Psühholingvistika

Psühholingvistika on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52)

Lisalugemist psühholingvistikast

Tulviste, Tiia 2011. Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail – psühholingvistika. – Oma Keel 2, 5-10.

Argus, Reili 2003. Lastekeelest ja selle uurimisest. – Oma Keel 1, 26-32.

Vihman, Virve-Anneli 2018. Pilk laste keeleomandamisele. Teoreetilistest alustest ja kvantitatiivsetest lähenemistest. – Keel ja Kirjandus 8-9.

Schults, A., Tulviste, T., Kaljumäe, K. 2013. Eesti laste esimesed sõnad: MacArthuri-Batesi suhtlemise arengu testi tulemused. – Eesti Arst, 92(1), 21–27.

Kõrgesaar, Helen; Kapanen Airi 2016. Kust see laps need laulud võtab ehk keeleline sisend ja väljund luubi all. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 12, 125–139.

Kõrgesaar, Helen; Kapanen, Airi 2015. Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 177–188.

Ambridge, B., Pine, J. M., Rowland, C. F., Chang, F., & Bidgood, A. (2013). The retreat from overgeneralization in child language acquisition: Word learning, morphology, and verb argument structure. Wiley Interdisciplinary Reviews: Cognitive Science, 4(1), 47-62.

Argus, Reili; Rüütmaa, Tiina; Verschik, Anna 2021. Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine: peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest: kirjandusülevaade. Tallinna Ülikool (raamatu käsikiri).

Tragel, Ilona 2002. Kognitiivsest lingvistikast. Mida kognitiivne tähendab ja mis tal keelega pistmist on? – Oma Keel, 1, 5–11.

Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Argus, Reili 2004. Imitatiivide kohast lastekeeles: reduplikatsioonist, morfoloogiast ja sõnaliigi ambivalentsusest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1, 19–34.