https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=TegumoodTegumood - Redigeerimiste ajalugu2026-04-16T23:03:34ZSelle lehekülje redigeerimiste ajaluguMediaWiki 1.36.2https://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1203&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 22:192022-11-05T22:19:02Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 22:19</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l7">7. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">7. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv'''. Kausatiivi puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2017: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha laskma'' (Erelt 2017: 236) (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv'''. Kausatiivi puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2017: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha laskma'' (Erelt 2017: 236) (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">isegi implitsiitne </del>agent (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiiviga (nt </del>''<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Klaas purunes</del>, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Uks sulgus</del>''<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">) </del>(Erelt 2017: 236–237). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">täielikult </ins>(Zúñiga, Kittilä 2019: 41). <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Eesti keeles on üksikuid grammatilisi antikausatiivseid tuletusi, nagu ''purunema, sulguma, ärrituma, huvituma, noorenema, suurenema</ins>'', <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">samuti on võimalik moodustada perifrastilisi konstruktsioone nagu ''Laps jäi magama; Töö sai valmis; Ta läks närvi</ins>'' (Erelt 2017: 236–237). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1202&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 22:072022-11-05T22:07:01Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 22:07</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l7">7. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">7. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv'''. Kausatiivi puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2017: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha laskma'' (Erelt 2017: 236) (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv'''. Kausatiivi puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2017: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha laskma'' (Erelt 2017: 236) (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">täielikult </del>(Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">passiivi ja impersonaaliga </del>(nt <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ei passiivses lauses </del>''<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Raamat on loetud</del>'' <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti</del>). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">isegi implitsiitne </ins>agent (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">passiiviga </ins>(nt ''<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Klaas purunes, Uks sulgus</ins>''<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">) (Erelt 2017: 236–237</ins>). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1168&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 15:402022-11-05T15:40:09Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 15:40</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Tegumood''' (ingl k ''grammatical voice'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab lause semantiliste rollide seost [[Lauseliige|lauseliikmetega]] (Zúñiga, Kittilä 2019: 4). See tähendab, et erinevad tegumoed võimaldavad lauses varieerida, kes, kelle suhtes ja mida tegi. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Tegumood''' (ingl k ''grammatical voice'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab lause <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">osaliste </ins>semantiliste rollide seost [[Lauseliige|lauseliikmetega]] (Zúñiga, Kittilä 2019: 4). See tähendab, et erinevad tegumoed võimaldavad lauses varieerida, kes, kelle suhtes ja mida tegi. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (Erelt 2017: 209). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (Erelt 2017: 209). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1164&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 15:282022-11-05T15:28:37Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 15:28</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l11">11. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">11. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Kasutatud allikad==</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</del></div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Erelt, Mati 2017.''' Öeldis. – Eesti keele süntaks. Mati Erelt, Helle Metslang (toim.). Tartu Ülikooli Kirjastus.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Erelt, Mati 2017.''' Öeldis. – Eesti keele süntaks. Mati Erelt, Helle Metslang (toim.). Tartu Ülikooli Kirjastus.</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1163&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 15:282022-11-05T15:28:27Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 15:28</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Tegumood''' (ingl k ''grammatical voice'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab lause semantiliste rollide seost [[Lauseliige|lauseliikmetega]] (Zúñiga, Kittilä 2019: 4). See tähendab, et erinevad tegumoed võimaldavad lauses varieerida, kes, kelle suhtes ja mida tegi. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Tegumood''' (ingl k ''grammatical voice'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab lause semantiliste rollide seost [[Lauseliige|lauseliikmetega]] (Zúñiga, Kittilä 2019: 4). See tähendab, et erinevad tegumoed võimaldavad lauses varieerida, kes, kelle suhtes ja mida tegi. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">EKG 1993</del>: <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">72</del>). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Erelt 2017</ins>: <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">209</ins>). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt 2017: 209–210)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt 2017: 209–210)</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1160&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 15:202022-11-05T15:20:35Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 15:20</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5">5. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt 2017: 209–210)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt 2017: 209–210)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv'''<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, mille </del>puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2017: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha laskma'' (Erelt 2017: 236) (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv'''<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">. Kausatiivi </ins>puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2017: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha laskma'' (Erelt 2017: 236) (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1159&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 15:192022-11-05T15:19:22Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 15:19</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (EKG 1993: 72). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (EKG 1993: 72). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2007</del>: 209–210)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2017</ins>: 209–210)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2007</del>: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">käskima</del>'' (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2017</ins>: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">laskma</ins>'' <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(Erelt 2017: 236) </ins>(''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka '''antipassiiv''' (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1145&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 13:562022-11-05T13:56:40Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 13:56</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l7">7. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">7. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2007: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha käskima'' (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 2007: 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha käskima'' (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti). Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''</ins>antipassiiv<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''' </ins>(Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka antipassiiv (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td><td colspan="2"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1144&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 13:542022-11-05T13:54:16Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 13:54</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l3">3. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">3. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (EKG 1993: 72). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (EKG 1993: 72). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatut''''' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' on loetud'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt 209–210)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2007: </ins>209–210)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha käskima'' (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">2007: </ins>233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha käskima'' (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti).</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l15">15. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">15. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'''Erelt, Mati 2017.''' Öeldis. – Eesti keele süntaks. Mati Erelt, Helle Metslang (toim.). Tartu Ülikooli Kirjastus.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Polinsky, Maria 2013.''' Antipassive Constructions. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Polinsky, Maria 2013.''' Antipassive Constructions. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Zúñiga, Fernando, Seppo Kittilä 2019.''' Grammatical Voice. Cambridge University Press.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Zúñiga, Fernando, Seppo Kittilä 2019.''' Grammatical Voice. Cambridge University Press.</div></td></tr>
</table>Keeletarkhttps://wiki.ilonatragel.ut.ee/w/index.php?title=Tegumood&diff=1143&oldid=prevKeeletark – 5. november 2022, kell 13:512022-11-05T13:51:39Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 5. november 2022, kell 13:51</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5">5. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt 209–210)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Täiendavalt on eesti keeles võimalik eristada passiivi ja '''impersonaali''' ehk umbisikulist tegumoodi. Kui traditsiooniline passiiv vahetab ära lause semantilise patsiendi grammatilise rolli (subjektist objektiks), siis impersonaali puhul ei olegi lauses subjekti (''Raamatut loetakse'' – ''raamatut'' on grammatiliselt objekt, semantiliselt patsient). (Erelt 209–210)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha käskima'' (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lisaks aktiivile ja passiivile esineb eesti keeles teataval määral ka '''kausatiiv''', mille puhul lisandub lausesse veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Grammatilise kausatiivi tunnus on ''-ta-'', nt ''sulama -> sula'''ta'''ma'' (= midagi sulama panema) (Erelt 233). Selle tuletuse produktiivsus on siiski piiratud ning enamasti kasutatakse kausatiivsuse väljendamiseks perifrastilisi konstruktsioone, nagu ''teha paluma, tegema panema, teha käskima'' (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema'', aga mitte ''Õppejõud '''*lugetas''' üliõpilast''). Selliste konstruktsioonide puhul ei ole tegemist kausatiivi kui grammatilise tegumoega. </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kausatiivi vastand on '''antikausatiiv''', kus lauses puudub agent täielikult (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Antikausatiivsus kattub osaliselt eesti keele passiivi ja impersonaaliga (nt ei passiivses lauses ''Raamat on loetud'' ega impersonaalses lauses ''Raamatut loetakse'' pole agenti).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka antipassiiv (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Vähestes maailma keeltes, euroopa keeltest ainsana baski keeles, esineb ka antipassiiv (Polinsky 2013), kus semantiline agent ja grammatiline subjekt kattuvad, kuid semantiline patsient ei vasta grammatilisele objektile (Zúñiga, Kittilä 2019: 103). Eesti keeles ei ole antipassiivi moodustamine võimalik.</div></td></tr>
</table>Keeletark