
:::'''''ge'''komm'''en''''', '''''ge'''mach'''t''''' (sks ''tuldud, tehtud'')<br />
<br />
(Karlsson 2002: 128–129)<br />
<br />
<br />
Üks tüüp seotud morfeeme, mis afiksite alla ei kuulu, on '''jäänukmorfeemid'''. Need on morfeemid, mis saavad esineda ainult kindlates seostes, sest nende kunagine iseseisev tähendus on ajapikku kadunud. Sellised morfeemid on eesti keeles näiteks ''uhi-'' ja ''võhi-'' ('''''uhi'''uus, '''võhi'''võõras''). (Karlsson 2002: 119)<br />
<br />
==Sõnamuutmine==<br />
<br />
Sõnadele morfeemide lisamist nimetatakse '''sõnamuutmiseks'''. Sõnade muutmisel saadud '''muutevormid''' väljendavad keeles ennekõike sõna grammatilisi seoseid teiste sõnadega. Näiteks väljendis ''kohv piim'''aga''''' väljendab muutelõpp ''-ga'', et piim käib kohviga kokku, mitte eraldi (vrdl ''kohv ja piim''). (Karlsson 2002: 133)<br />
<br />
<br />
===Muutekategooriad, -süsteemid ja -paradigmad===<br />
<br />
See, milliseid morfeeme saab sõnale lisada, sõltub keele '''muutekategooriatest'''. Muutekategooriad koosnevad tunnustest, mis on omavahel '''opositsioonis'''. Opositsioon tähendab, et ühe kategooria tunnused välistavad üksteist. Näiteks kategoorias <small>ARV</small> on eesti keeles kaks tunnust, ainsus ja mitmus. (Peaaegu) kõik nimisõnad saavad olla kas ainsuses (nt ''maja'') või mitmuses (nt ''majad''), kuid mitte kunagi mõlemat korraga. (Karlsson 2002: 133) Samamoodi on kategooriatega, kus tunnuseid on rohkem, eesti keeles näiteks <small>KÄÄNE</small>: kui kõneleja otsustab mõnd käänet kasutada, välistab ta seeläbi kõik teised võimalikud käänded (nii nagu kohv ei saa olla korraga ''piimaga'' ja ''piimata'').<br />
<br />
Lisaks arvule (ka <small>NUUMERUS</small>) ja käändele (ka <small>KAASUS</small>) on levinumad muutekategooriad <small>SUGU</small>, <small>VÕRDLUS</small> ehk <small>KOMPARATSIOON</small>, <small>ISIK</small> ehk <small>PERSOON</small>, <small>AEG</small> ehk <small>TEMPUS</small>, <small>KÕNEVIIS</small> ehk <small>MOODUS</small>, <small>ASPEKT</small>, <small>TEGUMOOD</small> ehk <small>GEENUS</small>. Mõned neist kategooriatest kehtivad mitmele [[Sõnaliik|sõnaliigile]] (nt <small>ARV</small> on substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja [[Verb|verbide]] kategooria), mõni ainult ühele (nt <small>ISIK</small> on ainult verbi kategooria). (Karlsson 2002: 135)<br />
<br />
Muutekategooriad moodustavad keele '''muutesüsteemi'''. Näiteks eesti keele nimisõnade muutesüsteem koosneb kategooriatest <small>KÄÄNE</small> ja <small>ARV</small>, kuid vene keele nimisõnade muutesüsteemis lisandub neile kahele ka <small>SUGU</small> ja <small>ELUSUS</small>. (Karlsson 200: 136)<br />
<br />
Kõik erinevad võimalikud vormid muutesüsteemis moodustavad keele '''muuteparadigma''' (vt nt eesti keele käänete muuteparadigmat [[Kääne|siit]]). Sõnad, mille muuteparadigma on sarnane, moodustavad ühe '''muuttüübi''' (Karlsson 2002: 138–139). Ühte muuttüüpi (verbidel pöördkond ja substantiividel käändkond) kuuluvad sõnad, millele on omased kindlad tunnused, sageli näiteks tüve muutumine (Karlsson 2002: 137). Eesti keeles on substantiividel 26 ja verbidel 38 muuttüüpi (+alltüübid). Muuttüüpi märgib ÕSis ja mõnes teises sõnaraamatus number sõna järel. <br />
<br />
<br />
<br />
===Markeeritus ja markeerimatus===<br />
<br />
Morfoloogilise opositsiooniga on seotud ka markeeritus ja markeerimatus. Üldjuhul on keeltes nii, et lihtsamad ja "loomulikumad" vormid on markeerimata, keerulisemad ja "ebatavalisemad" vormid on markeeritud. (Karlsson 2002: 141). Näiteks eesti ja valdavas enamuses teistes maailma keeltes on substantiivi ainsus markeerimata (nt ''maja''), mitmus aga markeeritud (nt ''maja'''d'''''). Peale ainsuse on eesti keeles markeerimata liikmed veel näiteks nimetav kääne, algvõrre, olevikuaeg ja kindel kõneviis. Kõigile neile liikmetele on omane markeeritud liikmest lihtsam struktuur, sageli üldse tunnuse puudumine (nn nullmorf). (Karlsson 2002: 142–143)<br />
<br />
<br />
<br />
==Keelte jaotamine morfoloogia alusel==<br />
<br />
Keelte morfoloogiliste põhitüüpide teooria ulatub juba 19. sajandi algusesse (vt [[Wilhelm von Humboldt]]). Traditsiooniliselt jaotatakse keeli selle järgi isoleerivateks, aglutineerivateks ja fusiivseteks.<br />
<br />
'''Isoleerivas keeles''' puuduvad seotud morfeemid. Seega sõnu ei muudeta ning tähendust ja sõnadevahelisi seoseid lauses väljendavad [[sõnajärg]], prosoodia ja partiklid. Isoleeriv on näiteks vietnami keel. '''Aglutineerivas keeles''' liidetakse seotud morfeemid muutumatule sõnatüvele. Aglutineeriv on näiteks türgi keel, peaasjalikult ka eesti keel. '''Fusiivses keeles''' (ehk flekteerivas keeles) ei ole morfeemipiirid nii kergesti eristatavad, kuna muutused toimuvad ka tüve sees. Fusiivne on näiteks saksa keel, kuid fusiivseid jooni esineb ka eesti keeles. (Karlsson 2002: 144–145)<br />
<br />
Sellele kolmikjaotusele lisatakse vahel ka '''polüsünteetilised keeled''', kus on väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas). Polüsünteetilised on näiteks innuiidi keeled ning mõned Põhja-Ameerika põliskeeled, nagu kvakiu või seneka. (Karlsson 2002: 145)<br />
<br />
Kuna üldjuhul ei jagune keeled nende 3+1 kategooria vahel "puhtalt" (nt eesti keeles esineb nii aglutineerivaid kui ka fusiivseid tendentse), eelistatakse tänapäeval keeli kirjeldada kahe telje, '''sünteesi''' ja '''fusiooni''' kaudu. Keele sünteesi aste väljendab keskmist morfeemide arvu ühe sõna kohta, fusiooni aste väljendab morfeemipiiride hajusust (ennekõike seda, kas ja kui palju morfe on ühel morfeemil). (Karlsson 2002: 146)<br />
<br />
==Lisamaterjale morfoloogiast==<br />
<br />
[https://wals.info/ Maailma keelte struktuuride andmebaas WALS]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/01.pdf '''Erelt, Mati 2015.''' Keeletüpoloogiast. – Oma Keel 1.]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/04/Komissarov_ok_2023_1-1.pdf '''Komissarov, Liisa-Maria, Nele Karolin Teiva, Ilona Tragel 2023.''' Keeleteaduslik elulugu 4. Struktuur. – Oma Keel 1, 48–55.]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/yritused/Kuhu%20kuulub%20eesti%20keel%20Metslang.pdf '''Metslang, Helle 2014.''' Kuhu kuulub eesti keel? – Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tiit Hennoste (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 97–113.]<br />
<br />
'''Viht, Annika, Külli Habicht 2020.''' Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 107, 119–121, 127–129, 133, 135–139, 141–146.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Morfoloogia&diff=1254Morfoloogia2023-06-09T15:05:38Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Morfoloogia''' uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Morfoloogia kaks suurt uurimissuunda on sõnamoodustus ja sõnamuutmine. (Karlsson 2002: 107)<br />
<br />
==Sõnamoodustus==<br />
<br />
===Morf, morfeem, allomorf===<br />
<br />
'''Morfeem''' on väikseim tähenduslik üksus keeles (Karlsson 2002: 107). Näiteks sõnas ''majadeski'' on neli morfeemi, mis kõik edastavad tähendust:<br />
# ''maja'' – sõnatüvi (ehk tüvimorfeem)<br />
#''d'' – mitmus (arvu kategooria)<br />
#''s'' – inessiiv ehk seesütlev [[Kääne|kääne]] - kohatähendus<br />
#''ki'' – rõhuliide<br />
<br />
Morfeemianalüüsi kohta vaata ka lehekülge [[Glossimine|glossimisest]].<br />
<br />
'''Morf''' on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Samamoodi nagu [[Foneetika ja fonoloogia|foneetikas]] eristatakse foneeme (erinevate helide vahemik, mida me tajume näiteks häälikuna [ɑ]) ja foone (foneemi konkreetset avaldumisvormi ühe inimese kõnes), eristatakse ka morfoloogias morfeemi kui teoreetilist tähendusüksust ja morfi kui selle ühte konkreetset kuju.<br />
<br />
Need ühe morfeemi erinevad kujud on '''allomorfid''': vormiliselt erinevad, kuid sama tähendusega morfid, näiteks ''-de'' ja ''-i'' mitmuse tähendust markeerivad morfid sõnades ''raamatu'''te'''s'' ja ''raamatu'''i'''s'' (Karlsson 2002: 121) või rõhuliited ''-gi'' ja ''-ki'' (nt ''raamat'''ki''''' ja ''maja'''gi'''''). Ka nullmorf ehk realiseerumata tunnusega morf (Karlsson 2002: 119–120) võib olla allomorf: näiteks eesti keele osastava käände eri lõpud (nt ''lõuna'''t''''' ja ''õuna'''0''''').<br />
<br />
<br />
<br />
===Vabad ja seotud morfeemid===<br />
<br />
Ülaltoodud näitesõnast ''majadeski'' on näha, et mõned morfeemid võivad esineda üksi (''maja''), kuid mõned mitte (''-d, -es, -ki''). Neid nimetatakse vastavalt '''vabadeks''' ja '''seotud morfeemideks'''. Vabad morfeemid on seega need, mis võivad esineda iseseisva sõnana (nt ''punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai''). Seotud morfeemid on need, mis saavad esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (nt ''eba-, üla-, -gi/-ki, -d, -mata''). (Karlsson 2002: 127)<br />
<br />
<br />
Seotud morfeeme nimetatakse ka '''afiksiteks'''. Afiksite puhul eristatakse nelja peamist tüüpi, sõltuvalt morfeemi asukohast sõnatüve suhtes:<br />
<br />
*Prefiks – tüve ees<br />
:::'''''eba'''meeldiv, '''un'''happy, '''auf'''wachen'' (sks ''üles ärkama'')<br />
*Infiks – tüve sees<br />
:::''tud'''t'''am'' (ungari ''teadsin'')<br />
*Sufiks – tüve lõpus<br />
:::''auto'''d''''', ''jooks'''en''''', ''triibu'''line''''', ''sleep'''ing''''', ''happi'''ness''''', ''Freund'''schaft''''' (sks ''sõprus'')<br />
*Tsirkumfiks – tüve ümber (prefiks + sufiks)<br />
:::'''''ge'''komm'''en''''', '''''ge'''mach'''t''''' (sks ''tuldud, tehtud'')<br />
<br />
(Karlsson 2002: 128–129)<br />
<br />
<br />
Üks tüüp seotud morfeeme, mis afiksite alla ei kuulu, on '''jäänukmorfeemid'''. Need on morfeemid, mis saavad esineda ainult kindlates seostes, sest nende kunagine iseseisev tähendus on ajapikku kadunud. Sellised morfeemid on eesti keeles näiteks ''uhi-'' ja ''võhi-'' ('''''uhi'''uus, '''võhi'''võõras''). (Karlsson 2002: 119)<br />
<br />
==Sõnamuutmine==<br />
<br />
Sõnadele morfeemide lisamist nimetatakse '''sõnamuutmiseks'''. Sõnade muutmisel saadud '''muutevormid''' väljendavad keeles ennekõike sõna grammatilisi seoseid teiste sõnadega. Näiteks väljendis ''kohv piim'''aga''''' väljendab muutelõpp ''-ga'', et piim käib kohviga kokku, mitte eraldi (vrdl ''kohv ja piim''). (Karlsson 2002: 133)<br />
<br />
<br />
===Muutekategooriad, -süsteemid ja -paradigmad===<br />
<br />
See, milliseid morfeeme saab sõnale lisada, sõltub keele '''muutekategooriatest'''. Muutekategooriad koosnevad tunnustest, mis on omavahel '''opositsioonis'''. Opositsioon tähendab, et ühe kategooria tunnused välistavad üksteist. Näiteks kategoorias <small>ARV</small> on eesti keeles kaks tunnust, ainsus ja mitmus. (Peaaegu) kõik nimisõnad saavad olla kas ainsuses (nt ''maja'') või mitmuses (nt ''majad''), kuid mitte kunagi mõlemat korraga. (Karlsson 2002: 133) Samamoodi on kategooriatega, kus tunnuseid on rohkem, eesti keeles näiteks <small>KÄÄNE</small>: kui kõneleja otsustab mõnd käänet kasutada, välistab ta seeläbi kõik teised võimalikud käänded (nii nagu kohv ei saa olla korraga ''piimaga'' ja ''piimata'').<br />
<br />
Lisaks arvule (ka <small>NUUMERUS</small>) ja käändele (ka <small>KAASUS</small>) on levinumad muutekategooriad <small>SUGU</small>, <small>VÕRDLUS</small> ehk <small>KOMPARATSIOON</small>, <small>ISIK</small> ehk <small>PERSOON</small>, <small>AEG</small> ehk <small>TEMPUS</small>, <small>KÕNEVIIS</small> ehk <small>MOODUS</small>, <small>ASPEKT</small>, <small>TEGUMOOD</small> ehk <small>GEENUS</small>. Mõned neist kategooriatest kehtivad mitmele [[Sõnaliik|sõnaliigile]] (nt <small>ARV</small> on substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja [[Verb|verbide]] kategooria), mõni ainult ühele (nt <small>ISIK</small> on ainult verbi kategooria). (Karlsson 2002: 135)<br />
<br />
Muutekategooriad moodustavad keele '''muutesüsteemi'''. Näiteks eesti keele nimisõnade muutesüsteem koosneb kategooriatest <small>KÄÄNE</small> ja <small>ARV</small>, kuid vene keele nimisõnade muutesüsteemis lisandub neile kahele ka <small>SUGU</small> ja <small>ELUSUS</small>. (Karlsson 200: 136)<br />
<br />
Kõik erinevad võimalikud vormid muutesüsteemis moodustavad keele '''muuteparadigma''' (vt nt eesti keele käänete muuteparadigmat [[Kääne|siit]]). Sõnad, mille muuteparadigma on sarnane, moodustavad ühe '''muuttüübi''' (Karlsson 2002: 138–139). Ühte muuttüüpi (verbidel pöördkond ja substantiividel käändkond) kuuluvad sõnad, millele on omased kindlad tunnused, sageli näiteks tüve muutumine (Karlsson 2002: 137). Eesti keeles on substantiividel 26 ja verbidel 38 muuttüüpi (+alltüübid). Muuttüüpi märgib ÕSis ja mõnes teises sõnaraamatus number sõna järel. <br />
<br />
<br />
<br />
===Markeeritus ja markeerimatus===<br />
<br />
Morfoloogilise opositsiooniga on seotud ka markeeritus ja markeerimatus. Üldjuhul on keeltes nii, et lihtsamad ja "loomulikumad" vormid on markeerimata, keerulisemad ja "ebatavalisemad" vormid on markeeritud. (Karlsson 2002: 141). Näiteks eesti ja valdavas enamuses teistes maailma keeltes on substantiivi ainsus markeerimata (nt ''maja''), mitmus aga markeeritud (nt ''maja'''d'''''). Peale ainsuse on eesti keeles markeerimata liikmed veel näiteks nimetav kääne, algvõrre, olevikuaeg ja kindel kõneviis. Kõigile neile liikmetele on omane markeeritud liikmest lihtsam struktuur, sageli üldse tunnuse puudumine (nn nullmorf). (Karlsson 2002: 142–143)<br />
<br />
<br />
<br />
==Keelte jaotamine morfoloogia alusel==<br />
<br />
Keelte morfoloogiliste põhitüüpide teooria ulatub juba 19. sajandi algusesse (vt [[Wilhelm von Humboldt]]). Traditsiooniliselt jaotatakse keeli selle järgi isoleerivateks, aglutineerivateks ja fusiivseteks.<br />
<br />
'''Isoleerivas keeles''' puuduvad seotud morfeemid. Seega sõnu ei muudeta ning tähendust ja sõnadevahelisi seoseid lauses väljendavad [[sõnajärg]], prosoodia ja partiklid. Isoleeriv on näiteks vietnami keel. '''Aglutineerivas keeles''' liidetakse seotud morfeemid muutumatule sõnatüvele. Aglutineeriv on näiteks türgi keel, peaasjalikult ka eesti keel. '''Fusiivses keeles''' (ehk flekteerivas keeles) ei ole morfeemipiirid nii kergesti eristatavad, kuna muutused toimuvad ka tüve sees. Fusiivne on näiteks saksa keel, kuid fusiivseid jooni esineb ka eesti keeles. (Karlsson 2002: 144–145)<br />
<br />
Sellele kolmikjaotusele lisatakse vahel ka '''polüsünteetilised keeled''', kus on väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas). Polüsünteetilised on näiteks innuiidi keeled ning mõned Põhja-Ameerika põliskeeled, nagu kvakiu või seneka. (Karlsson 2002: 145)<br />
<br />
Kuna üldjuhul ei jagune keeled nende 3+1 kategooria vahel "puhtalt" (nt eesti keeles esineb nii aglutineerivaid kui ka fusiivseid tendentse), eelistatakse tänapäeval keeli kirjeldada kahe telje, '''sünteesi''' ja '''fusiooni''' kaudu. Keele sünteesi aste väljendab keskmist morfeemide arvu ühe sõna kohta, fusiooni aste väljendab morfeemipiiride hajusust (ennekõike seda, kas ja kui palju morfe on ühel morfeemil). (Karlsson 2002: 146)<br />
<br />
==Lisamaterjale morfoloogiast==<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/04/Komissarov_ok_2023_1-1.pdf '''Komissarov, Liisa-Maria, Nele Karolin Teiva, Ilona Tragel 2023.''' Keeleteaduslik elulugu 4. Struktuur. – Oma Keel 1, 48–55.]<br />
<br />
[https://wals.info/ Maailma keelte struktuuride andmebaas WALS]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/01.pdf '''Erelt, Mati 2015.''' Keeletüpoloogiast. – Oma Keel 1.]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/yritused/Kuhu%20kuulub%20eesti%20keel%20Metslang.pdf '''Metslang, Helle 2014.''' Kuhu kuulub eesti keel? – Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tiit Hennoste (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 97–113.]<br />
<br />
'''Viht, Annika, Külli Habicht 2020.''' Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 107, 119–121, 127–129, 133, 135–139, 141–146.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Morfoloogia&diff=1253Morfoloogia2023-06-09T15:05:20Z<p>Keeletark: /* Lisamaterjale morfoloogiast */</p>
<hr />
<div>'''Morfoloogia''' uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Morfoloogia kaks suurt uurimissuunda on sõnamoodustus ja sõnamuutmine. (Karlsson 2002: 107)<br />
<br />
==Sõnamoodustus==<br />
<br />
===Morf, morfeem, allomorf===<br />
<br />
'''Morfeem''' on väikseim tähenduslik üksus keeles (Karlsson 2002: 107). Näiteks sõnas ''majadeski'' on neli morfeemi, mis kõik edastavad tähendust:<br />
# ''maja'' – sõnatüvi (ehk tüvimorfeem)<br />
#''d'' – mitmus (arvu kategooria)<br />
#''s'' – inessiiv ehk seesütlev [[Kääne|kääne]] - kohatähendus<br />
#''ki'' – rõhuliide<br />
<br />
Morfeemianalüüsi kohta vaata ka lehekülge [[Glossimine|glossimisest]].<br />
<br />
'''Morf''' on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Samamoodi nagu [[Foneetika ja fonoloogia|foneetikas]] eristatakse foneeme (erinevate helide vahemik, mida me tajume näiteks häälikuna [ɑ]) ja foone (foneemi konkreetset avaldumisvormi ühe inimese kõnes), eristatakse ka morfoloogias morfeemi kui teoreetilist tähendusüksust ja morfi kui selle ühte konkreetset kuju.<br />
<br />
Need ühe morfeemi erinevad kujud on '''allomorfid''': vormiliselt erinevad, kuid sama tähendusega morfid, näiteks ''-de'' ja ''-i'' mitmuse tähendust markeerivad morfid sõnades ''raamatu'''te'''s'' ja ''raamatu'''i'''s'' (Karlsson 2002: 121) või rõhuliited ''-gi'' ja ''-ki'' (nt ''raamat'''ki''''' ja ''maja'''gi'''''). Ka nullmorf ehk realiseerumata tunnusega morf (Karlsson 2002: 119–120) võib olla allomorf: näiteks eesti keele osastava käände eri lõpud (nt ''lõuna'''t''''' ja ''õuna'''0''''').<br />
<br />
<br />
<br />
===Vabad ja seotud morfeemid===<br />
<br />
Ülaltoodud näitesõnast ''majadeski'' on näha, et mõned morfeemid võivad esineda üksi (''maja''), kuid mõned mitte (''-d, -es, -ki''). Neid nimetatakse vastavalt '''vabadeks''' ja '''seotud morfeemideks'''. Vabad morfeemid on seega need, mis võivad esineda iseseisva sõnana (nt ''punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai''). Seotud morfeemid on need, mis saavad esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (nt ''eba-, üla-, -gi/-ki, -d, -mata''). (Karlsson 2002: 127)<br />
<br />
<br />
Seotud morfeeme nimetatakse ka '''afiksiteks'''. Afiksite puhul eristatakse nelja peamist tüüpi, sõltuvalt morfeemi asukohast sõnatüve suhtes:<br />
<br />
*Prefiks – tüve ees<br />
:::'''''eba'''meeldiv, '''un'''happy, '''auf'''wachen'' (sks ''üles ärkama'')<br />
*Infiks – tüve sees<br />
:::''tud'''t'''am'' (ungari ''teadsin'')<br />
*Sufiks – tüve lõpus<br />
:::''auto'''d''''', ''jooks'''en''''', ''triibu'''line''''', ''sleep'''ing''''', ''happi'''ness''''', ''Freund'''schaft''''' (sks ''sõprus'')<br />
*Tsirkumfiks – tüve ümber (prefiks + sufiks)<br />
:::'''''ge'''komm'''en''''', '''''ge'''mach'''t''''' (sks ''tuldud, tehtud'')<br />
<br />
(Karlsson 2002: 128–129)<br />
<br />
<br />
Üks tüüp seotud morfeeme, mis afiksite alla ei kuulu, on '''jäänukmorfeemid'''. Need on morfeemid, mis saavad esineda ainult kindlates seostes, sest nende kunagine iseseisev tähendus on ajapikku kadunud. Sellised morfeemid on eesti keeles näiteks ''uhi-'' ja ''võhi-'' ('''''uhi'''uus, '''võhi'''võõras''). (Karlsson 2002: 119)<br />
<br />
==Sõnamuutmine==<br />
<br />
Sõnadele morfeemide lisamist nimetatakse '''sõnamuutmiseks'''. Sõnade muutmisel saadud '''muutevormid''' väljendavad keeles ennekõike sõna grammatilisi seoseid teiste sõnadega. Näiteks väljendis ''kohv piim'''aga''''' väljendab muutelõpp ''-ga'', et piim käib kohviga kokku, mitte eraldi (vrdl ''kohv ja piim''). (Karlsson 2002: 133)<br />
<br />
<br />
===Muutekategooriad, -süsteemid ja -paradigmad===<br />
<br />
See, milliseid morfeeme saab sõnale lisada, sõltub keele '''muutekategooriatest'''. Muutekategooriad koosnevad tunnustest, mis on omavahel '''opositsioonis'''. Opositsioon tähendab, et ühe kategooria tunnused välistavad üksteist. Näiteks kategoorias <small>ARV</small> on eesti keeles kaks tunnust, ainsus ja mitmus. (Peaaegu) kõik nimisõnad saavad olla kas ainsuses (nt ''maja'') või mitmuses (nt ''majad''), kuid mitte kunagi mõlemat korraga. (Karlsson 2002: 133) Samamoodi on kategooriatega, kus tunnuseid on rohkem, eesti keeles näiteks <small>KÄÄNE</small>: kui kõneleja otsustab mõnd käänet kasutada, välistab ta seeläbi kõik teised võimalikud käänded (nii nagu kohv ei saa olla korraga ''piimaga'' ja ''piimata'').<br />
<br />
Lisaks arvule (ka <small>NUUMERUS</small>) ja käändele (ka <small>KAASUS</small>) on levinumad muutekategooriad <small>SUGU</small>, <small>VÕRDLUS</small> ehk <small>KOMPARATSIOON</small>, <small>ISIK</small> ehk <small>PERSOON</small>, <small>AEG</small> ehk <small>TEMPUS</small>, <small>KÕNEVIIS</small> ehk <small>MOODUS</small>, <small>ASPEKT</small>, <small>TEGUMOOD</small> ehk <small>GEENUS</small>. Mõned neist kategooriatest kehtivad mitmele [[Sõnaliik|sõnaliigile]] (nt <small>ARV</small> on substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja [[Verb|verbide]] kategooria), mõni ainult ühele (nt <small>ISIK</small> on ainult verbi kategooria). (Karlsson 2002: 135)<br />
<br />
Muutekategooriad moodustavad keele '''muutesüsteemi'''. Näiteks eesti keele nimisõnade muutesüsteem koosneb kategooriatest <small>KÄÄNE</small> ja <small>ARV</small>, kuid vene keele nimisõnade muutesüsteemis lisandub neile kahele ka <small>SUGU</small> ja <small>ELUSUS</small>. (Karlsson 200: 136)<br />
<br />
Kõik erinevad võimalikud vormid muutesüsteemis moodustavad keele '''muuteparadigma''' (vt nt eesti keele käänete muuteparadigmat [[Kääne|siit]]). Sõnad, mille muuteparadigma on sarnane, moodustavad ühe '''muuttüübi''' (Karlsson 2002: 138–139). Ühte muuttüüpi (verbidel pöördkond ja substantiividel käändkond) kuuluvad sõnad, millele on omased kindlad tunnused, sageli näiteks tüve muutumine (Karlsson 2002: 137). Eesti keeles on substantiividel 26 ja verbidel 38 muuttüüpi (+alltüübid). Muuttüüpi märgib ÕSis ja mõnes teises sõnaraamatus number sõna järel. <br />
<br />
<br />
<br />
===Markeeritus ja markeerimatus===<br />
<br />
Morfoloogilise opositsiooniga on seotud ka markeeritus ja markeerimatus. Üldjuhul on keeltes nii, et lihtsamad ja "loomulikumad" vormid on markeerimata, keerulisemad ja "ebatavalisemad" vormid on markeeritud. (Karlsson 2002: 141). Näiteks eesti ja valdavas enamuses teistes maailma keeltes on substantiivi ainsus markeerimata (nt ''maja''), mitmus aga markeeritud (nt ''maja'''d'''''). Peale ainsuse on eesti keeles markeerimata liikmed veel näiteks nimetav kääne, algvõrre, olevikuaeg ja kindel kõneviis. Kõigile neile liikmetele on omane markeeritud liikmest lihtsam struktuur, sageli üldse tunnuse puudumine (nn nullmorf). (Karlsson 2002: 142–143)<br />
<br />
<br />
<br />
==Keelte jaotamine morfoloogia alusel==<br />
<br />
Keelte morfoloogiliste põhitüüpide teooria ulatub juba 19. sajandi algusesse (vt [[Wilhelm von Humboldt]]). Traditsiooniliselt jaotatakse keeli selle järgi isoleerivateks, aglutineerivateks ja fusiivseteks.<br />
<br />
'''Isoleerivas keeles''' puuduvad seotud morfeemid. Seega sõnu ei muudeta ning tähendust ja sõnadevahelisi seoseid lauses väljendavad [[sõnajärg]], prosoodia ja partiklid. Isoleeriv on näiteks vietnami keel. '''Aglutineerivas keeles''' liidetakse seotud morfeemid muutumatule sõnatüvele. Aglutineeriv on näiteks türgi keel, peaasjalikult ka eesti keel. '''Fusiivses keeles''' (ehk flekteerivas keeles) ei ole morfeemipiirid nii kergesti eristatavad, kuna muutused toimuvad ka tüve sees. Fusiivne on näiteks saksa keel, kuid fusiivseid jooni esineb ka eesti keeles. (Karlsson 2002: 144–145)<br />
<br />
Sellele kolmikjaotusele lisatakse vahel ka '''polüsünteetilised keeled''', kus on väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas). Polüsünteetilised on näiteks innuiidi keeled ning mõned Põhja-Ameerika põliskeeled, nagu kvakiu või seneka. (Karlsson 2002: 145)<br />
<br />
Kuna üldjuhul ei jagune keeled nende 3+1 kategooria vahel "puhtalt" (nt eesti keeles esineb nii aglutineerivaid kui ka fusiivseid tendentse), eelistatakse tänapäeval keeli kirjeldada kahe telje, '''sünteesi''' ja '''fusiooni''' kaudu. Keele sünteesi aste väljendab keskmist morfeemide arvu ühe sõna kohta, fusiooni aste väljendab morfeemipiiride hajusust (ennekõike seda, kas ja kui palju morfe on ühel morfeemil). (Karlsson 2002: 146)<br />
<br />
==Lisamaterjale morfoloogiast==<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/04/Komissarov_ok_2023_1-1.pdf Komissarov, Liisa-Maria, Nele Karolin Teiva, Ilona Tragel 2023. Keeleteaduslik elulugu 4. Struktuur. – Oma Keel 1, 48–55.]<br />
<br />
[https://wals.info/ Maailma keelte struktuuride andmebaas WALS]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/01.pdf '''Erelt, Mati 2015.''' Keeletüpoloogiast. – Oma Keel 1.]<br />
<br />
[https://www.emakeeleselts.ee/yritused/Kuhu%20kuulub%20eesti%20keel%20Metslang.pdf '''Metslang, Helle 2014.''' Kuhu kuulub eesti keel? – Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tiit Hennoste (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 97–113.]<br />
<br />
'''Viht, Annika, Külli Habicht 2020.''' Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 107, 119–121, 127–129, 133, 135–139, 141–146.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1252Aeg2023-03-27T19:05:25Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)<br />
<br />
Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 2000: 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).<br />
<br />
Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele ''simple'' ja ''continuous'' ajavormid kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).<br />
<br />
==Eesti keele ajavormid==<br />
<br />
Eesti keeles on aja kategoorial indikatiivis neli liiget:<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! scope="col"| Aeg<br />
! scope="col"| Funktsioon<br />
! scope="col"| Näide<br />
|-<br />
| Preesens (olevik)<br />
| sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt (st mitte minevikus ega tulevikus)<br />
| ''Ma '''loen''' raamatut.''<br />
|-<br />
| Imperfekt (lihtminevik)<br />
| sündmus toimub enne kõnehetke<br />
| ''Ma '''lugesin''' raamatut.''<br />
|-<br />
| Perfekt (täisminevik)<br />
| 1) sündmus toimub enne kõnehetke, kuid on kõnehetke seisukohast relevantne <br />
2) sündmus algas varem, kuid kestab ka kõnehetkel edasi<br />
| 1) ''Ma '''olen''' selle raamatu juba läbi '''lugenud'''.'' <br />
2) ''Ma '''olen''' seda raamatut juba kuu aega '''lugenud'''.''<br />
|-<br />
| Pluskvamperfekt (enneminevik)<br />
| sündmus toimub enne kõnehetke ning seda seostatakse mingi teise sündmsuega, mis ajaliselt toimus esimese sündmuse vahel ja kõnehetke vahel<br />
| ''Ma '''olin''' enne filmi nägemist raamatut '''lugenud'''.''<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
(EKG 1993: 74–79)<br />
<br />
Neile neljale ajavormile lisandub preteeritum (üldminevik), mida kasutatakse tingivas ja kaudses kõneviisi. Preteeritum väljendab, et sündmus on toimunud enne kõnehetke, kuid ei täpsusta, kas tegemist on imperfekti, perfekti või pluskvamperfektiga (''Ta '''olevat''' seda raamatut lugenud''). (EKG 1993: 79) Eraldi tuleviku ajavormi eesti keeles ei ole, selle asemel kasutatakse preesensit (EKG 1993: 76) (''Ma '''loen''' seda raamatut homme; Ma '''hakkan''' seda raamatut lugema; Ma '''kavatsen''' seda raamatut lugeda'').<br />
<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
'''Comrie, Bernard 2000.''' Tense. Cambridge University Press.<br />
<br />
'''Dahl, Östen, Viveka Velupillai 2013a.''' The Future Tense. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.<br />
<br />
'''Dahl, Östen, Viveka Velupillai 2013b.''' Tense and Aspect. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.<br />
<br />
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.<br />
<br />
'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Glossimine&diff=1251Glossimine2023-03-12T10:00:14Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>'''Glossimine''' on kõigi sõnas esinevate morfeemide tähenduse märkimine. Keeleteaduslikes tekstides kasutatakse glossimist ennekõike võõrkeelsete näidete analüüsimisel, et töö lugeja saaks ka seda konkreetset keelt oskamata sõnade morfoloogilist ehitust jälgida ja grammatiliste morfeemide tähendust mõista.<br />
<br />
<br />
==Glosside lugemise ja koostamise juhend==<br />
<br />
Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm (tüvimorfeem), piiri märkiv sidekriips või punkt ja morfoloogiline info. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga. Punkti kasutatakse, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis (''small caps'')). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks saab sõnade vahel kasutada ''tab''-klahvi (tõlkereal seda ei tehta).<br />
<br />
<br />
<br />
{|<br />
|''suur-te-le''<br />
|-<br />
|suur-<small>PL-ALL</small><br />
|}<br />
<br />
<br />
{|<br />
|''suuri''<br />
|-<br />
|suur.<small>PL.PRT</small><br />
|}<br />
<br />
<br />
{|<br />
|''Pan-i-n''||||''õe''||||''raamatu''||||''laua''||||''peale.''<br />
|-<br />
|Panema-<small>PST-1SG</small>||||õde.<small>GEN</small>||||raamat.<small>GEN</small>||||laud.<small>GEN</small>||||<small>POSTP</small><br />
|}<br />
<br />
<br />
{|<br />
|''na-n-way-mpi-ira-ya-ntut''<br />
|-<br />
|<small>3SG.NOM-3SG.ERG-</small>pööra<small>-SEQ-ALL-</small>tule<small>-RM.PST</small><br />
|- <br />
|‘Ta pööras ümber ja tuli tema poole.’ (jiimase keel)<br />
|}<br />
<br />
<br />
<br />
Kõige suurem morfeem saab olla üks sõna. Seega ei saa kokku märkida näiteks verbide liitaegu (''on rääkinud'') või verbi ja adverbi ühendeid (''ära koristada''), mis moodustavad küll ühe fraasi ja ühe semantilise terviku. Lähtuda tuleb ainult sõnas esinevatest morfeemidest:<br />
<br />
<br />
{|<br />
|''on''||||''rääki-nud''<br />
|-<br />
|olema.<small>3</small>||||rääkima-<small>PTCP</small><br />
|}<br />
<br />
<br />
{|<br />
|''ära''|| ||''korista-da''<br />
|-<br />
|<small>ADV</small>||||korista-<small>INF</small><br />
|}<br />
<br />
<br />
Glossimisel lähtutakse enamasti põhimõttest, et märgitakse sõnas eksplitsiitselt väljendatud kategooriaid, s.t neid, millel on sõna selge tunnus või lõpp olemas. Mõningad markeerimata kategooriaid, millel oma morfoloogilist tunnust ei ole (näiteks verbi puhul olevik, käändsõnade puhul ainsus), ei pea glossima.<br />
<br />
<br />
Kui olete oma töös kasutanud glossitud tekstinäiteid, tuleb kõik kasutatud märgendid koos tähendusega töö lõpus loetleda.<br />
<br />
==Valik morfeemide märgendeid==<br />
<br />
*'''1''' esimene isik<br />
*'''2''' teine isik<br />
*'''3''' kolmas isik<br />
*'''A''' transitiivse verbi agent-argument<br />
*'''ABE''' abessiiv e ilmaütlev kääne<br />
*'''ABL''' ablatiiv e alaltütlev kääne<br />
*'''ABS''' absolutiiv<br />
*'''ACC''' akusatiiv<br />
*'''ACT''' aktiiv<br />
*'''ADE''' adessiiv e alalütlev kääne<br />
*'''ADJ''' adjektiiv e omadussõna<br />
*'''ADV''' adverb e määrsõna<br />
*'''AGR''' ühildumise marker<br />
*'''ALL''' allatiiv e alaleütlev kääne<br />
*'''ANTIP''' antipassiiv<br />
*'''APPL''' aplikatiiv<br />
*'''ART''' artikkel<br />
*'''AUX''' abiverb<br />
*'''BEN''' benefaktiiv e kasusaaja<br />
*'''CAUS''' kausatiivust e põhjustamist märkiv morfeem<br />
*'''CLF''' klassifikaator<br />
*'''CMP''' komparatiiv e keskvõrre<br />
*'''COM''' komitatiiv e kaasaütlev kääne<br />
*'''COMP''' komplemendi marker<br />
*'''COMPL''' kompletiiv<br />
*'''COND''' konditsionaal e tingiv kõneviis<br />
*'''COP''' koopula<br />
*'''CVB''' konverb<br />
*'''DAT''' daativ<br />
*'''DECL''' deklaratiiv<br />
*'''DEF''' definiitne e määratud<br />
*'''DEM''' demonstratiivpronoomen<br />
*'''DIST''' kauge minevik<br />
*'''DISTR''' distributiiv<br />
*'''DU''' duaal<br />
*'''DUR''' duratiiv<br />
*'''ELA''' elatiiv e seestütlev kääne<br />
*'''ERG''' ergatiiv<br />
*'''ESS''' essiiv e olev kääne<br />
*'''EXCL''' eksklusiivne ehk välistav<br />
*'''F''' feminiinum e grammatiline naissugu<br />
*'''FOC''' fookus<br />
*'''FUT''' futuurum e tulevik<br />
*'''GEN''' genitiiv e omastav kääne<br />
*'''GER''' gerundiiv (eesti keeles nt des-vorm)<br />
*'''ILL''' illatiiv e sisseütlev kääne<br />
*'''IMP''' imperatiiv e käskiv kõneviis<br />
*'''IMPS''' impersonaal e umbisikuline tegumood<br />
*'''INCL''' inklusiivne ehk kaasav<br />
*'''IND''' indikatiiv ehk kindel kõneviis<br />
*'''INDF''' indefiniitne e määramata<br />
*'''INE''' inessiiv e seesütlev kääne<br />
*'''INF''' infinitiiv e da-tegevusnimi<br />
*'''INS''' instrumentaal<br />
*'''INTR''' intransitiiv<br />
*'''IPFV''' imperfekt<br />
*'''IRR''' irrealis<br />
*'''JUSS''' jussiiv e möönev kõneviis<br />
*'''LOC''' lokatiiv<br />
*'''M''' maskuliinum e grammatiline meessugu<br />
*'''N''' neutrum e grammatiline kesksugu<br />
*'''NEG''' negatiiv e eituse marker<br />
*'''NMLZ''' nominalisatsiooni marker (eesti keeles nt -mine: ''rääki-mine'')<br />
*'''NOM''' nominatiiv e nimetav kääne<br />
*'''OBJ''' objekt e sihitis<br />
*'''OBL''' obliikva<br />
*'''P''' transitiivse verbi patsient-argument<br />
*'''PART''' partikkel<br />
*'''PASS''' passiiv<br />
*'''PFV''' perfektiiv<br />
*'''PL''' pluural e mitmus<br />
*'''POS''' possessiiv<br />
*'''PRED''' predikaat e öeldis<br />
*'''PREP''' prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse<br />
*'''POSTP''' postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse<br />
*'''PRF''' perfekt<br />
*'''PROG''' progressiiv<br />
*'''PROH''' keeldu märkiv morfeem<br />
*'''PROX''' proksimatiiv e lähiminevik<br />
*'''PRS''' preesens e olevik<br />
*'''PRT''' partitiiv e osastav kääne<br />
*'''PST''' lihtminevik<br />
*'''PSV''' positiiv e algvõrre <br />
*'''PTCP''' partitsiip e kesksõna<br />
*'''PURP''' purposiiv<br />
*'''Q''' küsipartikkel / küsimuse marker<br />
*'''QUOT''' kvotatiiv e kaudne kõneviis<br />
*'''RECP''' retsiprook e mõlemapoolne verb<br />
*'''REFL''' refleksiiv e enesekohane verb<br />
*'''REL''' relatiiv(ne)<br />
*'''RES''' resultatiiv e tulemuse marker<br />
*'''S''' intransitiivse verbi argument<br />
*'''SBJ''' subjekt e alus<br />
*'''SBJV''' subjunktiiv<br />
*'''SG''' singular e ainsus<br />
*'''SPL''' superlatiiv e ülivõrre<br />
*'''SUP''' supiin (eesti keeles ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2))<br />
*'''TOP''' teema<br />
*'''TR''' transitiivne<br />
*'''TRL''' translatiiv e saav kääne<br />
*'''TRM''' terminatiiv e rajav kääne<br />
*'''VOC''' vokatiiv<br />
<br />
==Kasutatud allikad==<br />
[https://www.eva.mpg.de/lingua/pdf/Glossing-Rules.pdf Leipzigi glossimisreeglid]<br />
<br />
'''Uuspõld, Ellen 2011.''' Üliõpilastööde vormistusjuhend. Tartu Ülikool: Eesti keele osakond.</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1250Kirjutamiswiki2022-12-07T10:51:15Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
eesmärk ja sihtrühm, juhendisse süvenemine (nb! terminoloogia - essee pole essee pole essee), märkmete tegemine, ülesande juurde tagasi tulemine, hindamisjuhend<br />
<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
miks üldse allikaid kasutada? allikate tüübid ja kust neid leida (raamatukogu materjalid), kuidas allikaid kriitiliselt hinnata, lugemine ja märkmete tegemine, oluline kohe algusest peale kõik kasutatud allikad endale üles märkida (ehkki viidete vormistus on alguses suva)<br />
<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
mõistekaart jms tehnikad<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
esialgsete mõtete liigendamine ja täiendamine (näitedväitedjne) tutvustada ka kirjutamistehnikaid (pomodoro jms)<br />
<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
refereerimine ja tsiteerimine, kuidas oma tekstis kasutada<br />
<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
sissejuhatus-sisu-kokkuvõte, mis osadel mis funktsioonid, kuidas tekitada<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
kaaskirja funktsioonid (teistelt abi küsimine + oma vigade otsimine/läbi mõtestamine), mida küsida, viisakus, näide<br />
<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
korraldus ja läbiviimine: mitu inimest rühmas, suuliselt ja/või kirjalikult, kui palju aega jne<br />
<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
kuidas tagasisidet anda (nii suuliselt kui kirjalikult)<br />
<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
kuidas saadud tagasisidet hinnata ja töös rakendada<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
midagi akadeemilise teksti tunnustest (ja nende varieeruvusest), kust leida õigekirjaga abi<br />
<br />
<br />
===Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
väga palju erinevaid norme, tuleb alati lähtuda konkreetse õppejõu/osakonna/valdkonna/väljaande vms nõuetest; kõige olulisem järjepidevus + see et oleks aru saada, kus ja millele ja viitad ja kuidas seda allikat leida</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1249Kirjutamiswiki2022-12-07T10:50:00Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
ülesande lugemine (nb! terminoloogia), märkmete tegemine, ülesande juurde tagasi tulemine, hindamisjuhend<br />
<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
miks üldse allikaid kasutada? allikate tüübid ja kust neid leida (raamatukogu materjalid), kuidas allikaid kriitiliselt hinnata, lugemine ja märkmete tegemine, oluline kohe algusest peale kõik kasutatud allikad endale üles märkida (ehkki viidete vormistus on alguses suva)<br />
<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
mõistekaart jms tehnikad<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
esialgsete mõtete liigendamine ja täiendamine (näitedväitedjne) tutvustada ka kirjutamistehnikaid (pomodoro jms)<br />
<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
refereerimine ja tsiteerimine, kuidas oma tekstis kasutada<br />
<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
sissejuhatus-sisu-kokkuvõte, mis osadel mis funktsioonid, kuidas tekitada<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
kaaskirja funktsioonid (teistelt abi küsimine + oma vigade otsimine/läbi mõtestamine), mida küsida, viisakus, näide<br />
<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
korraldus ja läbiviimine: mitu inimest rühmas, suuliselt ja/või kirjalikult, kui palju aega jne<br />
<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
kuidas tagasisidet anda (nii suuliselt kui kirjalikult)<br />
<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
kuidas saadud tagasisidet hinnata ja töös rakendada<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
midagi akadeemilise teksti tunnustest (ja nende varieeruvusest), kust leida õigekirjaga abi<br />
<br />
<br />
===Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
väga palju erinevaid norme, tuleb alati lähtuda konkreetse õppejõu/osakonna/valdkonna/väljaande vms nõuetest; kõige olulisem järjepidevus + see et oleks aru saada, kus ja millele ja viitad ja kuidas seda allikat leida</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1248Kirjutamiswiki2022-12-07T10:47:38Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
ülesande lugemine (nb! terminoloogia), märkmete tegemine, ülesande juurde tagasi tulemine, hindamisjuhend<br />
<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
miks üldse allikaid kasutada? allikate tüübid ja kust neid leida (raamatukogu materjalid), kuidas allikaid kriitiliselt hinnata, lugemine ja märkmete tegemine, oluline kohe algusest peale kõik kasutatud allikad endale üles märkida (ehkki viidete vormistus on alguses suva)<br />
<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
mõistekaart jms tehnikad<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
kaaskirja funktsioonid (teistelt abi küsimine + oma vigade otsimine/läbi mõtestamine), mida küsida, viisakus, näide<br />
<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
korraldus ja läbiviimine: mitu inimest rühmas, suuliselt ja/või kirjalikult, kui palju aega jne<br />
<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
kuidas tagasisidet anda (nii suuliselt kui kirjalikult)<br />
<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
kuidas saadud tagasisidet hinnata ja töös rakendada<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
midagi akadeemilise teksti tunnustest (ja nende varieeruvusest), kust leida õigekirjaga abi<br />
<br />
<br />
===Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
väga palju erinevaid norme, tuleb alati lähtuda konkreetse õppejõu/osakonna/valdkonna/väljaande vms nõuetest; kõige olulisem järjepidevus + see et oleks aru saada, kus ja millele ja viitad ja kuidas seda allikat leida</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1247Kirjutamiswiki2022-12-07T10:43:45Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
kaaskirja funktsioonid (teistelt abi küsimine + oma vigade otsimine/läbi mõtestamine), viisakus, näide<br />
<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
korraldus ja läbiviimine<br />
<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
kuidas tagasisidet anda (nii suuliselt kui kirjalikult)<br />
<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
kuidas saadud tagasisidet hinnata ja töös rakendada<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
midagi akadeemilise teksti tunnustest (ja nende varieeruvusest), kust leida õigekirjaga abi<br />
<br />
<br />
===Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
väga palju erinevaid norme, tuleb alati lähtuda konkreetse õppejõu/osakonna/valdkonna/väljaande vms nõuetest; kõige olulisem järjepidevus + see et oleks aru saada, kus ja millele ja viitad ja kuidas seda allikat leida</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1246Kirjutamiswiki2022-12-07T10:43:33Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
kaaskirja funktsioonid (teistelt abi küsimine + oma vigade otsimine/läbi mõtestamine), viisakus, näide<br />
<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
korraldus ja läbiviimine<br />
<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
kuidas tagasisidet anda (nii suuliselt kui kirjalikult)<br />
<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
kuidas saadud tagasisidet hinnata ja töös rakendada<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
midagi akadeemilise teksti tunnustest (ja nende varieeruvusest), kust leida õigekirjaga abi<br />
<br />
<br />
===Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
väga palju erinevaid norme, tuleb alati lähtuda konkreetse õppejõu/osakonna/valdkonna/väljaande vms nõuetest; kõige olulisem järjepidevus + see et oleks aru saada, kus ja millele ja viitad ja kuidas seda leida</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1245Kirjutamiswiki2022-12-07T10:41:47Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
kaaskirja funktsioonid (teistelt abi küsimine + oma vigade otsimine/läbi mõtestamine), viisakus, näide<br />
<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
korraldus ja läbiviimine<br />
<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
kuidas tagasisidet anda (nii suuliselt kui kirjalikult)<br />
<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
kuidas saadud tagasisidet hinnata ja töös rakendada<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
(kust abi otsida)<br />
<br />
===Kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
(kust abi otsida)</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1244Kirjutamiswiki2022-12-07T10:40:48Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
kaaskirja funktsioonid (teistelt abi küsimine + oma vigade otsimine/läbi mõtestamine), viisakus, näide<br />
<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
korraldus ja läbiviimine<br />
<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
(kust abi otsida)<br />
<br />
===Kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
(kust abi otsida)</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1243Kirjutamiswiki2022-12-07T10:39:54Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
===Teksti struktuur===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
(kust abi otsida)<br />
<br />
===Kasutatud allikate loetelu vormistamine===<br />
<br />
(kust abi otsida)</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1242Kirjutamiswiki2022-12-07T10:38:09Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===Allikatega töötamine===<br />
<br />
===Teksti liigendamine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
===Kasutatud allikate loetelu vormistamine===</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1241Kirjutamiswiki2022-12-07T10:37:43Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
===Kasutatud allikate loetelu vormistamine===</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1240Kirjutamiswiki2022-12-07T10:36:51Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
===Mõtete lahti kirjutamine===<br />
<br />
===<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
===Kasutatud allikate loetelu vormistamine===</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1239Kirjutamiswiki2022-12-07T10:35:57Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==<br />
<br />
===Stiil ja õigekeel===<br />
<br />
===Kasutatud allikate loetelu vormistamine===</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1238Kirjutamiswiki2022-12-07T10:35:06Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
===Tööülesandest aru saamine===<br />
<br />
===Allikate otsimine, hindamine ja kasutamine===<br />
<br />
===Mõtete kogumine===<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1237Kirjutamiswiki2022-12-07T10:32:35Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
===Kaaskiri===<br />
<br />
===Kirjutamisrühm===<br />
<br />
===Tagasiside andmine ja vastu võtmine===<br />
<br />
===Tagasiside põhjal muudatuste tegemine===<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1236Kirjutamiswiki2022-12-07T10:31:45Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|border|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1235Kirjutamiswiki2022-12-07T10:31:14Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1234Kirjutamiswiki2022-12-07T10:31:00Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .<br />
<br />
==Kavandamine==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Mustand==<br />
<br />
<br />
<br />
==Kaasõppija tagasiside==<br />
<br />
<br />
==Teksti viimistlemine==</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1233Kirjutamiswiki2022-12-07T10:11:31Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|900px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1232Kirjutamiswiki2022-12-06T19:25:31Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|1000px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1231Kirjutamiswiki2022-12-06T19:16:39Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast X-i, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|1000px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1230Kirjutamiswiki2022-12-06T19:16:13Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast X-i, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|500px]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .</div>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Kirjutamiswiki&diff=1229Kirjutamiswiki2022-12-06T19:15:06Z<p>Keeletark: </p>
<hr />
<div>Tere tulemast X-i, hea teksti loov üliõpilane!<br />
<br />
Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid '''argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste''', mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. '''Bakalaureuse- ja magistritöö''' on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. <br />
<br />
Me oleme veendunud, et '''kirjutamine on õpitav oskus''', mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). '''Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada.''' Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on '''protsessikesksel kirjutamisel''', kus väärtuslikku tuge saad '''kaasõppijatelt'''. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada. <br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … .<br />
''Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.''<br />
<br />
Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). ''Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.''<br />
<br />
Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada. <br />
<br />
Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni. <br />
<br />
Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:<br />
<br />
<br />
[[File:Kirjutamisprotsessi joonis.jpg|thumb]]<br />
<br />
<br />
Mõttelendu ja kerget sulge!<br />
<br />
Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .</div>Keeletark