Erinevus lehekülje "Psühholingvistika" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Psühholingvistika on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52) | '''Psühholingvistika''' on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52) | ||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
[http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/ERYa1.01/177 Argus, Reili 2004. Imitatiivide kohast lastekeeles: reduplikatsioonist, morfoloogiast ja sõnaliigi ambivalentsusest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1, 19–34.] | [http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/ERYa1.01/177 Argus, Reili 2004. Imitatiivide kohast lastekeeles: reduplikatsioonist, morfoloogiast ja sõnaliigi ambivalentsusest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1, 19–34.] | ||
==Kasutatud kirjandus== | |||
Redaktsioon: 4. november 2021, kell 17:20
Psühholingvistika on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52)
Lisalugemist psühholingvistikast
Tulviste, Tiia 2011. Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail – psühholingvistika. – Oma Keel 2, 5-10.
Argus, Reili 2003. Lastekeelest ja selle uurimisest. – Oma Keel 1, 26-32.
Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.