https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=AegAeg - Redigeerimiste ajalugu2026-04-16T19:56:22ZSelle lehekülje redigeerimiste ajaluguMediaWiki 1.36.2https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1269&oldid=prevKeeletark – 19. jaanuar 2024, kell 18:442024-01-19T18:44:51Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 19. jaanuar 2024, kell 18:44</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l30">30. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">30. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Pluskvamperfekt (enneminevik)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Pluskvamperfekt (enneminevik)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| sündmus toimub enne kõnehetke ning seda seostatakse mingi teise <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">sündmsuega</del>, mis ajaliselt toimus esimese sündmuse <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">vahel </del>ja kõnehetke vahel</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| sündmus toimub enne kõnehetke ning seda seostatakse mingi teise <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">sündmusega</ins>, mis ajaliselt toimus esimese sündmuse ja kõnehetke vahel</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| ''Ma '''olin''' enne filmi nägemist raamatut '''lugenud'''.''</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| ''Ma '''olin''' enne filmi nägemist raamatut '''lugenud'''.''</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1252&oldid=prevKeeletark – 27. märts 2023, kell 19:052023-03-27T19:05:25Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 27. märts 2023, kell 19:05</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2000: </ins>43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele ''simple'' ja ''continuous'' ajavormid kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele ''simple'' ja ''continuous'' ajavormid kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1188&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 17:122022-11-05T17:12:29Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 17:12</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l37">37. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">37. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>(EKG 1993: 74–79)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>(EKG 1993: 74–79)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Neile neljale ajavormile lisandub preteeritum (üldminevik), mida kasutatakse tingivas ja kaudses kõneviisi. Preteeritum väljendab, et sündmus on toimunud enne kõnehetke, kuid ei <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">täpssuta</del>, kas tegemist on imperfekti, perfekti või pluskvamperfektiga (''Ta '''olevat''' seda raamatut lugenud''). (EKG 1993: 79) Eraldi tuleviku ajavormi eesti keeles ei ole, selle asemel kasutatakse preesensit (EKG 1993: 76) (''Ma '''loen''' seda raamatut homme; Ma '''hakkan''' seda raamatut lugema; Ma '''kavatsen''' seda raamatut lugeda'').</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Neile neljale ajavormile lisandub preteeritum (üldminevik), mida kasutatakse tingivas ja kaudses kõneviisi. Preteeritum väljendab, et sündmus on toimunud enne kõnehetke, kuid ei <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">täpsusta</ins>, kas tegemist on imperfekti, perfekti või pluskvamperfektiga (''Ta '''olevat''' seda raamatut lugenud''). (EKG 1993: 79) Eraldi tuleviku ajavormi eesti keeles ei ole, selle asemel kasutatakse preesensit (EKG 1993: 76) (''Ma '''loen''' seda raamatut homme; Ma '''hakkan''' seda raamatut lugema; Ma '''kavatsen''' seda raamatut lugeda'').</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1187&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 17:112022-11-05T17:11:41Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 17:11</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l17">17. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">17. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Preesens (olevik)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Preesens (olevik)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt (st mitte minevikus ega tulevikus)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt (st mitte minevikus ega tulevikus)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| ''Ma '''loen''' <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">täna </del>raamatut.''</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| ''Ma '''loen''' raamatut.''</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Imperfekt (lihtminevik)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Imperfekt (lihtminevik)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| sündmus toimub enne kõnehetke</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| sündmus toimub enne kõnehetke</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| ''Ma '''lugesin''' <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">eile </del>raamatut.''</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| ''Ma '''lugesin''' raamatut.''</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>|-</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Perfekt (täisminevik)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>| Perfekt (täisminevik)</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1186&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 16:572022-11-05T16:57:00Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 16:57</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ajavormid </del>''simple'' ja ''continuous'' kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele ''simple'' ja ''continuous'' <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ajavormid </ins>kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1185&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 16:552022-11-05T16:55:55Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 16:55</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski grammatilise aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele ajavormid ''<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">past </del>simple'' ja ''<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">past </del>continuous'' kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (vt allolev tabel) (EKG 1993: 77–78); inglise keele ajavormid ''simple'' ja ''continuous'' kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1184&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 16:532022-11-05T16:53:58Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 16:53</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">grammatiliseks </del>aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') loetakse siiski <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">grammatilise </ins>aja alla (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (EKG 1993: 77–78).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(vt allolev tabel) </ins>(EKG 1993: 77–78<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">); inglise keele ajavormid ''past simple'' ja ''past continuous'' kannavad opositsioonis olles vastavalt perfektiivsuse ja imperfektiivsuse tähendust (Comrie 2000: 9</ins>).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1183&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 16:482022-11-05T16:48:04Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 16:48</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">peetakse </del>siiski grammatiliseks <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ajaks </del>(Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">loetakse </ins>siiski grammatiliseks <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">aja alla </ins>(Dahl, Velupillai 2013b).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (EKG 1993: 77–78).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (EKG 1993: 77–78).</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1182&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 16:462022-11-05T16:46:55Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 16:46</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') peetakse siiski grammatiliseks ajaks (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on nt abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') peetakse siiski grammatiliseks ajaks (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">). Näiteks eesti keele perfekt võib aspekti seisukohast väljendada nii perfektiivsust kui ka imperfektiivsust (EKG 1993: 77–78</ins>).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eesti keele ajavormid==</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Aeg&diff=1181&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 16:412022-11-05T16:41:47Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 16:41</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud sündmuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise sündmuse suhtes. Kui sündmus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui sündmus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. Lähtuvalt sündmuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). (EKG 1993: 74–75)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Seevastu </del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde'' jne), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). Grammatilisuse ja perifrastilisuse piiri peal on <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nt </ins>abitegusõnad (Kroeger 2005: 148), millega mitmed indoeuroopa keeled markeerivad tulevikku (ingl ''I '''will''' read the book'', sks ''Ich '''werde''' das Buch lesen'', rts ''Jag '''ska''' läsa boken'') (vt ka Comrie 43–48). Puhas grammatiline tulevik leidub vaid vähestes indoeuroopa keeltes, nt prantsuse keeles (Dahl, Velupillai 2013a) (''Je '''lirai''' le livre''). <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">See-eest perfekti perifrastilisi vorme (''Ma '''olen lugenud''', I '''have read''', Ich '''habe gelesen''''') peetakse siiski grammatiliseks ajaks (Dahl, Velupillai 2013b).</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Teine asjaolu, mis raskendab aja kategooria kirjeldamist ja võrdlemist eri keeltes, on aja seotus [[Aspekt|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]] kategooriaga (Dahl, Velupillai 2013b).</div></td></tr>
</table>Keeletark