Glossimine - Redigeerimiste ajalugu

Keeletark – 12. märts 2023, kell 10:00

2023-03-12T10:00:14Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. märts 2023, kell 10:00
23. rida:		23. rida:

	{\|		{\|
	\|''Pan-i-n''\|\|\|\|''õe''\|\|\|\|''~~raamat-u~~''\|\|\|\|''laua''\|\|\|\|''peale.''		\|''Pan-i-n''\|\|\|\|''õe''\|\|\|\|''raamatu''\|\|\|\|''laua''\|\|\|\|''peale.''
	\|-		\|-
	\|Panema-<small>PST-1SG</small>\|\|\|\|õde.<small>GEN</small>\|\|\|\|raamat-<small>GEN</small>\|\|\|\|laud.<small>GEN</small>\|\|\|\|<small>POSTP</small>		\|Panema-<small>PST-1SG</small>\|\|\|\|õde.<small>GEN</small>\|\|\|\|raamat.<small>GEN</small>\|\|\|\|laud.<small>GEN</small>\|\|\|\|<small>POSTP</small>
	\|}		\|}

Keeletark – 23. november 2021, kell 17:46

2021-11-23T17:46:27Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. november 2021, kell 17:46
25. rida:		25. rida:
	\|''Pan-i-n''\|\|\|\|''õe''\|\|\|\|''raamat-u''\|\|\|\|''laua''\|\|\|\|''peale.''		\|''Pan-i-n''\|\|\|\|''õe''\|\|\|\|''raamat-u''\|\|\|\|''laua''\|\|\|\|''peale.''
	\|-		\|-
	\|~~Pane~~-<small>PST-1SG</small>\|\|\|\|õde.<small>GEN</small>\|\|\|\|raamat-<small>GEN</small>\|\|\|\|laud.<small>GEN</small>\|\|\|\|<small>POSTP</small>		\|Panema-<small>PST-1SG</small>\|\|\|\|õde.<small>GEN</small>\|\|\|\|raamat-<small>GEN</small>\|\|\|\|laud.<small>GEN</small>\|\|\|\|<small>POSTP</small>
	\|}		\|}

Keeletark: /* Glosside lugemise ja koostamise juhend */

2021-11-23T17:45:34Z

Glosside lugemise ja koostamise juhend

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. november 2021, kell 17:45
4. rida:		4. rida:
	==Glosside lugemise ja koostamise juhend==		==Glosside lugemise ja koostamise juhend==

	Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm (tüvimorfeem), ~~nende kahe~~ piiri märkiv sidekriips või punkt ja morfoloogiline info. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga. Punkti kasutatakse, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis (''small caps'')). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks saab sõnade vahel kasutada ''tab''-klahvi (tõlkereal seda ei tehta).		Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm (tüvimorfeem), piiri märkiv sidekriips või punkt ja morfoloogiline info. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga. Punkti kasutatakse, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis (''small caps'')). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks saab sõnade vahel kasutada ''tab''-klahvi (tõlkereal seda ei tehta).

Keeletark – 20. november 2021, kell 17:15

2021-11-20T17:15:37Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. november 2021, kell 17:15
4. rida:		4. rida:
	==Glosside lugemise ja koostamise juhend==		==Glosside lugemise ja koostamise juhend==

	Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm (tüvimorfeem), nende kahe piiri märkiv sidekriips või punkt ja morfoloogiline info. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga. Punkti kasutatakse, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis (small caps)). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks saab sõnade vahel kasutada ''tab''-klahvi (tõlkereal seda ei tehta).		Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm (tüvimorfeem), nende kahe piiri märkiv sidekriips või punkt ja morfoloogiline info. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga. Punkti kasutatakse, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis (''small caps'')). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks saab sõnade vahel kasutada ''tab''-klahvi (tõlkereal seda ei tehta).


125. rida:		125. rida:
	*'''N''' neutrum e grammatiline kesksugu		*'''N''' neutrum e grammatiline kesksugu
	*'''NEG''' negatiiv e eituse marker		*'''NEG''' negatiiv e eituse marker
	*'''NMLZ''' nominalisatsiooni marker (eesti keeles nt -mine: rääki-mine)		*'''NMLZ''' nominalisatsiooni marker (eesti keeles nt -mine: ''rääki-mine'')
	*'''NOM''' nominatiiv e nimetav kääne		*'''NOM''' nominatiiv e nimetav kääne
	*'''OBJ''' objekt e sihitis		*'''OBJ''' objekt e sihitis

Keeletark – 20. november 2021, kell 17:05

2021-11-20T17:05:29Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. november 2021, kell 17:05
66. rida:		66. rida:
	*'''2''' teine isik		*'''2''' teine isik
	*'''3''' kolmas isik		*'''3''' kolmas isik
	*'''A''' agent		*'''A''' transitiivse verbi agent-argument
	*'''ABE''' abessiiv e ilmaütlev kääne		*'''ABE''' abessiiv e ilmaütlev kääne
	*'''ABL''' ablatiiv e alaltütlev kääne		*'''ABL''' ablatiiv e alaltütlev kääne
78. rida:		78. rida:
	*'''ALL''' allatiiv e alaleütlev kääne		*'''ALL''' allatiiv e alaleütlev kääne
	*'''ANTIP''' antipassiiv		*'''ANTIP''' antipassiiv
	*'''APPL''' ~~apelatiiv~~		*'''APPL''' aplikatiiv
	*'''ART''' artikkel		*'''ART''' artikkel
	*'''AUX''' abiverb		*'''AUX''' abiverb
86. rida:		86. rida:
	*'''CMP''' komparatiiv e keskvõrre		*'''CMP''' komparatiiv e keskvõrre
	*'''COM''' komitatiiv e kaasaütlev kääne		*'''COM''' komitatiiv e kaasaütlev kääne
	*'''COMP''' ~~komparatiiv e keskvõrre~~		*'''COMP''' komplemendi marker
	*'''COMPL''' ~~komplement~~		*'''COMPL''' kompletiiv
	*'''COND''' konditsionaal e tingiv kõneviis		*'''COND''' konditsionaal e tingiv kõneviis
	*'''COP''' koopula		*'''COP''' koopula
124. rida:		124. rida:
	*'''M''' maskuliinum e grammatiline meessugu		*'''M''' maskuliinum e grammatiline meessugu
	*'''N''' neutrum e grammatiline kesksugu		*'''N''' neutrum e grammatiline kesksugu
	*'''NEG''' negatiiv e ~~eitav kõneliik~~		*'''NEG''' negatiiv e eituse marker
	*'''NMLZ'''		*'''NMLZ''' nominalisatsiooni marker (eesti keeles nt -mine: rääki-mine)
	*'''NOM''' nominatiiv e nimetav kääne		*'''NOM''' nominatiiv e nimetav kääne
	*'''OBJ''' objekt e sihitis		*'''OBJ''' objekt e sihitis
	*'''OBL''' obliikva		*'''OBL''' obliikva
	*'''P''' patsient		*'''P''' transitiivse verbi patsient-argument
	*'''PART''' partikkel ~~(kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksikaalne tähendus on raskesti väljendatav)~~		*'''PART''' partikkel
	*'''PASS''' passiiv		*'''PASS''' passiiv
	*'''PFV''' perfektiiv		*'''PFV''' perfektiiv
154. rida:		154. rida:
	*'''REL''' relatiiv(ne)		*'''REL''' relatiiv(ne)
	*'''RES''' resultatiiv e tulemuse marker		*'''RES''' resultatiiv e tulemuse marker
	*'''S''' ~~lause~~		*'''S''' intransitiivse verbi argument
	*'''SBJ''' subjekt e alus		*'''SBJ''' subjekt e alus
	*'''SBJV''' subjunktiiv		*'''SBJV''' subjunktiiv
	*'''SG''' singular e ainsus		*'''SG''' singular e ainsus
	*'''SPL''' superlatiiv e ülivõrre		*'''SPL''' superlatiiv e ülivõrre
	*'''SUP''' supiin ~~ehk~~ ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2)		*'''SUP''' supiin (eesti keeles ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2))
	*'''TOP''' teema		*'''TOP''' teema
	*'''TR''' transitiivne		*'''TR''' transitiivne

Keeletark – 20. november 2021, kell 16:54

2021-11-20T16:54:05Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. november 2021, kell 16:54
102. rida:		102. rida:
	*'''ERG''' ergatiiv		*'''ERG''' ergatiiv
	*'''ESS''' essiiv e olev kääne		*'''ESS''' essiiv e olev kääne
	*'''EXCL''' eksklusiivne		*'''EXCL''' eksklusiivne ehk välistav
	*'''F''' feminiinum e grammatiline naissugu		*'''F''' feminiinum e grammatiline naissugu
	*'''FOC''' fookus		*'''FOC''' fookus
	*'''FUT''' futuurum e tulevik		*'''FUT''' futuurum e tulevik
	*'''GEN''' genitiiv e omastav kääne		*'''GEN''' genitiiv e omastav kääne
	*'''GER''' gerundiiv (des-vorm)		*'''GER''' gerundiiv (eesti keeles nt des-vorm)
	*'''ILL''' illatiiv e sisseütlev kääne		*'''ILL''' illatiiv e sisseütlev kääne
	*'''IMP''' imperatiiv e käskiv kõneviis		*'''IMP''' imperatiiv e käskiv kõneviis
	*'''IMPS''' impersonaal e umbisikuline tegumood		*'''IMPS''' impersonaal e umbisikuline tegumood
	*'''INCL''' inklusiivne		*'''INCL''' inklusiivne ehk kaasav
	*'''IND''' indikatiiv ehk kindel kõneviis		*'''IND''' indikatiiv ehk kindel kõneviis
	*'''INDF''' indefiniitne e määramata		*'''INDF''' indefiniitne e määramata
119. rida:		119. rida:
	*'''INTR''' intransitiiv		*'''INTR''' intransitiiv
	*'''IPFV''' imperfekt		*'''IPFV''' imperfekt
	*'''IRR'''		*'''IRR''' irrealis
	*'''JUSS''' jussiiv e möönev kõneviis		*'''JUSS''' jussiiv e möönev kõneviis
	*'''LOC''' lokatiiv		*'''LOC''' lokatiiv

Keeletark – 20. november 2021, kell 16:52

2021-11-20T16:52:51Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. november 2021, kell 16:52
66. rida:		66. rida:
	*'''2''' teine isik		*'''2''' teine isik
	*'''3''' kolmas isik		*'''3''' kolmas isik
	*'''A'''		*'''A''' agent
	*'''ABE''' abessiiv e ilmaütlev kääne		*'''ABE''' abessiiv e ilmaütlev kääne
	*'''ABL''' ablatiiv e alaltütlev kääne		*'''ABL''' ablatiiv e alaltütlev kääne
78. rida:		78. rida:
	*'''ALL''' allatiiv e alaleütlev kääne		*'''ALL''' allatiiv e alaleütlev kääne
	*'''ANTIP''' antipassiiv		*'''ANTIP''' antipassiiv
	*'''APPL'''		*'''APPL''' apelatiiv
	*'''ART''' artikkel		*'''ART''' artikkel
	*'''AUX''' abiverb		*'''AUX''' abiverb
92. rida:		92. rida:
	*'''CVB''' konverb		*'''CVB''' konverb
	*'''DAT''' daativ		*'''DAT''' daativ
	*'''DECL'''		*'''DECL''' deklaratiiv
	*'''DEF''' definiitne e määratud		*'''DEF''' definiitne e määratud
	*'''DEM''' demonstratiivpronoomen		*'''DEM''' demonstratiivpronoomen
147. rida:		147. rida:
	*'''PSV''' positiiv e algvõrre		*'''PSV''' positiiv e algvõrre
	*'''PTCP''' partitsiip e kesksõna		*'''PTCP''' partitsiip e kesksõna
	*'''PURP'''		*'''PURP''' purposiiv
	*'''Q''' küsipartikkel / küsimuse marker		*'''Q''' küsipartikkel / küsimuse marker
	*'''QUOT''' kvotatiiv e kaudne kõneviis		*'''QUOT''' kvotatiiv e kaudne kõneviis

Keeletark – 20. november 2021, kell 16:51

2021-11-20T16:51:11Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. november 2021, kell 16:51
1. rida:		1. rida:
	'''Glossimine''' on kõigi sõnas esinevate morfeemide tähenduse märkimine. Keeleteaduslikes tekstides kasutatakse glossimist ennekõike võõrkeelsete näidete analüüsimisel, et töö lugeja saaks ka seda konkreetset keelt oskamata sõnade morfoloogilist ~~ülesehitust~~ jälgida.		'''Glossimine''' on kõigi sõnas esinevate morfeemide tähenduse märkimine. Keeleteaduslikes tekstides kasutatakse glossimist ennekõike võõrkeelsete näidete analüüsimisel, et töö lugeja saaks ka seda konkreetset keelt oskamata sõnade morfoloogilist ehitust jälgida ja grammatiliste morfeemide tähendust mõista.


25. rida:		25. rida:
	\|''Pan-i-n''\|\|\|\|''õe''\|\|\|\|''raamat-u''\|\|\|\|''laua''\|\|\|\|''peale.''		\|''Pan-i-n''\|\|\|\|''õe''\|\|\|\|''raamat-u''\|\|\|\|''laua''\|\|\|\|''peale.''
	\|-		\|-
	\|~~Panema~~-<small>PST-1SG</small>\|\|\|\|õde.<small>GEN</small>\|\|\|\|raamat-<small>GEN</small>\|\|\|\|laud.<small>GEN</small>\|\|\|\|<small>POSTP</small>		\|Pane-<small>PST-1SG</small>\|\|\|\|õde.<small>GEN</small>\|\|\|\|raamat-<small>GEN</small>\|\|\|\|laud.<small>GEN</small>\|\|\|\|<small>POSTP</small>
	\|}		\|}

32. rida:		32. rida:
	\|''na-n-way-mpi-ira-ya-ntut''		\|''na-n-way-mpi-ira-ya-ntut''
	\|-		\|-
	\|<small>3SG.NOM-3SG.ERG-</small>~~pöörama~~<small>-SEQ-ALL-</small>~~tulema~~<small>-RM.PST</small>		\|<small>3SG.NOM-3SG.ERG-</small>pööra<small>-SEQ-ALL-</small>tule<small>-RM.PST</small>
	\|-		\|-
	\|‘Ta pööras ümber ja tuli tema poole.’ (jiimase keel)		\|‘Ta pööras ümber ja tuli tema poole.’ (jiimase keel)
52. rida:		52. rida:
	\|''ära''\|\| \|\|''korista-da''		\|''ära''\|\| \|\|''korista-da''
	\|-		\|-
	\|<small>ADV</small>\|\|\|\|~~koristama~~-<small>INF</small>		\|<small>ADV</small>\|\|\|\|korista-<small>INF</small>
	\|}		\|}

75. rida:		75. rida:
	*'''ADJ''' adjektiiv e omadussõna		*'''ADJ''' adjektiiv e omadussõna
	*'''ADV''' adverb e määrsõna		*'''ADV''' adverb e määrsõna
	*'''AGR'''		*'''AGR''' ühildumise marker
	*'''ALL''' allatiiv e alaleütlev kääne		*'''ALL''' allatiiv e alaleütlev kääne
	*'''ANTIP'''		*'''ANTIP''' antipassiiv
	*'''APPL'''		*'''APPL'''
	*'''ART''' artikkel		*'''ART''' artikkel
	*'''AUX''' abiverb		*'''AUX''' abiverb
	*'''BEN'''		*'''BEN''' benefaktiiv e kasusaaja
	*'''CAUS'''		*'''CAUS''' kausatiivust e põhjustamist märkiv morfeem
	*'''CLF''' klassifikaator		*'''CLF''' klassifikaator
	*'''CMP''' komparatiiv e keskvõrre		*'''CMP''' komparatiiv e keskvõrre
	*'''COM''' komitatiiv e kaasaütlev kääne		*'''COM''' komitatiiv e kaasaütlev kääne
	*'''COMP'''		*'''COMP''' komparatiiv e keskvõrre
	*'''COMPL'''		*'''COMPL''' komplement
	*'''COND''' konditsionaal e tingiv kõneviis		*'''COND''' konditsionaal e tingiv kõneviis
	*'''COP''' koopula		*'''COP''' koopula
95. rida:		95. rida:
	*'''DEF''' definiitne e määratud		*'''DEF''' definiitne e määratud
	*'''DEM''' demonstratiivpronoomen		*'''DEM''' demonstratiivpronoomen
	*'''DIST'''		*'''DIST''' kauge minevik
	*'''DISTR''' distributiiv		*'''DISTR''' distributiiv
	*'''DU'''		*'''DU''' duaal
	*'''DUR''' duratiiv		*'''DUR''' duratiiv
	*'''ELA''' elatiiv e seestütlev kääne		*'''ELA''' elatiiv e seestütlev kääne
128. rida:		128. rida:
	*'''NOM''' nominatiiv e nimetav kääne		*'''NOM''' nominatiiv e nimetav kääne
	*'''OBJ''' objekt e sihitis		*'''OBJ''' objekt e sihitis
	*'''OBL'''		*'''OBL''' obliikva
	*'''P'''		*'''P''' patsient
	*'''PART''' partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksikaalne tähendus on raskesti väljendatav)		*'''PART''' partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksikaalne tähendus on raskesti väljendatav)
	*'''PASS''' passiiv		*'''PASS''' passiiv
139. rida:		139. rida:
	*'''POSTP''' postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse		*'''POSTP''' postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse
	*'''PRF''' perfekt		*'''PRF''' perfekt
	*'''PROG'''		*'''PROG''' progressiiv
	*'''PROH'''		*'''PROH''' keeldu märkiv morfeem
	*'''PROX'''		*'''PROX''' proksimatiiv e lähiminevik
	*'''PRS''' preesens e olevik		*'''PRS''' preesens e olevik
	*'''PRT''' partitiiv e osastav kääne		*'''PRT''' partitiiv e osastav kääne
153. rida:		153. rida:
	*'''REFL''' refleksiiv e enesekohane verb		*'''REFL''' refleksiiv e enesekohane verb
	*'''REL''' relatiiv(ne)		*'''REL''' relatiiv(ne)
	*'''RES'''		*'''RES''' resultatiiv e tulemuse marker
	*'''S'''		*'''S''' lause
	*'''SBJ''' subjekt e alus		*'''SBJ''' subjekt e alus
	*'''SBJV'''		*'''SBJV''' subjunktiiv
	*'''SG''' singular e ainsus		*'''SG''' singular e ainsus
	*'''SPL''' superlatiiv e ülivõrre		*'''SPL''' superlatiiv e ülivõrre
	*'''SUP''' supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2)		*'''SUP''' supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2)
	*'''TOP''' teema		*'''TOP''' teema
	*'''TR''' ~~transitiiv~~		*'''TR''' transitiivne
	*'''TRL''' translatiiv e saav kääne		*'''TRL''' translatiiv e saav kääne
	*'''TRM''' terminatiiv e rajav kääne		*'''TRM''' terminatiiv e rajav kääne

Keeletark – 20. november 2021, kell 16:24

2021-11-20T16:24:32Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. november 2021, kell 16:24
2. rida:		2. rida:


	==~~Glossimise~~ juhend==		==Glosside lugemise ja koostamise juhend==

	Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise ~~(enamasti kursiivis)~~, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm, ~~morfoloogilise info märgend ja~~ nende kahe piiri märkiv sidekriips või punkt. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga~~, punkti~~ kasutatakse ~~siis~~, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks ~~tuleb~~ sõnade vahel kasutada ''tab''-klahvi (tõlkereal seda ei tehta)~~. Esimese rea tekstinäide on enamasti kursiivkirjas. Tõlget võib eristada näiteks jutumärkidega~~.		Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm (tüvimorfeem), nende kahe piiri märkiv sidekriips või punkt ja morfoloogiline info. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga. Punkti kasutatakse, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis (small caps)). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks saab sõnade vahel kasutada ''tab''-klahvi (tõlkereal seda ei tehta).

Keeletark – 10. november 2021, kell 19:42

2021-11-10T19:42:33Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 10. november 2021, kell 19:42
59. rida:		59. rida:


	Kui olete oma töös kasutanud glossitud tekstinäiteid, tuleb kõik kasutatud märgendid koos tähendusega töö lõpus ~~välja tuua~~.		Kui olete oma töös kasutanud glossitud tekstinäiteid, tuleb kõik kasutatud märgendid koos tähendusega töö lõpus loetleda.

	==Valik morfeemide märgendeid==		==Valik morfeemide märgendeid==