https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=Arv
Arv - Redigeerimiste ajalugu
2026-04-16T23:09:41Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.36.2
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1046&oldid=prev
Keeletark – 2. november 2022, kell 10:15
2022-11-02T10:15:13Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 2. november 2022, kell 10:15</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5">5. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) Teised mitmuse haruldasemad alaliigid on paukaal (midagi on vähe või mõni) ja superpluural (midagi on väga palju) (Moravcsik 2020: 453).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) Teised mitmuse haruldasemad alaliigid on paukaal (midagi on vähe või mõni) ja superpluural (midagi on väga palju) (Moravcsik 2020: 453).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on tavaliselt algvorm <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Moravcsik 2020: 453)</del>. Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">454–455</del>)<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">.</del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(nt ''raamat – raamat'''ud''''')</ins>, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on tavaliselt algvorm. Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(nt ''mina'' – ''meie''). </ins>(Moravcsik 2020: <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">453–455</ins>)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1016&oldid=prev
Keeletark – 18. märts 2022, kell 14:26
2022-03-18T14:26:07Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 18. märts 2022, kell 14:26</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust ja hulka (Karlsson 2002: 257). Arvu <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">saavad keeles väljendada nimisõnad </del>(<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''raamat'' vs ''</del>raamatud<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme''</del>) ja <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">asesõnad </del>(<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''mina'' vs ''meie''</del>)<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega </del>(<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme''</del>).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust ja hulka (Karlsson 2002: 257). Arvu <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">eristamisel on kaks eraldi kontseptsiooni: loendatavad referendid </ins>(<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nt </ins>raamatud) ja <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">loendamatud referendid </ins>(<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nt tarkus</ins>) (<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Moravcsik 2020: 440</ins>). </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Väga erandlik </del>on paukaal<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, mis tähendab, et </del>midagi on <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">neli</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme'').</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Teised mitmuse haruldasemad alaliigid </ins>on paukaal <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(midagi on vähe või mõni) ja superpluural (</ins>midagi on <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">väga palju) (Moravcsik 2020: 453)</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on tavaliselt algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on tavaliselt algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1015&oldid=prev
Keeletark – 18. märts 2022, kell 10:19
2022-03-18T10:19:39Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 18. märts 2022, kell 10:19</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme'').</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ja hulka </ins>(Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme'').</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Väga erandlik on paukaal, mis tähendab, et midagi on neli.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">enamuses keeltes </del>algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tavaliselt </ins>algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1014&oldid=prev
Keeletark – 17. märts 2022, kell 15:49
2022-03-17T15:49:20Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 17. märts 2022, kell 15:49</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on [[grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme'').</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on [[<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Grammatilised kategooriad|</ins>grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme'').</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1013&oldid=prev
Keeletark – 17. märts 2022, kell 15:49
2022-03-17T15:49:06Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 17. märts 2022, kell 15:49</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on grammatiline kategooria, mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme'').</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[</ins>grammatiline kategooria<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">]]</ins>, mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme'').</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1012&oldid=prev
Keeletark – 17. märts 2022, kell 15:41
2022-03-17T15:41:27Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 17. märts 2022, kell 15:41</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on enamuses keeltes algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(sh eesti keeles) </ins>sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on enamuses keeltes algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1011&oldid=prev
Keeletark – 17. märts 2022, kell 15:40
2022-03-17T15:40:56Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 17. märts 2022, kell 15:40</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on grammatiline kategooria, mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'')<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, </del>asesõnad (''mina'' vs ''meie'') <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ja omadussõnad </del>(''ilus'' vs ''ilusad''). Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on grammatiline kategooria, mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad</ins>''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ja </ins>asesõnad (''mina'' vs ''meie'')<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega </ins>(''ilus <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">raamat</ins>'' vs ''ilusad <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme</ins>'').</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on enamuses keeltes algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on enamuses keeltes algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1010&oldid=prev
Keeletark – 17. märts 2022, kell 15:36
2022-03-17T15:36:31Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 17. märts 2022, kell 15:36</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l7">7. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">7. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Dryer, Matthew S. 2013.''' Coding of Nominal Plurality. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Max </del>Leipzig: Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Dryer, Matthew S. 2013.''' Coding of Nominal Plurality. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Max </ins>Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 257.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 257.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Moravcsik, Edith A. 2020.''' Number. – The Cambridge Handbook of Linguistic Typology. Alexandra Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon (Eds.). Cambridge University Press, 440–476.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Moravcsik, Edith A. 2020.''' Number. – The Cambridge Handbook of Linguistic Typology. Alexandra Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon (Eds.). Cambridge University Press, 440–476.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Arv&diff=1009&oldid=prev
Keeletark: Uus lehekülg: ''''Arv''' (ingl k ''number'') on grammatiline kategooria, mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raama...'
2022-03-17T15:22:41Z
<p>Uus lehekülg: ''''Arv''' (ingl k ''number'') on grammatiline kategooria, mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raama...'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Arv''' (ingl k ''number'') on grammatiline kategooria, mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme''), asesõnad (''mina'' vs ''meie'') ja omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''). Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453)<br />
<br />
Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on enamuses keeltes algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).<br />
<br />
<br />
<br />
==Kasutatud allikad==<br />
<br />
'''Dryer, Matthew S. 2013.''' Coding of Nominal Plurality. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Max Leipzig: Planck Institute for Evolutionary Anthropology.<br />
<br />
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 257.<br />
<br />
'''Moravcsik, Edith A. 2020.''' Number. – The Cambridge Handbook of Linguistic Typology. Alexandra Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon (Eds.). Cambridge University Press, 440–476.</div>
Keeletark