Klass - Redigeerimiste ajalugu

https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=Klass Klass - Redigeerimiste ajalugu 2026-04-16T20:18:54Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.36.2 https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1206&oldid=prev Keeletark: /* Esinemine maailma keeltes */ 2022-11-08T10:57:51Z

<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Esinemine maailma keeltes</span></span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 8. november 2022, kell 10:57</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l23">23. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">23. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui liikuda indoeuroopa keeltest kaugemale, muutub ka klasside süsteem kirjumaks. Näiteks Austraalias kõneldavas ohustatud djirbali keeles on neli klassi: 1) meessoost inimesed ja kõik ülejäänud elusolendid sõltumata bioloogilisest soost; 2) naissoost inimesed, joodavad vedelikud, tuli, sõda; 3) mitte-lihane toit; 4) kõik ülejäänu (Aikhenvald 2020: 364). Teistes austraalia keeltes leidub veel täiesti eraldi klasse nt taimsele toidule, loomadele, puudele ja kehaosadele. Sealjuures on ka keeli, kus mees- ja naissoo klassi üldse ei erista (Dixon 2020: 646). Lõuna-Aafrikas kõneldavates bantu keeltes on üks sõnade klassidesse jagamise semantilistest alustest referendi kuju ja suurus. Samuti on neis keeltes kehaosade sõnadele kaks eri klassi sõltuvalt sellest, kas tegemist on üksiku või paaris kehaosaga. (Aikhenvald 2020: 365)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui liikuda indoeuroopa keeltest kaugemale, muutub ka klasside süsteem kirjumaks. Näiteks Austraalias kõneldavas ohustatud djirbali keeles on neli klassi: 1) meessoost inimesed ja kõik ülejäänud elusolendid sõltumata bioloogilisest soost; 2) naissoost inimesed, joodavad vedelikud, tuli, sõda; 3) mitte-lihane toit; 4) kõik ülejäänu (Aikhenvald 2020: 364). Teistes austraalia keeltes leidub veel täiesti eraldi klasse nt taimsele toidule, loomadele, puudele ja kehaosadele. Sealjuures on ka keeli, kus mees- ja naissoo klassi üldse ei erista (Dixon 2020: 646). Lõuna-Aafrikas kõneldavates bantu keeltes on üks sõnade klassidesse jagamise semantilistest alustest referendi kuju ja suurus. Samuti on neis keeltes kehaosade sõnadele kaks eri klassi sõltuvalt sellest, kas tegemist on üksiku või paaris kehaosaga. (Aikhenvald 2020: 365)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Soome-ugri keeltes, sh eesti keeles, klasse ei ole.</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1008&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 17:46 2022-03-16T17:46:06Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 17:46</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem vaid kahe bioloogilise sooga ning võeti uue mõistena kasutusele klass (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">oleks </del>seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">õigem kasutada </del>mõistet '''klass'''.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem vaid kahe bioloogilise sooga ning võeti uue mõistena kasutusele klass (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">võiks </ins>seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">kasutada </ins>soo asemel mõistet '''klass'''.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1007&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 16:04 2022-03-16T16:04:30Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 16:04</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem vaid kahe bioloogilise sooga ning võeti uue mõistena kasutusele klass<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. </del>(Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet '''klass'''.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem vaid kahe bioloogilise sooga ning võeti uue mõistena kasutusele klass (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet '''klass'''.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1006&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 15:39 2022-03-16T15:39:53Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 15:39</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Nimisõna klass''' (ingl k ''noun class''), vahel <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ekslikult </del>ka sugu (ingl k ''gender'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mida kasutatakse nimisõnade liigitamiseks mingi semantilise tunnuse alusel.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Nimisõna klass''' (ingl k ''noun class''), vahel ka sugu (ingl k ''gender'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mida kasutatakse nimisõnade liigitamiseks mingi semantilise tunnuse alusel.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1005&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 15:12 2022-03-16T15:12:55Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 15:12</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l18">18. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">18. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Näiteid </del>maailma <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keeltest</del>==</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Esinemine </ins>maailma <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keeltes</ins>==</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Indoeuroopa keeltest tunneme klasse ennekõike sugudena. Näiteks prantsuse keeles on mees- ja naissugu, vene ja saksa keeles mees-, nais ja kesksugu. Skandinaavia keeltes (rootsi, norra ja taani) on mees- ja naissugu kokku sulanud, kuid kesksugu eraldi jäänud. Sealjuures võib sõna vorm sugu näidata, aga ei pruugi (Dixon 2020: 646). Nt vene keeles on üldjuhul lihtne nimisõna sugu määrata, sest reeglina lõppevad meessoost sõnad konsonandiga, naissoost sõnad vokaaliga [a] ja kesksoost sõnad vokaaliga [o] või [e]. Saksa ja prantsuse keeles seevastu sõna vorm niimoodi süstemaatiliselt sugu ei väljenda ning selleks kasutatakse artikleid. Selle põhjus on see, et klass on semantiline, st tähendusel ja mitte vormil põhinev kategooria. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Indoeuroopa keeltest tunneme klasse ennekõike sugudena. Näiteks prantsuse keeles on mees- ja naissugu, vene ja saksa keeles mees-, nais ja kesksugu. Skandinaavia keeltes (rootsi, norra ja taani) on mees- ja naissugu kokku sulanud, kuid kesksugu eraldi jäänud. Sealjuures võib sõna vorm sugu näidata, aga ei pruugi (Dixon 2020: 646). Nt vene keeles on üldjuhul lihtne nimisõna sugu määrata, sest reeglina lõppevad meessoost sõnad konsonandiga, naissoost sõnad vokaaliga [a] ja kesksoost sõnad vokaaliga [o] või [e]. Saksa ja prantsuse keeles seevastu sõna vorm niimoodi süstemaatiliselt sugu ei väljenda ning selleks kasutatakse artikleid. Selle põhjus on see, et klass on semantiline, st tähendusel ja mitte vormil põhinev kategooria. </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1004&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 13:03 2022-03-16T13:03:21Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 13:03</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem vaid kahe bioloogilise sooga. (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet '''klass'''.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem vaid kahe bioloogilise sooga <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ning võeti uue mõistena kasutusele klass</ins>. (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet '''klass'''.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1003&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 10:49 2022-03-16T10:49:07Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 10:49</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">enamuses </del>uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">sugugi </del>vaid kahe bioloogilise sooga. (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet '''klass'''.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et paljudes keeltes ei piirdu see süsteem vaid kahe bioloogilise sooga. (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet '''klass'''.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1002&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 10:46 2022-03-16T10:46:40Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 10:46</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Nimisõna klass''' (ingl k ''noun class''), vahel ekslikult ka sugu (ingl k ''gender'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mida kasutatakse nimisõnade <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">liigendamiseks </del>mingi semantilise tunnuse alusel.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Nimisõna klass''' (ingl k ''noun class''), vahel ekslikult ka sugu (ingl k ''gender'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mida kasutatakse nimisõnade <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">liigitamiseks </ins>mingi semantilise tunnuse alusel.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Mõiste==</div></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1001&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 10:43 2022-03-16T10:43:29Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 10:43</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l21">21. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">21. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Indoeuroopa keeltest tunneme klasse ennekõike sugudena. Näiteks prantsuse keeles on mees- ja naissugu, vene ja saksa keeles mees-, nais ja kesksugu. Skandinaavia keeltes (rootsi, norra ja taani) on mees- ja naissugu kokku sulanud, kuid kesksugu eraldi jäänud. Sealjuures võib sõna vorm sugu näidata, aga ei pruugi (Dixon 2020: 646). Nt vene keeles on üldjuhul lihtne nimisõna sugu määrata, sest reeglina lõppevad meessoost sõnad konsonandiga, naissoost sõnad vokaaliga [a] ja kesksoost sõnad vokaaliga [o] või [e]. Saksa ja prantsuse keeles seevastu sõna vorm niimoodi süstemaatiliselt sugu ei väljenda ning selleks kasutatakse artikleid. Selle põhjus on see, et klass on semantiline, st tähendusel ja mitte vormil põhinev kategooria. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Indoeuroopa keeltest tunneme klasse ennekõike sugudena. Näiteks prantsuse keeles on mees- ja naissugu, vene ja saksa keeles mees-, nais ja kesksugu. Skandinaavia keeltes (rootsi, norra ja taani) on mees- ja naissugu kokku sulanud, kuid kesksugu eraldi jäänud. Sealjuures võib sõna vorm sugu näidata, aga ei pruugi (Dixon 2020: 646). Nt vene keeles on üldjuhul lihtne nimisõna sugu määrata, sest reeglina lõppevad meessoost sõnad konsonandiga, naissoost sõnad vokaaliga [a] ja kesksoost sõnad vokaaliga [o] või [e]. Saksa ja prantsuse keeles seevastu sõna vorm niimoodi süstemaatiliselt sugu ei väljenda ning selleks kasutatakse artikleid. Selle põhjus on see, et klass on semantiline, st tähendusel ja mitte vormil põhinev kategooria. </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui liikuda indoeuroopa keeltest kaugemale, muutub ka klasside süsteem kirjumaks. Näiteks Austraalias kõneldavas ohustatud djirbali keeles on neli klassi: 1) meessoost inimesed ja kõik ülejäänud elusolendid sõltumata bioloogilisest soost; 2) naissoost inimesed, joodavad vedelikud, tuli, sõda; 3) mitte-lihane toit; 4) kõik ülejäänu (Aikhenvald 2020: 364). Teistes austraalia keeltes leidub veel täiesti eraldi klasse nt taimsele toidule, loomadele, puudele ja kehaosadele. Sealjuures on ka keeli, kus mees- ja naissoo klassi üldse ei erista (Dixon 2020: 646). Lõuna-Aafrikas kõneldavates bantu keeltes on üks sõnade klassidesse jagamise semantilistest alustest referendi kuju ja suurus <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">- see tähendab</del>, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">et suured ja väiksed objektid jagatakse eraldi klassidesse</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui liikuda indoeuroopa keeltest kaugemale, muutub ka klasside süsteem kirjumaks. Näiteks Austraalias kõneldavas ohustatud djirbali keeles on neli klassi: 1) meessoost inimesed ja kõik ülejäänud elusolendid sõltumata bioloogilisest soost; 2) naissoost inimesed, joodavad vedelikud, tuli, sõda; 3) mitte-lihane toit; 4) kõik ülejäänu (Aikhenvald 2020: 364). Teistes austraalia keeltes leidub veel täiesti eraldi klasse nt taimsele toidule, loomadele, puudele ja kehaosadele. Sealjuures on ka keeli, kus mees- ja naissoo klassi üldse ei erista (Dixon 2020: 646). Lõuna-Aafrikas kõneldavates bantu keeltes on üks sõnade klassidesse jagamise semantilistest alustest referendi kuju ja suurus<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Samuti on neis keeltes kehaosade sõnadele kaks eri klassi sõltuvalt sellest</ins>, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">kas tegemist on üksiku või paaris kehaosaga</ins>. <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Aikhenvald 2020: 365)</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Klass&diff=1000&oldid=prev Keeletark – 16. märts 2022, kell 10:39 2022-03-16T10:39:13Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 10:39</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l9">9. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">9. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki nimisõna klasside kasutus varieerub keeliti, on olemas teatavad keeleülesed ühised tunnused, mille järgi klassi üldse defineeritakse:</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki nimisõna klasside kasutus varieerub keeliti, on olemas teatavad keeleülesed ühised tunnused, mille järgi klassi üldse defineeritakse:</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div># Klasse on keeles kindel arv. Nt prantsuse keeles 2, saksa keeles 3, bantu <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keeles </del>10.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div># Klasse on keeles kindel arv. Nt prantsuse keeles 2, saksa keeles 3, bantu <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keeltes </ins>10.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div># Iga nimisõna kuulub vähemalt ühte klassi. Nt saksa keeles '''''der''' Hund'' 'koer', '''''die''' Katze'' 'kass', '''''das''' Haus'' 'maja'</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div># Iga nimisõna kuulub vähemalt ühte klassi. Nt saksa keeles '''''der''' Hund'' 'koer', '''''die''' Katze'' 'kass', '''''das''' Haus'' 'maja'</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div># Klassidel on mingi tähenduslik loogika (nt sugu, elusus, kuju, suurus, söödavus), isegi kui kõik klassi kuuluvad sõnad seda loogikat ei järgi. Nt saksa keeles '''''der''' Vater'' 'isa' ja '''''die''' Mutter'' 'ema', aga '''''das''' Mädchen'' 'tüdruk' (grammatiliselt kesksoost).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div># Klassidel on mingi tähenduslik loogika (nt sugu, elusus, kuju, suurus, söödavus), isegi kui kõik klassi kuuluvad sõnad seda loogikat ei järgi. Nt saksa keeles '''''der''' Vater'' 'isa' ja '''''die''' Mutter'' 'ema', aga '''''das''' Mädchen'' 'tüdruk' (grammatiliselt kesksoost).</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l21">21. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">21. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Indoeuroopa keeltest tunneme klasse ennekõike sugudena. Näiteks prantsuse keeles on mees- ja naissugu, vene ja saksa keeles mees-, nais ja kesksugu. Skandinaavia keeltes (rootsi, norra ja taani) on mees- ja naissugu kokku sulanud, kuid kesksugu eraldi jäänud. Sealjuures võib sõna vorm sugu näidata, aga ei pruugi (Dixon 2020: 646). Nt vene keeles on üldjuhul lihtne nimisõna sugu määrata, sest reeglina lõppevad meessoost sõnad konsonandiga, naissoost sõnad vokaaliga [a] ja kesksoost sõnad vokaaliga [o] või [e]. Saksa ja prantsuse keeles seevastu sõna vorm niimoodi süstemaatiliselt sugu ei väljenda ning selleks kasutatakse artikleid. Selle põhjus on see, et klass on semantiline, st tähendusel ja mitte vormil põhinev kategooria. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Indoeuroopa keeltest tunneme klasse ennekõike sugudena. Näiteks prantsuse keeles on mees- ja naissugu, vene ja saksa keeles mees-, nais ja kesksugu. Skandinaavia keeltes (rootsi, norra ja taani) on mees- ja naissugu kokku sulanud, kuid kesksugu eraldi jäänud. Sealjuures võib sõna vorm sugu näidata, aga ei pruugi (Dixon 2020: 646). Nt vene keeles on üldjuhul lihtne nimisõna sugu määrata, sest reeglina lõppevad meessoost sõnad konsonandiga, naissoost sõnad vokaaliga [a] ja kesksoost sõnad vokaaliga [o] või [e]. Saksa ja prantsuse keeles seevastu sõna vorm niimoodi süstemaatiliselt sugu ei väljenda ning selleks kasutatakse artikleid. Selle põhjus on see, et klass on semantiline, st tähendusel ja mitte vormil põhinev kategooria. </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui liikuda indoeuroopa keeltest kaugemale, muutub ka klasside süsteem kirjumaks. Näiteks Austraalias kõneldavas ohustatud djirbali keeles on neli klassi: 1) meessoost inimesed ja kõik ülejäänud elusolendid sõltumata bioloogilisest soost; 2) naissoost inimesed, joodavad vedelikud, tuli, sõda; 3) mitte-lihane toit; 4) kõik ülejäänu (Aikhenvald 2020: 364). Teistes austraalia keeltes leidub veel täiesti eraldi klasse nt taimsele toidule, loomadele, puudele ja kehaosadele. Sealjuures on ka keeli, kus mees- ja naissoo klassi üldse ei erista (Dixon 2020: 646). </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui liikuda indoeuroopa keeltest kaugemale, muutub ka klasside süsteem kirjumaks. Näiteks Austraalias kõneldavas ohustatud djirbali keeles on neli klassi: 1) meessoost inimesed ja kõik ülejäänud elusolendid sõltumata bioloogilisest soost; 2) naissoost inimesed, joodavad vedelikud, tuli, sõda; 3) mitte-lihane toit; 4) kõik ülejäänu (Aikhenvald 2020: 364). Teistes austraalia keeltes leidub veel täiesti eraldi klasse nt taimsele toidule, loomadele, puudele ja kehaosadele. Sealjuures on ka keeli, kus mees- ja naissoo klassi üldse ei erista (Dixon 2020: 646)<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Lõuna-Aafrikas kõneldavates bantu keeltes on üks sõnade klassidesse jagamise semantilistest alustest referendi kuju ja suurus - see tähendab, et suured ja väiksed objektid jagatakse eraldi klassidesse</ins>.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr> </table>

Keeletark