Noam Chomsky - Redigeerimiste ajalugu

Keeletark – 17. november 2021, kell 14:24

2021-11-17T14:24:44Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 14:24
3. rida:		3. rida:
	'''Noam Chomsky''' (1928) on ameerika keeleteadlane ja ühiskonnategelane.		'''Noam Chomsky''' (1928) on ameerika keeleteadlane ja ühiskonnategelane.

	Tänu oma aktiivsele osalusele poliitilises diskussioonis on ~~Chmosky~~ ilmselt üks maailma kuulsamaid keeleteadlasi. Samas on tema mõju suur ka keeleteadusele endale, kus tema peamine panus on olnud generatiivse grammatika ja universaalse grammatika teooriad (Karlsson 2002: 40–41). Samuti seostatakse Chomsky'ga [[psühholingvistika]] suuna tekkimist (Tulviste 2011: 5).		Tänu oma aktiivsele osalusele poliitilises diskussioonis on Chomsky ilmselt üks maailma kuulsamaid keeleteadlasi. Samas on tema mõju suur ka keeleteadusele endale, kus tema peamine panus on olnud generatiivse grammatika ja universaalse grammatika teooriad (Karlsson 2002: 40–41). Samuti seostatakse Chomsky'ga [[psühholingvistika]] suuna tekkimist (Tulviste 2011: 5).

	Chomsky on kirjutanud palju ja väga erinevatel teemadel, kuid keeleteaduse seisukohast on tema tähtsaimad teosed ''Syntactic Structures'' (1957) ja ''Aspects of the Theory of Syntax'' (1965) (Karlsson 2002: 61). Eesti keelde pole neist kumbagi veel tõlgitud.		Chomsky on kirjutanud palju ja väga erinevatel teemadel, kuid keeleteaduse seisukohast on tema tähtsaimad teosed ''Syntactic Structures'' (1957) ja ''Aspects of the Theory of Syntax'' (1965) (Karlsson 2002: 61). Eesti keelde pole neist kumbagi veel tõlgitud.

Keeletark – 17. november 2021, kell 11:23

2021-11-17T11:23:09Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 11:23
15. rida:		15. rida:

	Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada '''fraasistruktuurigrammatikaga''', kus fikseeritakse teatav hulk sõnu ja nendevaheliste seoste reegleid ning genereeritakse selle põhjal juhuslikke grammatilisi lauseid (Karlsson 2002: 171–174). Näiteks:		Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada '''fraasistruktuurigrammatikaga''', kus fikseeritakse teatav hulk sõnu ja nendevaheliste seoste reegleid ning genereeritakse selle põhjal juhuslikke grammatilisi lauseid (Karlsson 2002: 171–174). Näiteks:


	[[Fail:fraasigrammatika1.png\|border\|400px]]		[[Fail:fraasigrammatika1.png\|border\|400px]]
24. rida:		25. rida:


	Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt.''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.		Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.

	Lisaks eristab Chomsky lause '''süvastruktuuri''' ja '''pindstruktuuri'''. Pindstruktuur on lause vorm ehk ülesehitus. Süvatruktuur on mõte, mida lause väljendab. Kahel lausel võib olla erinev pindstruktuur, aga üks süvastruktuur - need väljendavad erinevas sõnastuses või lausestuses ühte ja sama mõtet. Näiteks:		Lisaks eristab Chomsky lause '''süvastruktuuri''' ja '''pindstruktuuri'''. Pindstruktuur on lause vorm ehk ülesehitus. Süvatruktuur on mõte, mida lause väljendab. Kahel lausel võib olla erinev pindstruktuur, aga üks süvastruktuur – need väljendavad erinevas sõnastuses või lausestuses ühte ja sama mõtet. Näiteks:

	::''Juhan on tapnud lamba.'' – ''Lammas on tapetud Juhani poolt''		::''Juhan on tapnud lamba.'' – ''Lammas on tapetud Juhani poolt''

Keeletark: /* Chomsky kesksed ideed */

2021-11-17T11:21:02Z

Chomsky kesksed ideed

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 11:21
16. rida:		16. rida:
	Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada '''fraasistruktuurigrammatikaga''', kus fikseeritakse teatav hulk sõnu ja nendevaheliste seoste reegleid ning genereeritakse selle põhjal juhuslikke grammatilisi lauseid (Karlsson 2002: 171–174). Näiteks:		Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada '''fraasistruktuurigrammatikaga''', kus fikseeritakse teatav hulk sõnu ja nendevaheliste seoste reegleid ning genereeritakse selle põhjal juhuslikke grammatilisi lauseid (Karlsson 2002: 171–174). Näiteks:

	[[Fail:fraasigrammatika1.png]]		[[Fail:fraasigrammatika1.png\|border\|400px]]

	[[Fail:fraasigrammatika2.png]]		[[Fail:fraasigrammatika2.png\|border\|400px]]

	(Ehala 2010: 13)		(Ehala 2010: 13)

Keeletark: /* Chomsky kesksed ideed */

2021-11-17T11:20:16Z

Chomsky kesksed ideed

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 11:20
19. rida:		19. rida:

	[[Fail:fraasigrammatika2.png]]		[[Fail:fraasigrammatika2.png]]

			(Ehala 2010: 13)



	Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt.''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.		Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt.''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.
36. rida:		40. rida:

	Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on kaasa sündinud. Tema sõnul selgitaks see, miks suudavad lapsed nii kiiresti rääkima õppida, vaatamata nende üldiselt madalale vaimsele arengule ning keelelise sisendi ebaühtlusele. Kui lapse ajus oleks universaalne grammatika juba olemas, peaks ta "juurde" õppima vaid sõnavara ja oma keelele spetsiifilised reeglid. (Ehala 2010: 11)		Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on kaasa sündinud. Tema sõnul selgitaks see, miks suudavad lapsed nii kiiresti rääkima õppida, vaatamata nende üldiselt madalale vaimsele arengule ning keelelise sisendi ebaühtlusele. Kui lapse ajus oleks universaalne grammatika juba olemas, peaks ta "juurde" õppima vaid sõnavara ja oma keelele spetsiifilised reeglid. (Ehala 2010: 11)



	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

Keeletark – 17. november 2021, kell 11:19

2021-11-17T11:19:15Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 11:19
14. rida:		14. rida:
	Chomsky generatiivse grammatika lähtepunktiks on idee, et võimalike lausete hulk keeles on lõputu, ehkki neid koostatakse alati kindla hulga reeglite ja kindla hulga sõnade abil. Neid ajus asuvaid reegleid lausete moodustamiseks nimetab Chomsky '''keelepädevuseks'''. Keelepädevus võimaldab seega keeleoskajal lõputult '''genereerida''' lauseid, mis on '''grammatilised''', st keele reeglitele vastavad. (Ehala 2010: 10–11)		Chomsky generatiivse grammatika lähtepunktiks on idee, et võimalike lausete hulk keeles on lõputu, ehkki neid koostatakse alati kindla hulga reeglite ja kindla hulga sõnade abil. Neid ajus asuvaid reegleid lausete moodustamiseks nimetab Chomsky '''keelepädevuseks'''. Keelepädevus võimaldab seega keeleoskajal lõputult '''genereerida''' lauseid, mis on '''grammatilised''', st keele reeglitele vastavad. (Ehala 2010: 10–11)

	Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada '''~~fraasistruktuurigrammatika~~''',		Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada '''fraasistruktuurigrammatikaga''', kus fikseeritakse teatav hulk sõnu ja nendevaheliste seoste reegleid ning genereeritakse selle põhjal juhuslikke grammatilisi lauseid (Karlsson 2002: 171–174). Näiteks:

			[[Fail:fraasigrammatika1.png]]

			[[Fail:fraasigrammatika2.png]]

	Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt.''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.		Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt.''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.

Keeletark – 17. november 2021, kell 11:12

2021-11-17T11:12:52Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 11:12
31. rida:		31. rida:
	===Universaalne grammatika===		===Universaalne grammatika===

	Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on kaasa sündinud. ~~See~~ selgitaks, miks suudavad lapsed nii kiiresti rääkima õppida, vaatamata nende üldiselt madalale vaimsele arengule ning keelelise sisendi ebaühtlusele.		Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on kaasa sündinud. Tema sõnul selgitaks see, miks suudavad lapsed nii kiiresti rääkima õppida, vaatamata nende üldiselt madalale vaimsele arengule ning keelelise sisendi ebaühtlusele. Kui lapse ajus oleks universaalne grammatika juba olemas, peaks ta "juurde" õppima vaid sõnavara ja oma keelele spetsiifilised reeglid. (Ehala 2010: 11)



	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

Keeletark: /* Chomsky kesksed ideed */

2021-11-17T11:07:38Z

Chomsky kesksed ideed

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 11:07
31. rida:		31. rida:
	===Universaalne grammatika===		===Universaalne grammatika===

	Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on kaasa sündinud.		Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on kaasa sündinud. See selgitaks, miks suudavad lapsed nii kiiresti rääkima õppida, vaatamata nende üldiselt madalale vaimsele arengule ning keelelise sisendi ebaühtlusele.



	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

Keeletark – 17. november 2021, kell 10:53

2021-11-17T10:53:25Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 10:53
14. rida:		14. rida:
	Chomsky generatiivse grammatika lähtepunktiks on idee, et võimalike lausete hulk keeles on lõputu, ehkki neid koostatakse alati kindla hulga reeglite ja kindla hulga sõnade abil. Neid ajus asuvaid reegleid lausete moodustamiseks nimetab Chomsky '''keelepädevuseks'''. Keelepädevus võimaldab seega keeleoskajal lõputult '''genereerida''' lauseid, mis on '''grammatilised''', st keele reeglitele vastavad. (Ehala 2010: 10–11)		Chomsky generatiivse grammatika lähtepunktiks on idee, et võimalike lausete hulk keeles on lõputu, ehkki neid koostatakse alati kindla hulga reeglite ja kindla hulga sõnade abil. Neid ajus asuvaid reegleid lausete moodustamiseks nimetab Chomsky '''keelepädevuseks'''. Keelepädevus võimaldab seega keeleoskajal lõputult '''genereerida''' lauseid, mis on '''grammatilised''', st keele reeglitele vastavad. (Ehala 2010: 10–11)

	Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.		Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada '''fraasistruktuurigrammatika''',

			Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt.''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.

	Lisaks eristab Chomsky lause '''süvastruktuuri''' ja '''pindstruktuuri'''. Pindstruktuur on lause vorm ehk ülesehitus. Süvatruktuur on mõte, mida lause väljendab. Kahel lausel võib olla erinev pindstruktuur, aga üks süvastruktuur - need väljendavad erinevas sõnastuses või lausestuses ühte ja sama mõtet. Näiteks:		Lisaks eristab Chomsky lause '''süvastruktuuri''' ja '''pindstruktuuri'''. Pindstruktuur on lause vorm ehk ülesehitus. Süvatruktuur on mõte, mida lause väljendab. Kahel lausel võib olla erinev pindstruktuur, aga üks süvastruktuur - need väljendavad erinevas sõnastuses või lausestuses ühte ja sama mõtet. Näiteks:
29. rida:		31. rida:
	===Universaalne grammatika===		===Universaalne grammatika===

	Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on ~~juba~~ kaasa sündinud.		Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on kaasa sündinud.

Keeletark – 17. november 2021, kell 10:47

2021-11-17T10:47:34Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 10:47
12. rida:		12. rida:
	===Generatiivne grammatika===		===Generatiivne grammatika===

	Chomsky generatiivse grammatika lähtepunktiks on idee, et võimalike lausete hulk keeles on lõputu, ehkki neid koostatakse alati kindla hulga reeglite ja kindla hulga sõnade abil. Neid ajus asuvaid reegleid lausete ~~koostamiseks~~ nimetab Chomsky '''keelepädevuseks'''. Keelepädevus võimaldab keeleoskajal lõputult '''genereerida''' lauseid, mis on '''grammatilised''', st keele reeglitele vastavad. (Ehala 2010: 10–11)		Chomsky generatiivse grammatika lähtepunktiks on idee, et võimalike lausete hulk keeles on lõputu, ehkki neid koostatakse alati kindla hulga reeglite ja kindla hulga sõnade abil. Neid ajus asuvaid reegleid lausete moodustamiseks nimetab Chomsky '''keelepädevuseks'''. Keelepädevus võimaldab seega keeleoskajal lõputult '''genereerida''' lauseid, mis on '''grammatilised''', st keele reeglitele vastavad. (Ehala 2010: 10–11)

	Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.		Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' (''Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt''), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: '''vastuvõetavus'''. (Karlsson 2002: 153) Lause ''Colorless green ideas sleep furiously.'' on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.
28. rida:		28. rida:

	===Universaalne grammatika===		===Universaalne grammatika===

			Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn '''universaalne grammatika''' – on juba kaasa sündinud.



	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

Keeletark: /* Chomsky kesksed ideed */

2021-11-17T10:43:28Z

Chomsky kesksed ideed

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. november 2021, kell 10:43
18. rida:		18. rida:
	Lisaks eristab Chomsky lause '''süvastruktuuri''' ja '''pindstruktuuri'''. Pindstruktuur on lause vorm ehk ülesehitus. Süvatruktuur on mõte, mida lause väljendab. Kahel lausel võib olla erinev pindstruktuur, aga üks süvastruktuur - need väljendavad erinevas sõnastuses või lausestuses ühte ja sama mõtet. Näiteks:		Lisaks eristab Chomsky lause '''süvastruktuuri''' ja '''pindstruktuuri'''. Pindstruktuur on lause vorm ehk ülesehitus. Süvatruktuur on mõte, mida lause väljendab. Kahel lausel võib olla erinev pindstruktuur, aga üks süvastruktuur - need väljendavad erinevas sõnastuses või lausestuses ühte ja sama mõtet. Näiteks:

	::''Juhan on tapnud lamba.'' = ''Lammas on tapetud Juhani poolt'''		::''Juhan on tapnud lamba.'' – ''Lammas on tapetud Juhani poolt''

			::''hiire hüppamine'' – ''hüppav hiir'' – ''hiir hüppas''

	~~::''hiire hüppamine'' = ''hüppav hiir'' = ''hiir hüppas''~~

	(Ehala 2010: 13–14)		(Ehala 2010: 13–14)
27. rida:		28. rida:

	===Universaalne grammatika===		===Universaalne grammatika===


	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==