Erinevus lehekülje "Psühholingvistika" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| 27. rida: | 27. rida: | ||
[https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/eesti-laste-kone-i/ Meister, Einar, Meister, Lya 2017. Eesti laste kõne I. – Keel ja Kirjandus 7, 518–533.] | [https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/eesti-laste-kone-i/ Meister, Einar, Meister, Lya 2017. Eesti laste kõne I. – Keel ja Kirjandus 7, 518–533.] | ||
[https://sla.talkbank.org/TBB/childes/Other/Estonian Lastekeele andmebaas CHILDES] | |||
==Kasutatud kirjandus== | ==Kasutatud kirjandus== | ||
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 52. | '''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 52. | ||
Redaktsioon: 4. november 2021, kell 17:36
Psühholingvistika on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52)
Lisamaterjale psühholingvistikast
Tulviste, Tiia 2011. Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail – psühholingvistika. – Oma Keel 2, 5-10.
Argus, Reili 2003. Lastekeelest ja selle uurimisest. – Oma Keel 1, 26-32.
Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Meister, Einar, Meister, Lya 2017. Eesti laste kõne I. – Keel ja Kirjandus 7, 518–533.
Kasutatud kirjandus
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 52.