Erinevus lehekülje "Verb" redaktsioonide vahel
| 14. rida: | 14. rida: | ||
|- | |- | ||
! scope="row"| arv | ! scope="row"| ''arv'' | ||
! scope="row"| nuumerus | ! scope="row"| ''nuumerus'' | ||
! scope="row"|- | |||
! scope="row"|- | ! scope="row"|- | ||
|- | |- | ||
| ainsus | | ainsus | ||
Redaktsioon: 10. november 2021, kell 16:33
Verb e tegusõna on üks sõnaliikidest (Karlsson 2002: 218). Verbe saab üldjuhul muuta pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).
Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). See tähendab, et öeldisel on üldjuhul lauses kõige tähtsam roll nii mõtte väljendamisel kui ka teiste lauseliikmete grammatiliste kategooriate (nt nimisõna kääne) määramisel. Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised.
Verbiga seotud mõisted
| Eestikeelne nimetus | Rahvusvaheline nimetus | Lühend | Näide |
|---|---|---|---|
| arv | nuumerus | - | - |
| ainsus | singular | Sg | konn laulab |
| Partitiiv | Osastav kääne | raamatut | |
| Illatiiv | Sisseütlev kääne | raamatusse | |
| Inessiiv | Seesütlev kääne | raamatus | |
| Elatiiv | Seestütlev kääne | raamatust | |
| Allatiiv | Alaleütlev kääne | raamatule | |
| Adessiiv | Alalütlev kääne | raamatul | |
| Ablatiiv | Alaltütlev kääne | raamatult | |
| Translatiiv | Saav kääne | raamatuks | |
| Terminatiiv | Rajav kääne | raamatuni | |
| Essiiv | Olev kääne | raamatuna | |
| Abessiiv | Ilmaütlev kääne | raamatuta | |
| Komitatiiv | Kaasaütlev kääne | raamatuga |
(Karlsson 2002: 148)
Kasutatud kirjandus
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 17.
EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, 347.