Erinevus lehekülje "Aspekt" redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja 19 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Aspekt''' (ingl k ''aspect'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis | '''Aspekt''' (ingl k ''aspect'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab aja kulgu ühe sündmuse sees (Comrie 2001: 3). Levinuim vastandus aspekti kategoorias on tegevuste jagamine piiritlematuteks e '''imperfektiivseteks''' ja piiritletuteks e '''perfektiivseteks''' (EKG 1993: 24), mis kõige lihtsamalt väljendub eristuses, kas rõhutatud on sündmuse kestvust või tulemust (Heinhold 2015: 17). Imperfektiivsuse sees saab omakorda eristada täpsemaid vastandusi, nagu tegevuse harjumuspärasus (''habitual'') või jätkuvus (''continous'') (Comrie 2001: 25). | ||
Eesti keeles puudub aspekt grammatilise kategooriana, küll aga on tegevuse aspektuaalsust võimalik väljendada teiste grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega (EKG 1995: 25). Näiteks lausetes ''Ma lugesin raamatut | Aspekt puhta grammatilise kategooriana leidub nt slaavi keeltes, sh vene keel (Sioupi 2014: 20). Vene keeles markeerib perfektiivsust verbile lisanduv prefiks, nt ''Я '''про'''читал книгу'' 'Ma lugesin raamatu läbi' (vs ''Я читал книгу'' 'Ma lugesin raamatut'). Eesti keeles puudub aspekt grammatilise kategooriana, küll aga on tegevuse aspektuaalsust võimalik väljendada teiste grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega (EKG 1995: 25; Norvik, Piiroja 2013: 62). Näiteks lausetes ''Ma lugesin raamatut'' ja ''Ma lugesin raamatu läbi'' eristab aspekti [[Kääne|objektikääne]] (genitiiv ''raamatu'' vs partitiiv ''raamatut'') ning [[Sõnaliik|adverb]] ''läbi''. | ||
Aspekti kategooria on tihedalt seotud [[Kõneviis|kõneviisi]] ja eriti [[Aeg|aja]] kategooriaga, mistõttu kasutatakse nende kohta ka koondnimetust TAM-kategooriad (''tense, aspect, mood'') (Norvik, Piiroja 2013: 53; Kroeger 2005: 147). Aja ja aspekti peamine erinevus on see, et kui aeg on [[John Lyons|deiktiline]] – kõnelejast või kõnelemise tingimustest sõltuv (Pajusalu 2009: 11) – kategooria, siis aspekt väljendab ajalist perspektiivi sündmuse või tegevuse siseselt (Comrie 2001: 5). Kui lauses ''Ma lugesin raamatut'' väljendab minevikuvorm ''lugesin'' asjaolu, et lugemine toimus enne selle lause ütlemise või kirjutamise hetke, siis raamatu '''''läbi''' lugemine'' ei väljenda mingit seost tegevuse ja kõnehetke vahel, vaid tegevuse (siinkohal lugemise) enda sees. | |||
Mitmetes indoeuroopa keeltes, nagu inglise või prantsuse keel, ei olegi aja ja aspekti kategooriaid võimalik täielikult eristada (Dahl, Velupillai 2013). Kui näiteks võrrelda ingliskeelseid lauseid ''I was reading a book'' ja ''I read a book'', siis on küll tajutav, et vorm ''was reading'' rõhutab rohkem protsessi kestust ja ''read'' tulemust, kuid tegemist ei ole niivõrd selge ja üheseltmõistetava eristusega kui vene keele vastanduses ''читал'' – ''прочитал''. | |||
==Kasutatud allikad== | ==Kasutatud allikad== | ||
'''Comrie, Bernard 2001.''' Aspect. Cambridge University Press. | |||
'''Dahl, Östen, Viveka Velupillai 2013.''' Perfective/Imperfective Aspect. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. | |||
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut. | '''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut. | ||
| 14. rida: | 20. rida: | ||
'''Heinhold, Simone 2015.''' Tempus, Modus und Aspekt im Deutschen. Tübingen: Narr. | '''Heinhold, Simone 2015.''' Tempus, Modus und Aspekt im Deutschen. Tübingen: Narr. | ||
''' | '''Kroeger, Paul R. 2005.''' Analyzing Grammar. Cambridge University Press. | ||
'''Norvik, Miina, Piret Piiroja 2013. ''' Aeg ja aspekt. – Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4(1), 53-72. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.04 | |||
''' | '''Pajusalu, Renate 2009.''' Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. | ||
'''Sioupi, Athina 2014.''' Aspektdistinktionen im Vergleich Deutsch/Englisch – Griechisch. Tübingen: Narr. | '''Sioupi, Athina 2014.''' Aspektdistinktionen im Vergleich Deutsch/Englisch – Griechisch. Tübingen: Narr. | ||
Viimane redaktsioon: 4. november 2022, kell 16:27
Aspekt (ingl k aspect) on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab aja kulgu ühe sündmuse sees (Comrie 2001: 3). Levinuim vastandus aspekti kategoorias on tegevuste jagamine piiritlematuteks e imperfektiivseteks ja piiritletuteks e perfektiivseteks (EKG 1993: 24), mis kõige lihtsamalt väljendub eristuses, kas rõhutatud on sündmuse kestvust või tulemust (Heinhold 2015: 17). Imperfektiivsuse sees saab omakorda eristada täpsemaid vastandusi, nagu tegevuse harjumuspärasus (habitual) või jätkuvus (continous) (Comrie 2001: 25).
Aspekt puhta grammatilise kategooriana leidub nt slaavi keeltes, sh vene keel (Sioupi 2014: 20). Vene keeles markeerib perfektiivsust verbile lisanduv prefiks, nt Я прочитал книгу 'Ma lugesin raamatu läbi' (vs Я читал книгу 'Ma lugesin raamatut'). Eesti keeles puudub aspekt grammatilise kategooriana, küll aga on tegevuse aspektuaalsust võimalik väljendada teiste grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega (EKG 1995: 25; Norvik, Piiroja 2013: 62). Näiteks lausetes Ma lugesin raamatut ja Ma lugesin raamatu läbi eristab aspekti objektikääne (genitiiv raamatu vs partitiiv raamatut) ning adverb läbi.
Aspekti kategooria on tihedalt seotud kõneviisi ja eriti aja kategooriaga, mistõttu kasutatakse nende kohta ka koondnimetust TAM-kategooriad (tense, aspect, mood) (Norvik, Piiroja 2013: 53; Kroeger 2005: 147). Aja ja aspekti peamine erinevus on see, et kui aeg on deiktiline – kõnelejast või kõnelemise tingimustest sõltuv (Pajusalu 2009: 11) – kategooria, siis aspekt väljendab ajalist perspektiivi sündmuse või tegevuse siseselt (Comrie 2001: 5). Kui lauses Ma lugesin raamatut väljendab minevikuvorm lugesin asjaolu, et lugemine toimus enne selle lause ütlemise või kirjutamise hetke, siis raamatu läbi lugemine ei väljenda mingit seost tegevuse ja kõnehetke vahel, vaid tegevuse (siinkohal lugemise) enda sees.
Mitmetes indoeuroopa keeltes, nagu inglise või prantsuse keel, ei olegi aja ja aspekti kategooriaid võimalik täielikult eristada (Dahl, Velupillai 2013). Kui näiteks võrrelda ingliskeelseid lauseid I was reading a book ja I read a book, siis on küll tajutav, et vorm was reading rõhutab rohkem protsessi kestust ja read tulemust, kuid tegemist ei ole niivõrd selge ja üheseltmõistetava eristusega kui vene keele vastanduses читал – прочитал.
Kasutatud allikad
Comrie, Bernard 2001. Aspect. Cambridge University Press.
Dahl, Östen, Viveka Velupillai 2013. Perfective/Imperfective Aspect. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Heinhold, Simone 2015. Tempus, Modus und Aspekt im Deutschen. Tübingen: Narr.
Kroeger, Paul R. 2005. Analyzing Grammar. Cambridge University Press.
Norvik, Miina, Piret Piiroja 2013. Aeg ja aspekt. – Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4(1), 53-72. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.04
Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sioupi, Athina 2014. Aspektdistinktionen im Vergleich Deutsch/Englisch – Griechisch. Tübingen: Narr.