Ludwig Wittgenstein - Redigeerimiste ajalugu

Keeletark: /* Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused" */

2022-10-03T13:38:23Z

Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 3. oktoober 2022, kell 13:38
22. rida:		22. rida:
	Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati '''reeglid''', millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks (FU §3). Reeglite olemuse üle arutleb Wittgestein FUs pikalt. Ühe levinuma tõlgenduse järgi (Selg 2009b: 491) jõuab ta järeldusele, et reeglid ei ole midagi alati ja absoluutselt üheseltmõistetavat (FU §201), vaid kodukondlik tava (FU §202). Piltlikult öeldes tähendab see, et moodustades nt vormi ''mõru : *mõrudaim'', ei eksi me mitte keelereeglite, vaid teiste keeleoskajate keeletunnetuse vastu.		Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati '''reeglid''', millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks (FU §3). Reeglite olemuse üle arutleb Wittgestein FUs pikalt. Ühe levinuma tõlgenduse järgi (Selg 2009b: 491) jõuab ta järeldusele, et reeglid ei ole midagi alati ja absoluutselt üheseltmõistetavat (FU §201), vaid kodukondlik tava (FU §202). Piltlikult öeldes tähendab see, et moodustades nt vormi ''mõru : *mõrudaim'', ei eksi me mitte keelereeglite, vaid teiste keeleoskajate keeletunnetuse vastu.

	Teine Wittgensteini ~~piltik~~ võrdlus tähenduse selgitamiseks on '''perekondlik sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') (FU §67). Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. (FU §66) Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus (FU §68): see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta.		Teine Wittgensteini piltlik võrdlus tähenduse selgitamiseks on '''perekondlik sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') (FU §67). Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. (FU §66) Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus (FU §68): see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta.

	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

Keeletark – 22. mai 2022, kell 09:55

2022-05-22T09:55:12Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. mai 2022, kell 09:55
1. rida:		1. rida:
	[[File:Wittgenstein.jpeg\|thumb\|Ludwig Wittgenstein]]		[[File:Wittgenstein.jpeg\|thumb\|Ludwig Wittgenstein]]

	'''Ludwig Wittgenstein''' (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).		'''Ludwig Wittgenstein''' (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481)

	Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on kõige esinduslikumalt koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'') (Selg 2009b: 484).		Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on kõige esinduslikumalt koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'') (Selg 2009b: 484).

Keeletark – 13. november 2021, kell 19:26

2021-11-13T19:26:02Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 13. november 2021, kell 19:26
1. rida:		1. rida:
			[[File:Wittgenstein.jpeg\|thumb\|Ludwig Wittgenstein]]

	'''Ludwig Wittgenstein''' (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).		'''Ludwig Wittgenstein''' (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).

Keeletark – 8. november 2021, kell 23:03

2021-11-08T23:03:10Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. november 2021, kell 23:03
1. rida:		1. rida:
	'''Ludwig Wittgenstein''' (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).		'''Ludwig Wittgenstein''' (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).

	Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on kõige esinduslikumalt koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'') (Selg 2009b: ).		Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on kõige esinduslikumalt koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'') (Selg 2009b: 484).

	Eesti keeles ilmus "Loogilis-filosoofiline traktaat" 1996. aastal Jaan Kangilaski ja Veiko Palge tõlkes ning "Filosoofilised uurimused" 2005. aastal Andres Luure tõlkes.		Eesti keeles ilmus "Loogilis-filosoofiline traktaat" 1996. aastal Jaan Kangilaski ja Veiko Palge tõlkes ning "Filosoofilised uurimused" 2005. aastal Andres Luure tõlkes.

Keeletark: /* Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused" */

2021-11-08T23:01:47Z

Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. november 2021, kell 23:01
16. rida:		16. rida:
	===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"===		===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"===

	Kui LFT on üles ehitatud keele ja maailma eristamise peale, siis oma hilises loomingus tõdeb Wittgenstein, et nendevaheline piirjoon on tegelikult hägune ning et keelt ei saa vaadata materiaalsest maailmast eraldatult (FU §1). Selle asemel võtab ta kasutusele mõiste '''keelemäng''' (''Sprachspiel'') (FU §7). See tähendab, et sõnadel ja lausetel on tähendus ainult konkreetses kontekstis, milles neid kasutatakse.		Kui LFT on üles ehitatud keele ja maailma eristamise peale, siis oma hilises loomingus tõdeb Wittgenstein, et nendevaheline piirjoon on tegelikult hägune ning et keelt ei saa vaadata materiaalsest maailmast eraldatult (FU §1). Selle asemel võtab ta kasutusele mõiste '''keelemäng''' (''Sprachspiel''), viitena sellele, kuidas lapsed keelt omandavad: nad osutavad esemele ja kuulevad seejärel vanemalt sõna, millega seda eset tähistatakse. Keelemäng on seega tervik "mille moodustavad keel ja tegevused, millega see on läbi põimunud." (FU §7). Näiteks sõna ''pall'' ei omaks lapse jaoks mingit tähtsust, kui ta poleks seda kunagi näinud, sellega mänginud jne. See tähendab, et sõnadel ja lausetel on tähendus ainult konkreetses kontekstis, milles neid kasutatakse, koos konkreetsete referentidega, millele nad viitavad. Wittgenstein jõuab lõpuks selleni, et "sõna tähendus on tema tarvitus keeles" (FU §43).

	Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati '''reeglid''', millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks (FU §3). Reeglite olemuse üle arutleb Wittgestein FUs pikalt ~~(Selg 2009b: 489)~~. Ühe levinuma tõlgenduse järgi (Selg 2009b: 491) jõuab ta järeldusele, et reeglid ei ole midagi alati ja absoluutselt üheseltmõistetavat (FU §201), vaid kodukondlik tava (FU §202). Piltlikult öeldes tähendab see, et moodustades nt vormi ''mõru : *mõrudaim'', ei eksi me mitte keelereeglite, vaid teiste keeleoskajate keeletunnetuse vastu.		Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati '''reeglid''', millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks (FU §3). Reeglite olemuse üle arutleb Wittgestein FUs pikalt. Ühe levinuma tõlgenduse järgi (Selg 2009b: 491) jõuab ta järeldusele, et reeglid ei ole midagi alati ja absoluutselt üheseltmõistetavat (FU §201), vaid kodukondlik tava (FU §202). Piltlikult öeldes tähendab see, et moodustades nt vormi ''mõru : *mõrudaim'', ei eksi me mitte keelereeglite, vaid teiste keeleoskajate keeletunnetuse vastu.

	'''~~Perekondlik~~ sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') ~~on teine Wittgensteini piltik võrdlus tähenduse selgitamiseks~~ (FU §67). Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. (FU §66) Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus (FU §68): see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta.		Teine Wittgensteini piltik võrdlus tähenduse selgitamiseks on '''perekondlik sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') (FU §67). Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. (FU §66) Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus (FU §68): see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta.

	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

Keeletark: /* Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused" */

2021-11-08T22:46:01Z

Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. november 2021, kell 22:46
16. rida:		16. rida:
	===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"===		===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"===

	Kui LFT on üles ehitatud keele ja maailma eristamise peale, siis oma hilises loomingus tõdeb Wittgenstein, et nendevaheline piirjoon on tegelikult hägune ning et keelt ei saa vaadata materiaalsest maailmast eraldatult (FU §1). Selle asemel võtab ta kasutusele mõiste '''keelemäng''' (''Sprachspiel'') (FU §7). See tähendab, et sõnadel ja lausetel on tähendus ainult konkreetses kontekstis, milles neid kasutatakse. Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati reeglid, millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks (FU §3)		Kui LFT on üles ehitatud keele ja maailma eristamise peale, siis oma hilises loomingus tõdeb Wittgenstein, et nendevaheline piirjoon on tegelikult hägune ning et keelt ei saa vaadata materiaalsest maailmast eraldatult (FU §1). Selle asemel võtab ta kasutusele mõiste '''keelemäng''' (''Sprachspiel'') (FU §7). See tähendab, et sõnadel ja lausetel on tähendus ainult konkreetses kontekstis, milles neid kasutatakse.

			Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati '''reeglid''', millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks (FU §3). Reeglite olemuse üle arutleb Wittgestein FUs pikalt (Selg 2009b: 489). Ühe levinuma tõlgenduse järgi (Selg 2009b: 491) jõuab ta järeldusele, et reeglid ei ole midagi alati ja absoluutselt üheseltmõistetavat (FU §201), vaid kodukondlik tava (FU §202). Piltlikult öeldes tähendab see, et moodustades nt vormi ''mõru : *mõrudaim'', ei eksi me mitte keelereeglite, vaid teiste keeleoskajate keeletunnetuse vastu.

	'''Perekondlik sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') on teine Wittgensteini piltik võrdlus tähenduse selgitamiseks (FU §67). Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. (FU §66) Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus (FU §68): see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta.		'''Perekondlik sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') on teine Wittgensteini piltik võrdlus tähenduse selgitamiseks (FU §67). Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. (FU §66) Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus (FU §68): see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta.

Keeletark: /* Kasutatud kirjandus */

2021-11-08T20:49:50Z

Kasutatud kirjandus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. november 2021, kell 20:49
21. rida:		21. rida:

	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

			'''FU''' = Wittgenstein, Ludwig 2005. Filosoofilised uurimused. Tartu: Ilmamaa.

			'''LFT''' = Wittgenstein, Ludwig 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tartu: Ilmamaa.

	'''Selg, Peeter 2009a.''' Analüütiline filosoofia. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 471–478.		'''Selg, Peeter 2009a.''' Analüütiline filosoofia. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 471–478.

	'''Selg, Peeter 2009b.''' Ludwig Wittgenstein. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 479–503.		'''Selg, Peeter 2009b.''' Ludwig Wittgenstein. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 479–503.

	~~'''LFT''' = Wittgenstein, Ludwig 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tartu: Ilmamaa.~~

	~~'''FU''' = Wittgenstein, Ludwig 2005. Filosoofilised uurimused. Tartu: Ilmamaa.~~

Keeletark: /* Kasutatud kirjandus */

2021-11-08T20:49:33Z

Kasutatud kirjandus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. november 2021, kell 20:49
27. rida:		27. rida:

	'''LFT''' = Wittgenstein, Ludwig 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tartu: Ilmamaa.		'''LFT''' = Wittgenstein, Ludwig 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tartu: Ilmamaa.

			'''FU''' = Wittgenstein, Ludwig 2005. Filosoofilised uurimused. Tartu: Ilmamaa.

Keeletark: /* Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused" */

2021-11-08T20:48:25Z

Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. november 2021, kell 20:48
16. rida:		16. rida:
	===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"===		===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"===

	Kui LFT on üles ehitatud keele ja maailma eristamise peale, siis oma hilises loomingus tõdeb Wittgenstein, et nendevaheline piirjoon on tegelikult hägune ning et keelt ei saa vaadata materiaalsest maailmast eraldatult. Selle asemel võtab ta kasutusele mõiste '''keelemäng''' (''Sprachspiel''). See tähendab, et sõnadel ja lausetel on tähendus ainult konkreetses kontekstis, milles neid kasutatakse. Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati reeglid, millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks. (~~Selg 2009b: 486~~)		Kui LFT on üles ehitatud keele ja maailma eristamise peale, siis oma hilises loomingus tõdeb Wittgenstein, et nendevaheline piirjoon on tegelikult hägune ning et keelt ei saa vaadata materiaalsest maailmast eraldatult (FU §1). Selle asemel võtab ta kasutusele mõiste '''keelemäng''' (''Sprachspiel'') (FU §7). See tähendab, et sõnadel ja lausetel on tähendus ainult konkreetses kontekstis, milles neid kasutatakse. Nii nagu mängudel, nii on ka keelel alati reeglid, millest kinnipidamine on mängu toimimise eelduseks (FU §3)

	'''Perekondlik sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') on teine Wittgensteini piltik võrdlus tähenduse selgitamiseks. Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus: see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta. ~~(Selg 2009b: 488)~~		'''Perekondlik sarnasus''' (''Familienähnlichkeit'') on teine Wittgensteini piltik võrdlus tähenduse selgitamiseks (FU §67). Perekondlik sarnasus seisneb selles, et ühe sõna referendid võivad üksteisest paljudes tunnustes erineda, kuid alati on neil ka mõni kattuv osa – täpselt samamoodi nagu ühe perekonna liikmed ei ole identsed, kuid evivad üksikuid ühiseid jooni (nt silmade ja juuste värv). Sealjuures on oluline, et tegemist ei ole ühe universaalse tunnusega, mis kogu perekonda iseloomustab, vaid pigem tunnuste hulgaga, millest vähemalt üks on igas liikmes esindatud. (FU §66) Perekondlik sarnasus on keelelise üldistamise eeldus (FU §68): see selgitab, miks me näiteks saame kasutada sõna ''maja'' tohutu hulga erineva väljanägemise ja funktsiooniga moodustiste kohta.

	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

Keeletark – 7. november 2021, kell 16:36

2021-11-07T16:36:58Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. november 2021, kell 16:36
1. rida:		1. rida:
	'''Ludwig Wittgenstein (1889–1951)~~'''~~ oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).		'''Ludwig Wittgenstein''' (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).

	Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on kõige esinduslikumalt koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'') (Selg 2009b: ).		Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on kõige esinduslikumalt koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'') (Selg 2009b: ).