Erinevus lehekülje "Aeg" redaktsioonide vahel
| 13. rida: | 13. rida: | ||
| Preesens (olevik) | | Preesens (olevik) | ||
| sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt | | sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt | ||
| ''Ma '''loen''' raamatut.'' | | ''Ma '''loen''' praegu raamatut.'' | ||
|- | |- | ||
| Imperfekt (lihtminevik) | | Imperfekt (lihtminevik) | ||
| sündmus toimub enne kõnehetke | | sündmus toimub enne kõnehetke | ||
| ''Ma '''lugesin''' raamatut.'' | | ''Ma '''lugesin''' eile raamatut.'' | ||
|- | |- | ||
| Perfekt (täisminevik) | | Perfekt (täisminevik) | ||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
2) sündmus algas varem, kuid kestab ka kõnehetkel edasi | 2) sündmus algas varem, kuid kestab ka kõnehetkel edasi | ||
| 1) ''Ma '''olen''' selle raamatu juba läbi '''lugenud'''.'' | | 1) ''Ma '''olen''' selle raamatu juba läbi '''lugenud'''.'' | ||
2)''Ma '''olen''' seda raamatut juba kuu aega '''lugenud'''.'' | 2) ''Ma '''olen''' seda raamatut juba kuu aega '''lugenud'''.'' | ||
|- | |- | ||
| Pluskvamperfekt (enneminevik) | | Pluskvamperfekt (enneminevik) | ||
| | | sündmus toimub enne kõnehetke ning seda seostatakse mingi teise sündmsuega, mis ajaliselt toimus kõnehetke ja esimese sündmuse vahel | ||
| ''Ma '''olin''' raamatut '''lugenud'''.'' | | ''Ma '''olin''' enne filmi nägemist raamatut '''lugenud'''.'' | ||
|- | |- | ||
|} | |} | ||
Redaktsioon: 5. november 2022, kell 15:04
Aeg (ingl k tense) on verbi grammatiline kategooria, mis näitab verbi poolt väljendatud tegevuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise tegevuse suhtes. Lähtuvalt tegevuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). Kui tegevus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui tegevus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. (EKG 1993: 74–75)
Eesti keele ajavormid
Eesti keeles on aja kategoorial neli indikatiivis liiget:
| Aeg | Funktsioon | Näide |
|---|---|---|
| Preesens (olevik) | sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt | Ma loen praegu raamatut. |
| Imperfekt (lihtminevik) | sündmus toimub enne kõnehetke | Ma lugesin eile raamatut. |
| Perfekt (täisminevik) | 1) sündmus toimub enne kõnehetke, kuid on kõnehetke seisukohast relevantne
2) sündmus algas varem, kuid kestab ka kõnehetkel edasi |
1) Ma olen selle raamatu juba läbi lugenud.
2) Ma olen seda raamatut juba kuu aega lugenud. |
| Pluskvamperfekt (enneminevik) | sündmus toimub enne kõnehetke ning seda seostatakse mingi teise sündmsuega, mis ajaliselt toimus kõnehetke ja esimese sündmuse vahel | Ma olin enne filmi nägemist raamatut lugenud. |
Neile neljale ajavormile lisandub preteeritum ( Tuleviku ajavormi eesti keeles ei ole.
Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147).
Kasutatud kirjandus
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kroeger, Paul R. 2005. Analyzing Grammar. Cambridge University Press.