https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=Benjamin_Lee_WhorfBenjamin Lee Whorf - Redigeerimiste ajalugu2026-04-16T19:56:21ZSelle lehekülje redigeerimiste ajaluguMediaWiki 1.36.2https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=734&oldid=prevKeeletark: /* Sapir-Whorfi hüpotees */2021-11-17T17:49:44Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Sapir-Whorfi hüpotees</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 17. november 2021, kell 17:49</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l12">12. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">12. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sapir-Whorfi hüpotees näeb ette, et esimesena omandatud keele struktuur ja tähendussüsteem mõjutab kogu kõneleja mõtlemist ja maailmataju. Sellist sõnastust nimetatakse hüpoteesi tugevaks variandiks, mida tänapäeva keeleteadus enam eriti tõsiselt ei võta. Nn nõrga variandi järgi on esimesel keelel reaalsuse mõistmise väljakujunemisel suunav, kuid mitte piirav roll. (Karlsson 2002: 44)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sapir-Whorfi hüpotees näeb ette, et esimesena omandatud keele struktuur ja tähendussüsteem mõjutab kogu kõneleja mõtlemist ja maailmataju. Sellist sõnastust nimetatakse hüpoteesi tugevaks variandiks, mida tänapäeva keeleteadus enam eriti tõsiselt ei võta. Nn nõrga variandi järgi on esimesel keelel reaalsuse mõistmise väljakujunemisel suunav, kuid mitte piirav roll. (Karlsson 2002: 44)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimetus Sapir-Whorfi hüpotees on tegelikult ekslik, kuna esiteks ei ole Sapir selle sõnastamisel osalenud (Sutrop 2009: 11) ning teiseks ei formuleerinud Whorf seda hüpoteesi, vaid lihtsalt mõttearendusena. Whorfi täpne tsitaat, mida selle hüpoteesi aluseks peetakse, on järgnev:</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimetus Sapir-Whorfi hüpotees on tegelikult <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">natuke </ins>ekslik, kuna esiteks ei ole Sapir selle sõnastamisel <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">otseselt </ins>osalenud (Sutrop 2009: 11) ning teiseks ei formuleerinud Whorf seda hüpoteesi, vaid lihtsalt mõttearendusena. Whorfi täpne tsitaat, mida selle hüpoteesi aluseks peetakse, on järgnev:</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l19">19. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">19. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 375–376)</blockquote></div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 375–376)</blockquote></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=578&oldid=prevKeeletark – 15. november 2021, kell 20:202021-11-15T20:20:49Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 20:20</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5">5. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse, antropoloogia ja psühholoogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse, antropoloogia ja psühholoogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles ilmus 2010. aastal Mihkel Niglase tõlkes Whorfi postuumselt ilmunud teos "Keel, mõtlemine ja tegelikkus", mis kõige ülevaatlikum kogumik tema keele-alastest ideedest.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles ilmus 2010. aastal Mihkel Niglase tõlkes Whorfi postuumselt ilmunud teos "Keel, mõtlemine ja tegelikkus", mis <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">on </ins>kõige ülevaatlikum kogumik tema keele-alastest ideedest.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=574&oldid=prevKeeletark – 15. november 2021, kell 19:552021-11-15T19:55:50Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:55</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Benjamin Lee Whorf''' (1897–1941) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse lingvistilise relativismi (ehk determinismi) loojaks. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Benjamin Lee Whorf''' (1897–1941) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse lingvistilise relativismi (ehk determinismi) loojaks. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse ja <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">antropoloogia</del>. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, antropoloogia </ins>ja <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">psühholoogia</ins>. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles ilmus 2010. aastal Mihkel Niglase tõlkes Whorfi postuumselt ilmunud teos "Keel, mõtlemine ja tegelikkus", mis kõige ülevaatlikum kogumik tema keele-alastest ideedest.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles ilmus 2010. aastal Mihkel Niglase tõlkes Whorfi postuumselt ilmunud teos "Keel, mõtlemine ja tegelikkus", mis kõige ülevaatlikum kogumik tema keele-alastest ideedest.</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=573&oldid=prevKeeletark – 15. november 2021, kell 19:552021-11-15T19:55:08Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:55</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5">5. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse ja antropoloogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse ja antropoloogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles ilmus 2010. aastal Mihkel Niglase tõlkes Whorfi teos "Keel, mõtlemine ja tegelikkus", mis kõige ülevaatlikum kogumik tema keele-alastest ideedest.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles ilmus 2010. aastal Mihkel Niglase tõlkes Whorfi <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">postuumselt ilmunud </ins>teos "Keel, mõtlemine ja tegelikkus", mis kõige ülevaatlikum kogumik tema keele-alastest ideedest.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l19">19. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">19. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 375–376)</blockquote></div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 375–376)</blockquote></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=572&oldid=prevKeeletark – 15. november 2021, kell 19:542021-11-15T19:54:42Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:54</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:whorf.jpeg|thumb|Benjamin Lee Whorf]]</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:whorf.jpeg|thumb|Benjamin Lee Whorf]]</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Benjamin Lee Whorf''' (1897–1941) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse lingvistilise relativismi (ehk determinismi) loojaks <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Sutrop 2010: 5)</del>. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Benjamin Lee Whorf''' (1897–1941) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse lingvistilise relativismi (ehk determinismi) loojaks. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse ja antropoloogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorfi õpetaja oli [[Edward Sapir]], kes ühendas esimesena keeleteaduse ja antropoloogia. Whorf läks oma õpetajast veelgi kaugemale ning arendas välja kaasaegse lingvistilise relativismi teooria, mida tänapäeval tuntakse ennekõike Sapir-Whorfi hüpoteesina. </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l18">18. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">18. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">357–376</del>)</blockquote></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">375–376</ins>)</blockquote></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Karlsson</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''</ins>Karlsson<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 44</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sutrop</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''</ins>Sutrop<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, Urmas 2009.''' Saateks. – Keel. Edward Sapir. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 11.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Whorf</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''</ins>Whorf<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, Benjamin Lee 2010.''' Keel, mõtlemine ning tegelikkus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 375–376.</ins></div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=571&oldid=prevKeeletark: /* Sapir-Whorfi hüpotees */2021-11-15T19:52:06Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Sapir-Whorfi hüpotees</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:52</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l13">13. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">13. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimetus Sapir-Whorfi hüpotees on tegelikult ekslik, kuna esiteks ei ole Sapir selle sõnastamisel osalenud (Sutrop 2009: 11) ning teiseks ei formuleerinud Whorf seda hüpoteesi, vaid lihtsalt mõttearendusena. Whorfi täpne tsitaat, mida selle hüpoteesi aluseks peetakse, on järgnev:</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Nimetus Sapir-Whorfi hüpotees on tegelikult ekslik, kuna esiteks ei ole Sapir selle sõnastamisel osalenud (Sutrop 2009: 11) ning teiseks ei formuleerinud Whorf seda hüpoteesi, vaid lihtsalt mõttearendusena. Whorfi täpne tsitaat, mida selle hüpoteesi aluseks peetakse, on järgnev:</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=570&oldid=prevKeeletark: /* Sapir-Whorfi hüpotees */2021-11-15T19:51:15Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Sapir-Whorfi hüpotees</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:51</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l15">15. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">15. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=569&oldid=prevKeeletark: /* Sapir-Whorfi hüpotees */2021-11-15T19:51:07Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Sapir-Whorfi hüpotees</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:51</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l15">15. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">15. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=568&oldid=prevKeeletark: /* Sapir-Whorfi hüpotees */2021-11-15T19:50:58Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Sapir-Whorfi hüpotees</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:50</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l15">15. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">15. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Benjamin_Lee_Whorf&diff=567&oldid=prevKeeletark: /* Sapir-Whorfi hüpotees */2021-11-15T19:50:38Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Sapir-Whorfi hüpotees</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. november 2021, kell 19:50</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l15">15. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">15. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><blockquote>Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mille on ette andnud meie emakeel. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, ei leia me mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie meel – see tähendab suures osas keelesüsteemid meie meeles. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti sellepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada – kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See tõsiasi on väga tähtis moodsa teaduse seisukohast, sest see tähendab, et ükski inimene pole vaba kirjeldama loodust täiesti erapooletult, vaid on sunnitud kasutama teatavaid tõlgendusviise, isegi kui ta arvab, et on täiesti vaba. Kõige vabam isik selles mõttes oleks keeleteadlane, kes on tuttav väga paljude äärmiselt erinevate keelesüsteemidega. Seni pole ükski keeleteadlane sellises olukorras. Meile tutvustatakse niisiis uut relatiivsusprintsiipi, mis väidab, et ühed ja needsamad füüsilised tõendid ei tekita kõikides vaatlejates sama pilti universumist, kui nende keeleline taust ei ole sarnane või kui seda ei saa kuidagi kalibreerida. (Whorf 2010: 357–376)</blockquote></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>Keeletark