https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=S%C3%B5naj%C3%A4rg
Sõnajärg - Redigeerimiste ajalugu
2026-04-17T00:45:43Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.36.2
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=945&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 10:29
2022-02-26T10:29:28Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 10:29</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">infostruktuuri </del>organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). (Karlsson 2001: 197)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">info </ins>organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). (Karlsson 2001: 197)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühtlane. On olemas ka rohkem või vähem vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühtlane. On olemas ka rohkem või vähem vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=944&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 10:29
2022-02-26T10:29:04Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 10:29</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l2">2. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">2. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause infostruktuuri organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). (Karlsson 2001: 197)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause infostruktuuri organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). (Karlsson 2001: 197)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ebaühatlane</del>. On olemas ka rohkem või vähem vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ebaühtlane</ins>. On olemas ka rohkem või vähem vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=943&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 10:27
2022-02-26T10:27:33Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 10:27</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l2">2. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">2. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause infostruktuuri organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). (Karlsson 2001: 197)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause infostruktuuri organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). (Karlsson 2001: 197)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane. On olemas ka vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane. On olemas ka <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">rohkem või vähem </ins>vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=942&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 10:25
2022-02-26T10:25:08Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 10:25</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses (Karlsson 2001: 197)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause infostruktuuri organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). </ins>(Karlsson 2001: 197)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane. On olemas ka vaba sõnajärjega keeli </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane. On olemas ka vaba sõnajärjega keeli<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Karlsson, Fred 2001.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">197–198)</del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Karlsson, Fred 2001.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">197–199.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''WALS''' = Matthew S. Dryer. 2013. Order of Subject, Object and Verb. In: Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''WALS''' = Matthew S. Dryer. 2013. Order of Subject, Object and Verb. In: Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=941&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 09:43
2022-02-26T09:43:48Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 09:43</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5">5. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">=</del>==Kasutatud allikad<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">=</del>==</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Karlsson, Fred 2001.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 197–198)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Karlsson, Fred 2001.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 197–198)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''WALS''' = Matthew S. Dryer. 2013. Order of Subject, Object and Verb. In: Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''WALS''' = Matthew S. Dryer. 2013. Order of Subject, Object and Verb. In: Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=940&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 09:43
2022-02-26T09:43:38Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 09:43</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">.</del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Karlsson 2001: 197)</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane. On olemas ka vaba sõnajärjega keeli </ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu</del>: <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">alus ehk subjekt (</del>S<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">)</del>, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">öeldis ehk verb (V)</del>, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">sihitis ehk objekt </del>(<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">O</del>) <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Karlsson 2001</del>: <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===Kasutatud allikad===</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''Karlsson, Fred 2001.''' Üldkeeleteadus. Tallinn</ins>: <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Eesti Keele Sihtasutus, 197–198)</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''WALS''' = Matthew </ins>S<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Dryer. 2013. Order of Subject, Object and Verb. In: Dryer</ins>, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Matthew S. & Haspelmath</ins>, <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Martin </ins>(<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">eds.</ins>) <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig</ins>: <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology</ins>.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=939&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 09:40
2022-02-26T09:40:11Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 09:40</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane.</div></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=938&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 09:39
2022-02-26T09:39:58Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 09:39</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nende jagunemine maailma keeltes <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">on </del>väga ebaühatlane. <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Allolevast tabelist on näha,</del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">nagu kõrvalolevast tabelist näha, on </ins>nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühatlane.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=936&oldid=prev
Keeletark – 26. veebruar 2022, kell 09:38
2022-02-26T09:38:54Z
<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 09:38</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[lauseliikmete<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">|Lauseliige</del>]] järjestus lauses.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Lauseliige|</ins>lauseliikmete]] järjestus lauses.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>
Keeletark
https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=S%C3%B5naj%C3%A4rg&diff=935&oldid=prev
Keeletark: Uus lehekülg: ''''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on Lauseliige järjestus lauses. Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus...'
2022-02-26T09:38:41Z
<p>Uus lehekülg: ''''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on <a href="/w/index.php?title=Lauseliikmete&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lauseliikmete (pole veel kirjutatud)">Lauseliige</a> järjestus lauses. Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus...'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[lauseliikmete|Lauseliige]] järjestus lauses.<br />
<br />
<br />
Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nende jagunemine maailma keeltes on väga ebaühatlane. Allolevast tabelist on näha,<br />
<br />
[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]]</div>
Keeletark