Valik keeleteaduslikke mõisteid - Redigeerimiste ajalugu

Keeletark – 4. september 2024, kell 15:33

2024-09-04T15:33:26Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 4. september 2024, kell 15:33
233. rida:		233. rida:
	*'''Analüütilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente.		*'''Analüütilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente.

	*'''~~Sünteetilinsed~~ keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente.		*'''Sünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente.

	*'''Polüsünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk) (Karlsson 2002: 145).		*'''Polüsünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk) (Karlsson 2002: 145).

Keeletark: /* Kasutatud kirjandus */

2022-01-17T08:24:28Z

Kasutatud kirjandus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2022, kell 08:24
363. rida:		363. rida:
	'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.		'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

	'''Halliday, M. A. K. (1985). ''' An Introduction to Functional Grammar (1st ed.). London: Edward Arnold.		'''Halliday, M. A. K. 1985. ''' An Introduction to Functional Grammar (1st ed.). London: Edward Arnold.

	'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.		'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keeletark – 19. detsember 2021, kell 12:02

2021-12-19T12:02:49Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. detsember 2021, kell 12:02
363. rida:		363. rida:
	'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.		'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

	'''~~Hyland~~, ~~Ken 2005~~.''' ~~Metadiscourse~~. ~~London–New York~~: ~~Continuum~~.		'''Halliday, M. A. K. (1985). ''' An Introduction to Functional Grammar (1st ed.). London: Edward Arnold.

	'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.		'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

			'''Kristeva, Julia 1969.''' Desire in Language: A Semiotic Approach to Literature and Art.

	'''Kõrgesaar, Helen, Airi Kapanen 2015.''' Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 177–188.		'''Kõrgesaar, Helen, Airi Kapanen 2015.''' Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 177–188.

Keeletark – 19. detsember 2021, kell 11:27

2021-12-19T11:27:07Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. detsember 2021, kell 11:27
307. rida:		307. rida:
	*'''Modaalsus''' – kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. (Karlsson 2002: 260)		*'''Modaalsus''' – kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. (Karlsson 2002: 260)

	*'''Interpersonaalsus''' – ~~keele kasutamine inimestevahelises suhtluses~~ (~~Hyland 2005: 24~~)		*'''Interpersonaalsus''' – seosed suhtluse osaliste vahel; spetsiifilised diskursuserollid ja neid väljendavad keelevahendid; autori identiteet ja suhted vastuvõtjaga, mis peegelduvad keelelistes valikutes (Halliday 1985)

	*'''Intertekstuaalsus''' – tekstide vastastikmõju; eri tüüpi tekstide peegeldumine üksteises (kui seos tekstide autorite vahel ei ole esiplaanil); tekst ei kajasta ainult autori eesmärke, vaid ka vahetu ühiskondliku ja kultuurilise mõju tulemusel kujunenud diskursusekonteksti, k.a hoiakuid (nt ideologeeme). Tähendus kujuneb suurtes kultuurilistes-sotsiaalsetes tekstivõrgustikes. (Kristeva 1969).		*'''Intertekstuaalsus''' – tekstide vastastikmõju; eri tüüpi tekstide peegeldumine üksteises (kui seos tekstide autorite vahel ei ole esiplaanil); tekst ei kajasta ainult autori eesmärke, vaid ka vahetu ühiskondliku ja kultuurilise mõju tulemusel kujunenud diskursusekonteksti, k.a hoiakuid (nt ideologeeme). Tähendus kujuneb suurtes kultuurilistes-sotsiaalsetes tekstivõrgustikes. (Kristeva 1969).

Keeletark – 19. detsember 2021, kell 11:22

2021-12-19T11:22:25Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. detsember 2021, kell 11:22
309. rida:		309. rida:
	*'''Interpersonaalsus''' – keele kasutamine inimestevahelises suhtluses (Hyland 2005: 24)		*'''Interpersonaalsus''' – keele kasutamine inimestevahelises suhtluses (Hyland 2005: 24)

	*'''Intertekstuaalsus''' – ~~teksti see viitamine mõnele teisele tekstile~~.		*'''Intertekstuaalsus''' – tekstide vastastikmõju; eri tüüpi tekstide peegeldumine üksteises (kui seos tekstide autorite vahel ei ole esiplaanil); tekst ei kajasta ainult autori eesmärke, vaid ka vahetu ühiskondliku ja kultuurilise mõju tulemusel kujunenud diskursusekonteksti, k.a hoiakuid (nt ideologeeme). Tähendus kujuneb suurtes kultuurilistes-sotsiaalsetes tekstivõrgustikes. (Kristeva 1969).

	*'''Denotatsioon ehk intensioon''' – keele tähendusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele (Karlsson 2002: 237)		*'''Denotatsioon ehk intensioon''' – keele tähendusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele (Karlsson 2002: 237)

Keeletark – 29. november 2021, kell 19:09

2021-11-29T19:09:42Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2021, kell 19:09
64. rida:		64. rida:
	*'''Markeeritud liige''' – opositsiooni keerukam, suurema energiakuluga loodud liige (Karlsson 2002: 68, 104).		*'''Markeeritud liige''' – opositsiooni keerukam, suurema energiakuluga loodud liige (Karlsson 2002: 68, 104).

	*'''Binaarne opositsioon''' – vastandus kahe elemendi vahel, mis teineteist välistavad (näiteks vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud).		*'''Binaarne opositsioon''' – vastandus kahe elemendi vahel, mis teineteist välistavad (näiteks vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud) (Karlsson 2002: 142).

	*'''Metakeel''' – keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. (Karlsson 2002: 19)		*'''Metakeel''' – keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. (Karlsson 2002: 19)
223. rida:		223. rida:
	*'''Polaarsus''' – grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust.		*'''Polaarsus''' – grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust.

	*'''Mitmeliikmeline opositsioon''' – vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud.		*'''Mitmeliikmeline opositsioon''' – vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud (Karlsson 2002: 141).

	*'''Lausepuu e hargmik''' – skeem lause hierarhia visualiseerimiseks (Karlsson 2002: 156).		*'''Lausepuu e hargmik''' – skeem lause hierarhia visualiseerimiseks (Karlsson 2002: 156).

Keeletark: /* Kasutatud kirjandus */

2021-11-23T18:42:14Z

Kasutatud kirjandus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. november 2021, kell 18:42
353. rida:		353. rida:
	'''Ambridge, B., J. M. Pine, C. F. Rowland, F. Chang, A. Bidgood 2013.''' The retreat from overgeneralization in child language acquisition: Word learning, morphology, and verb argument structure. Wiley Interdisciplinary Reviews: Cognitive Science, 4(1), 47–62.		'''Ambridge, B., J. M. Pine, C. F. Rowland, F. Chang, A. Bidgood 2013.''' The retreat from overgeneralization in child language acquisition: Word learning, morphology, and verb argument structure. Wiley Interdisciplinary Reviews: Cognitive Science, 4(1), 47–62.

	'''Argus, Reili, Tiina Rüütmaa, Anna Verschik 2021.''' Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine: peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest: kirjandusülevaade. Tallinna Ülikool (raamatu käsikiri)		'''Argus, Reili, Tiina Rüütmaa, Anna Verschik 2021.''' Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine: peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest: kirjandusülevaade. Tallinna Ülikool (raamatu käsikiri).

	'''de Saussure, Ferdinand 2017.''' Üldkeeleteaduse kursus. Tallinn: Varrak.		'''de Saussure, Ferdinand 2017.''' Üldkeeleteaduse kursus. Tallinn: Varrak.

Keeletark: /* Semantika ja pragmaatika */

2021-11-23T18:40:19Z

Semantika ja pragmaatika

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. november 2021, kell 18:40
301. rida:		301. rida:
	*'''Definiitsus''' – vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses (Karlsson 2002: 256).		*'''Definiitsus''' – vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses (Karlsson 2002: 256).

	*'''Deiktiline element''' – kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, millest tavaliselt ei saa ~~aru, kui tausta ei tea~~ (Karlsson 2002: 272).		*'''Deiktiline element''' – kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, millest tavaliselt tausta teadmata aru ei saa (Karlsson 2002: 272).

	*'''Grammatiline isik''' – deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele.		*'''Grammatiline isik''' – deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele.
311. rida:		311. rida:
	*'''Intertekstuaalsus''' – teksti see viitamine mõnele teisele tekstile.		*'''Intertekstuaalsus''' – teksti see viitamine mõnele teisele tekstile.

	*'''Denotatsioon ehk intensioon''' – keele ~~tähendsusüsteemi~~ kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele (Karlsson 2002: 237)		*'''Denotatsioon ehk intensioon''' – keele tähendusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele (Karlsson 2002: 237)

	*'''Ekstensioon''' – sõna kõik võimalikud referendid (Karlsson 2002: 237).		*'''Ekstensioon''' – sõna kõik võimalikud referendid (Karlsson 2002: 237).

	*'''Kõneakt e. kõnetegu''' – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Karlsson 2002: 67).		*'''Kõneakt e. kõnetegu''' – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Karlsson 2002: 67).

	*'''Voor''' – vestluse üksus – see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima (Karlsson 2002: 152).		*'''Voor''' – vestluse üksus; see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima (Karlsson 2002: 152).

	*'''Vooruvahetus''' – kõnevoorude vahetamine vestluses (Karlsson 2002: 280).		*'''Vooruvahetus''' – kõnevoorude vahetamine vestluses (Karlsson 2002: 280).

Keeletark: /* Morfoloogia ja süntaks */

2021-11-23T18:36:16Z

Morfoloogia ja süntaks

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. november 2021, kell 18:36
225. rida:		225. rida:
	*'''Mitmeliikmeline opositsioon''' – vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud.		*'''Mitmeliikmeline opositsioon''' – vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud.

	*'''[[Lausepuu]] e hargmik''' – skeem lause hierarhia visualiseerimiseks (Karlsson 2002: 156).		*'''Lausepuu e hargmik''' – skeem lause hierarhia visualiseerimiseks (Karlsson 2002: 156).

	*'''Absolutiiv-ergatiivsed keeled''' – keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. (Karlsson 2002: 183)		*'''Absolutiiv-ergatiivsed keeled''' – keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. (Karlsson 2002: 183)

			*'''Nominatiiv-akusatiivsed keeled''' – keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P

	*'''Analüütilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente.		*'''Analüütilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente.

	*'''~~Nominatiiv-akusatiivsed~~ keeled''' – keeled, milles ~~markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P~~		*'''Sünteetilinsed keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente.

	*'''Polüsünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk) (Karlsson 2002: 145).		*'''Polüsünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk) (Karlsson 2002: 145).

	*'''Sünteetiline keel''' – keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente.

	== Semantika ja pragmaatika ==		== Semantika ja pragmaatika ==

Keeletark: /* Morfoloogia ja süntaks */

2021-11-23T18:34:08Z

Morfoloogia ja süntaks

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. november 2021, kell 18:34
176. rida:		176. rida:
	*'''Seotud morfeem''' – morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (Karlsson 2002: 127).		*'''Seotud morfeem''' – morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (Karlsson 2002: 127).

	*'''Afiks''' – seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks (Karlsson 2002: 127).		*'''Afiks''' – seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. (Karlsson 2002: 127)

	*'''Infiks''' – tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – ''hiraman'' ‘laenama’; ''h-in-iraman'' ‘ laenas’) (Karlsson 2002: 129).		*'''Infiks''' – tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – ''hiraman'' ‘laenama’; ''h-in-iraman'' ‘ laenas’) (Karlsson 2002: 129).
188. rida:		188. rida:
	*'''Reduplikatsioon''' – liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine (Karlsson 2002: 130).		*'''Reduplikatsioon''' – liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine (Karlsson 2002: 130).

	*'''Morf''' – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles ~~''(Karlsson 2002: 114)''~~.		*'''Morf''' – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles.

	*'''Allomorf''' – morfeemi variant (Karlsson 2002: 120).		*'''Allomorf''' – morfeemi variant (Karlsson 2002: 120).
229. rida:		229. rida:
	*'''Absolutiiv-ergatiivsed keeled''' – keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. (Karlsson 2002: 183)		*'''Absolutiiv-ergatiivsed keeled''' – keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. (Karlsson 2002: 183)

	*'''Analüütilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente ~~''(Karlsson 2002: 219)''~~.		*'''Analüütilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente.

	*'''Nominatiiv-akusatiivsed keeled''' – keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P		*'''Nominatiiv-akusatiivsed keeled''' – keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P
235. rida:		235. rida:
	*'''Polüsünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk) (Karlsson 2002: 145).		*'''Polüsünteetilised keeled''' – keeled, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk) (Karlsson 2002: 145).

	*'''Sünteetiline keel''' – keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente ~~''(Karlsson 2002: 146)''~~.		*'''Sünteetiline keel''' – keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente.

	== Semantika ja pragmaatika ==		== Semantika ja pragmaatika ==