Erinevus lehekülje "Verb" redaktsioonide vahel

Allikas: Keeleteaduse wiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
1. rida: 1. rida:
'''Verb''' e tegusõna on üks sõnaliikidest (Karlsson 2002: 218). Verbe saab üldjuhul muuta pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).  
'''Verb''' ehk tegusõna on üks sõnaliikidest (Karlsson 2002: 218). Verbe saab üldjuhul muuta pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).  


Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). See tähendab, et öeldisel on üldjuhul lauses kõige tähtsam roll nii mõtte väljendamisel kui ka teiste lauseliikmete grammatiliste kategooriate (nt nimisõna kääne) määramisel. Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised.
Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). See tähendab, et öeldisel on üldjuhul lauses kõige tähtsam roll nii mõtte väljendamisel kui ka teiste lauseliikmete grammatiliste kategooriate (nt nimisõna kääne) määramisel. Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised.

Redaktsioon: 10. november 2021, kell 16:57

Verb ehk tegusõna on üks sõnaliikidest (Karlsson 2002: 218). Verbe saab üldjuhul muuta pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).

Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). See tähendab, et öeldisel on üldjuhul lauses kõige tähtsam roll nii mõtte väljendamisel kui ka teiste lauseliikmete grammatiliste kategooriate (nt nimisõna kääne) määramisel. Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised.


Verbiga seotud mõisteid

Eestikeelne nimetus Rahvusvaheline nimetus Lühend Näide
arv nuumerus - -
ainsus singular Sg konn laulab
mitmus pluural Pl konnad laulavad
tegumood geenus - -
isikuline personaal Ps jookseb, jooksis
umbisikuline impersonaal Ips jookstakse, joosti
aeg tempus - -
olevik preesens Pr teen, teeksid
lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime
täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud
(üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud
kõneviis moodus - -
kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan
käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage
möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu
tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin
kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat
kõneliik - - -
jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan
eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha
mittepöördelised vormid infiniitsed vormid - -
kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat
ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas
des-vorm gerundiiv Ger süües

(Karlsson 2002: 148)

Kasutatud kirjandus

EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 17.

EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19.

Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, 347.