https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=K%C3%B5neviis
Kõneviis - Redigeerimiste ajalugu
2026-04-18T15:17:26Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.36.2
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1268&oldid=prev
Keeletark – 24. detsember 2023, kell 15:53
2023-12-24T15:53:56Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. detsember 2023, kell 15:53</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile (Metslang 1999: 102), kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, seega on nende produktiivsus piiratud</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile (Metslang 1999: 102), kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Jäger 1970)</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''' Jäger, Siegfried 1970.''' Zu Gebrauch und Leistung des Konjunktivs in der Deutschen Sprache der Gegenwart. – Colloquia Germanica, vol. 4, 268–88.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Metslang, Helle 1999.''' Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Metslang, Helle 1999.''' Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1267&oldid=prev
Keeletark – 24. detsember 2023, kell 15:16
2023-12-24T15:16:29Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. detsember 2023, kell 15:16</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l41">41. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">41. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Metslang, Helle 1999. Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Metslang, Helle 1999.<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''' </ins> Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1266&oldid=prev
Keeletark – 24. detsember 2023, kell 15:16
2023-12-24T15:16:19Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. detsember 2023, kell 15:16</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Metslang 1999: 102)</ins>, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''Metslang, Helle 1999. Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? – Estonian: Typological Studies III. M. Erelt (Ed.). Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11, 97–127.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1105&oldid=prev
Keeletark – 4. november 2022, kell 18:43
2022-11-04T18:43:04Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. november 2022, kell 18:43</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Selline modaalverbide ja konjunktiivi läbisegi kasutamine on maailma keeltes siiski pigem vähelevinud (Palmer 2001: 4)</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud isegi kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1104&oldid=prev
Keeletark: /* Eesti keele kõneviisid */
2022-11-04T17:53:11Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Eesti keele kõneviisid</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. november 2022, kell 17:53</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">lausa </del>kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud. Selline modaalverbide ja konjunktiivi läbisegi kasutamine on maailma keeltes siiski pigem vähelevinud (Palmer 2001: 4). </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''). Saksa keeles on säilinud <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">isegi </ins>kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud. Selline modaalverbide ja konjunktiivi läbisegi kasutamine on maailma keeltes siiski pigem vähelevinud (Palmer 2001: 4).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1103&oldid=prev
Keeletark – 4. november 2022, kell 17:51
2022-11-04T17:51:42Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. november 2022, kell 17:51</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kõneviis''' (ingl k ''mood'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">väljendab </del>kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (''tense, aspect, mood'' – [[Aeg|aeg]], [[Aspekt|aspekt]], kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1). </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Kõneviis''' (ingl k ''mood'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">näitab </ins>kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Kõneviis näitab ka kõneleja eesmärki vestluses: neutraalne informeerimine, teate või allika kahtluse alla seadmine, kellegi millekski mõjutamine (Kroeger 2005: 163). </ins>Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (''tense, aspect, mood'' – [[Aeg|aeg]], [[Aspekt|aspekt]], kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1). </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l43">43. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">43. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1102&oldid=prev
Keeletark – 4. november 2022, kell 17:44
2022-11-04T17:44:57Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. november 2022, kell 17:44</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''. <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Palmer 2001: 4) </del>Saksa keeles on säilinud lausa kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">)</ins>. Saksa keeles on säilinud lausa kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Selline modaalverbide ja konjunktiivi läbisegi kasutamine on maailma keeltes siiski pigem vähelevinud (Palmer 2001: 4)</ins>. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1101&oldid=prev
Keeletark – 4. november 2022, kell 17:42
2022-11-04T17:42:09Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. november 2022, kell 17:42</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''.<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'' </del>(Palmer 2001: 4) Saksa keeles on säilinud lausa kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige selgemalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud või asendumas modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''. (Palmer 2001: 4) Saksa keeles on säilinud lausa kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, kuid neid vorme kasutatakse enamasti vaid abitegusõnade ja modaalverbidega, seega on nende produktiivsus piiratud</ins>. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1100&oldid=prev
Keeletark – 4. november 2022, kell 17:40
2022-11-04T17:40:12Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. november 2022, kell 17:40</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ulatuslikumalt </del>säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''.'' (Palmer 2001: 4)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">selgemalt </ins>säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">või asendumas </ins>modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''.'' (Palmer 2001: 4) <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Saksa keeles on säilinud lausa kaks konjunktiivi, millest esimene vastab enam-vähem eesti keele kvotatiivile ja teine konditsionaalile. </ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=K%C3%B5neviis&diff=1099&oldid=prev
Keeletark – 4. november 2022, kell 17:29
2022-11-04T17:29:37Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. november 2022, kell 17:29</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige ulatuslikumalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''</del>Mom said I '''should''' go to school''. (Palmer 2001: 4)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selline kõneviiside funktsioonide jagunemine ei ole absoluutne, vaid erineb keeleti (Palmer 2001: 2–3). Paljudes indoeuroopa keeltes leidub nt konjunktiiv (ingl k ''subjunctive''), mis sõltuvalt kontekstist võib täita eesti keele konditsionaali, kvotatiivi või jussiivi funktsioone. Grammatilise konjunktiivi vormid on kõige ulatuslikumalt säilinud romaani keeltes, germaani keeltes on konjunktiiv ajapikku asendunud modaalverbidega (nt ''I '''would''' go to school, Mom said I '''should''' go to school''.<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'' </ins>(Palmer 2001: 4)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark