Erinevus lehekülje "Aspekt" redaktsioonide vahel
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Eesti keeles puudub aspekt grammatilise kategooriana, küll aga on tegevuse aspektuaalsust võimalik väljendada teiste grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega (EKG 1995: 25). Näiteks lausetes ''Ma lugesin raamatut.'' ja ''Ma lugesin raamatu läbi.'' eristab aspekti [[Kääne|objektikääne]] (genitiiv ''raamatu'' vs partitiiv ''raamatut'') ning [[Sõnaliik|adverb]] ''läbi''. | Eesti keeles puudub aspekt grammatilise kategooriana, küll aga on tegevuse aspektuaalsust võimalik väljendada teiste grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega (EKG 1995: 25). Näiteks lausetes ''Ma lugesin raamatut.'' ja ''Ma lugesin raamatu läbi.'' eristab aspekti [[Kääne|objektikääne]] (genitiiv ''raamatu'' vs partitiiv ''raamatut'') ning [[Sõnaliik|adverb]] ''läbi''. | ||
Aspekt puhta grammatilise kategooriana leidub nt slaavi keeltes (sh vene keel) ja kreeka keeles (Sioupi 2014: 20). Vene keeles markeerib aspekti verbile lisanduv prefiks, nt ''Я '''про'''читал книгу.'' 'Ma lugesin raamatu läbi' (vs ''Я читал книгу.'' 'Ma lugesin raamatut'). Mitmetes teistes indoeuroopa keeltes on aspekt segunenud [[Aeg|aja]] kategooriaga. Kui näiteks võrrelda ingliskeelseid lauseid ''I was reading a book.'' ja ''I read a book.'', siis on küll tajutav, et vorm ''was reading'' rõhutab rohkem protsessi kestust ja ''read'' tulemust, kuid tegemist ei ole niivõrd selge ja üheseltmõistetava eristusega kui vene keele vastanduses ''читал'' – ''прочитал''. | Aspekt puhta grammatilise kategooriana leidub nt slaavi keeltes (sh vene keel) ja kreeka keeles (Sioupi 2014: 20). Vene keeles markeerib aspekti verbile lisanduv prefiks, nt ''Я '''про'''читал книгу.'' 'Ma lugesin raamatu läbi' (vs ''Я читал книгу.'' 'Ma lugesin raamatut'). Mitmetes teistes indoeuroopa keeltes on aspekt segunenud [[Aeg|aja]] kategooriaga (Lardiere 2013: 88). Kui näiteks võrrelda ingliskeelseid lauseid ''I was reading a book.'' ja ''I read a book.'', siis on küll tajutav, et vorm ''was reading'' rõhutab rohkem protsessi kestust ja ''read'' tulemust, kuid tegemist ei ole niivõrd selge ja üheseltmõistetava eristusega kui vene keele vastanduses ''читал'' – ''прочитал''. | ||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. | '''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. | ||
'''Lardiere, Donna 2013.'' Words and their parts. – An Introduction to Language and Linguistics. Ralph Fasold, Jess Connor-Linton (eds.). Cambridge University Press. | |||
'''Sioupi, Athina 2014.''' Aspektdistinktionen im Vergleich Deutsch/Englisch – Griechisch. Tübingen: Narr. | '''Sioupi, Athina 2014.''' Aspektdistinktionen im Vergleich Deutsch/Englisch – Griechisch. Tübingen: Narr. | ||
Redaktsioon: 2. november 2022, kell 10:11
Aspekt (ingl k aspect) on grammatiline kategooria, mis näitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi (Karlsson 2002: 258). Kõige tavalisem vastandus aspekti kategoorias on tegevuste jagamine piiritlematuteks e imperfektiivseteks ja piiritletuteks e perfektiivseteks (EKG 1993: 24). Aspekt võimaldab kõnelejal väljendada oma perspektiivi või asukohta sündmuse suhtes. Kõige lihtsamalt väljendub see eristuses, kas rõhutatud on sündmuse kestvust või tulemust (Heinhold 2015: 17).
Eesti keeles puudub aspekt grammatilise kategooriana, küll aga on tegevuse aspektuaalsust võimalik väljendada teiste grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega (EKG 1995: 25). Näiteks lausetes Ma lugesin raamatut. ja Ma lugesin raamatu läbi. eristab aspekti objektikääne (genitiiv raamatu vs partitiiv raamatut) ning adverb läbi.
Aspekt puhta grammatilise kategooriana leidub nt slaavi keeltes (sh vene keel) ja kreeka keeles (Sioupi 2014: 20). Vene keeles markeerib aspekti verbile lisanduv prefiks, nt Я прочитал книгу. 'Ma lugesin raamatu läbi' (vs Я читал книгу. 'Ma lugesin raamatut'). Mitmetes teistes indoeuroopa keeltes on aspekt segunenud aja kategooriaga (Lardiere 2013: 88). Kui näiteks võrrelda ingliskeelseid lauseid I was reading a book. ja I read a book., siis on küll tajutav, et vorm was reading rõhutab rohkem protsessi kestust ja read tulemust, kuid tegemist ei ole niivõrd selge ja üheseltmõistetava eristusega kui vene keele vastanduses читал – прочитал.
Kasutatud allikad
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Heinhold, Simone 2015. Tempus, Modus und Aspekt im Deutschen. Tübingen: Narr.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
'Lardiere, Donna 2013. Words and their parts. – An Introduction to Language and Linguistics. Ralph Fasold, Jess Connor-Linton (eds.). Cambridge University Press.
Sioupi, Athina 2014. Aspektdistinktionen im Vergleich Deutsch/Englisch – Griechisch. Tübingen: Narr.