Isik - Redigeerimiste ajalugu

https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=Isik Isik - Redigeerimiste ajalugu 2026-04-16T21:32:25Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.36.2 https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1205&oldid=prev Keeletark – 6. november 2022, kell 14:11 2022-11-06T14:11:04Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 6. november 2022, kell 14:11</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3), nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut (''Teie''), saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''Sie''). Kuna neid erinevaid võimalikke kombinatsioone, mida isik korraga väljendada saab, on niivõrd palju, erinevad ka asesõnad ja nende funktsioonid keeleti ulatuslikult. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3), nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut (''Teie''), saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''Sie''). Kuna neid erinevaid võimalikke kombinatsioone, mida isik korraga väljendada saab, on niivõrd palju, erinevad ka asesõnad ja nende funktsioonid keeleti ulatuslikult. </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks</del>. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">isikuga ühilduda ainult verb: </del>lause <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">öeldis </del>ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">isikut väljendada ka verbivormiga, mis </ins>lause <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">öeldisena </ins>ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1204&oldid=prev Keeletark – 6. november 2022, kell 14:06 2022-11-06T14:06:51Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 6. november 2022, kell 14:06</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">fundamentaalselt </del>kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3), nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut (''Teie''), saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''Sie''). Kuna neid erinevaid võimalikke kombinatsioone, mida isik korraga väljendada saab, on niivõrd palju, erinevad ka asesõnad ja nende funktsioonid keeleti ulatuslikult. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3), nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut (''Teie''), saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''Sie''). Kuna neid erinevaid võimalikke kombinatsioone, mida isik korraga väljendada saab, on niivõrd palju, erinevad ka asesõnad ja nende funktsioonid keeleti ulatuslikult. </div></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1201&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 19:22 2022-11-05T19:22:57Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 19:22</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3), nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut (''Teie''), saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">sie</del>''). Kuna neid erinevaid võimalikke kombinatsioone, mida isik korraga väljendada saab, on niivõrd palju, erinevad ka asesõnad ja nende funktsioonid keeleti ulatuslikult. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3), nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut (''Teie''), saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Sie</ins>''). Kuna neid erinevaid võimalikke kombinatsioone, mida isik korraga väljendada saab, on niivõrd palju, erinevad ka asesõnad ja nende funktsioonid keeleti ulatuslikult. </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab isikuga ühilduda ainult verb: lause öeldis ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab isikuga ühilduda ainult verb: lause öeldis ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1200&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 19:22 2022-11-05T19:22:05Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 19:22</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(</del>nt eesti <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keele viisakus-</del>Teie). <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Nende erinevate võimalike kombinatsioonide tõttu varieerub asesõnade kasutus </del>keeleti ulatuslikult.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3)<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, </ins>nt eesti <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut (''</ins>Teie<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''), saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''sie''</ins>). <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Kuna neid erinevaid võimalikke kombinatsioone, mida isik korraga väljendada saab, on niivõrd palju, erinevad ka asesõnad ja nende funktsioonid </ins>keeleti ulatuslikult. </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab isikuga ühilduda ainult verb: lause öeldis ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab isikuga ühilduda ainult verb: lause öeldis ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1199&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 19:19 2022-11-05T19:19:25Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 19:19</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie)<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Nende erinevate võimalike kombinatsioonide tõttu varieerub asesõnade kasutus keeleti ulatuslikult</ins>.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab isikuga ühilduda ainult verb: lause öeldis ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja kaassõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles saab isikuga ühilduda ainult verb: lause öeldis ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Samuti varieerub isiku kategooria keeleti. </del></div></td><td colspan="2"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut, saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''Sie''). </del></div></td><td colspan="2"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1198&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 19:08 2022-11-05T19:08:15Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 19:08</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">omadussõnad</del>. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles ühildub <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">verb </del>lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">kaassõnad</ins>. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">saab isikuga ühilduda ainult verb: lause öeldis </ins>ühildub lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina ole'''n''', sina ole'''d''''' jne, aga ''mina ei ole, sina ei ole'').</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l12">12. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">12. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud kirjandus==</div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''Erelt, Mati 2017.''' Öeldis. – Eesti keele süntaks. Mati Erelt, Helle Metslang (toim.). Tartu Ülikooli Kirjastus.</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Siewierska, Anna 2004.''' Person. Cambridge University Press.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Siewierska, Anna 2004.''' Person. Cambridge University Press.</div></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1197&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 18:46 2022-11-05T18:46:15Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 18:46</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja omadussõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles ühildub verb lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tee</del>'''n''', sina <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tee</del>'''d''''' jne, aga ''mina ei <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tee</del>, sina ei <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tee</del>'').</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], harvemal juhul ka nimisõnad ja omadussõnad. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles ühildub verb lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ole</ins>'''n''', sina <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ole</ins>'''d''''' jne, aga ''mina ei <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ole</ins>, sina ei <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ole</ins>'').</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1196&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 18:45 2022-11-05T18:45:02Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 18:45</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ka </del>[[Verb|verbid]], nimisõnad ja omadussõnad. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida [[Verb|verbid]], <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">harvemal juhul ka </ins>nimisõnad ja omadussõnad<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Seda nimetatakse isikuga ühildumiseks. (Siewierska 2004: 127) Eesti keeles ühildub verb lause alusega kõigis isikutes nii ainsuses kui ka mitmuses, va eitavas kõneliigis ning kvotatiivis ja jussiivis (Erelt 2017: 196) (nt ''mina tee'''n''', sina tee'''d''''' jne, aga ''mina ei tee, sina ei tee'')</ins>.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1195&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 18:34 2022-11-05T18:34:13Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 18:34</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu määratletud, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Ehkki isikuid on kolm, on isikutele viitavaid asesõnu oluliselt rohkem, mis tuleneb sellest, et isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: 3) (nt eesti keele viisakus-Teie).</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida ka [[Verb|verbid]], nimisõnad ja omadussõnad. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks asesõnadele saavad keeles isikut markeerida ka [[Verb|verbid]], nimisõnad ja omadussõnad. </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: ) (nt eesti keele viisakus-Teie).</del></div></td><td colspan="2"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Samuti varieerub isiku kategooria keeleti. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Samuti varieerub isiku kategooria keeleti. </div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nt eesti keeles kasutatakse viisakusvormina mitmuse teist isikut, saksa keeles mitmuse kolmandat isikut (''Sie''). </ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Isik&diff=1194&oldid=prev Keeletark – 5. november 2022, kell 18:25 2022-11-05T18:25:33Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 18:25</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">määratud</del>, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Isik''' (ingl k ''person'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis eristab vestluses osalejaid ning väljendab nende rolle vestluses. Isiku kategoorias on fundamentaalselt kolm liiget: kõneleja (1. isik), adressaat (2. isik) ja väline osapool (3. isik). (Siewierska 2004: 1–2) Esimene ja teine isik on vestluses alati deiktilised, st sõltuvad kõnelejatest ja nende vastavatest perspektiividest, ning neile viidatakse üldjuhul alati asesõnadega (''mina, sina''). Seevastu kolmandale isikule saab asesõnaga (''tema'') viidata ainult anafoorselt, st kui vestluses on varasemalt juba nime või mõne muu nimisõna kaudu <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">määratletud</ins>, kellest räägitakse. (Siewierska 2004: 7)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Isikut väljendavad </del>keeles <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">asesõnad (Siewierska 2004: 2)</del>, </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Lisaks asesõnadele saavad </ins>keeles <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">isikut markeerida ka [[Verb|verbid]]</ins>, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nimisõnad ja omadussõnad. </ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: ) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Isiku kategooria on sageli lahutamatult seotud [[Arv|arvu]], [[Kääne|käände]] ja/või [[Klass|klassi]] kategooriaga (Siewierska 2004: 3). Näiteks eesti keele asesõna ''tema'' väljendab korraga, et tegemist on 3. isiku, ainsuse ja nominatiiviga, samas kui inglise keeles lisandub sinna veel sugu (''he/she''). Samuti võib isiku kategooria väljendada vestluspartnerite omavahelisi suhteid (Siewierska 2004: ) (nt eesti keele viisakus-Teie).</div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Samuti varieerub isiku kategooria keeleti. </ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark