Erinevus lehekülje "Verb" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Verb''' ehk tegusõna (lühend V) on üks [[Sõnaliik|sõnaliikidest]] (Karlsson 2002: 218). See väljendab tegevust, protsessi või seisundit (Kasik 2015: 109). Verbe saab üldjuhul muuta isikus, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19). | '''Verb''' ehk tegusõna (lühend V) on üks [[Sõnaliik|sõnaliikidest]] (Karlsson 2002: 218). See väljendab tegevust, protsessi või seisundit (Kasik 2015: 109). Verbe saab üldjuhul muuta isikus, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19). | ||
Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised. | Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised. Erinevus on ka see, et verb on sõnaliik, öeldis aga lauseliige (Karlsson 2002: 346). | ||
| 155. rida: | 155. rida: | ||
'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19. | '''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19. | ||
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, | '''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, 346–347. | ||
'''Kasik, Reet 2015.''' Sõnamoodustus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 109. | '''Kasik, Reet 2015.''' Sõnamoodustus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 109. | ||
Redaktsioon: 10. november 2021, kell 19:19
Verb ehk tegusõna (lühend V) on üks sõnaliikidest (Karlsson 2002: 218). See väljendab tegevust, protsessi või seisundit (Kasik 2015: 109). Verbe saab üldjuhul muuta isikus, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).
Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised. Erinevus on ka see, et verb on sõnaliik, öeldis aga lauseliige (Karlsson 2002: 346).
Verbiga seotud mõisteid
| Eestikeelne nimetus | Rahvusvaheline nimetus | Lühend | Näide |
|---|---|---|---|
| arv | nuumerus | - | - |
| ainsus | singular | Sg | konn laulab |
| mitmus | pluural | Pl | konnad laulavad |
| tegumood | geenus | - | - |
| isikuline | personaal | Ps | jookseb, jooksis |
| umbisikuline | impersonaal | Ips | jookstakse, joosti |
| aeg | tempus | - | - |
| olevik | preesens | Pr | teen, teeksid |
| lihtminevik | imperfekt | Ipf | tegi, tegime |
| täisminevik | perfekt | Pf | on teinud, on tehtud |
| enneminevik | pluskvamperfekt | Ppf | oli teinud, oli tehtud |
| (üld)minevik | preteeritum | Pt | oleksin teinud |
| kõneviis | moodus | - | - |
| kindel kõneviis | indikatiiv | Ind | kiirustan |
| käskiv kõneviis | imperatiiv | Imp | kiirusta, kiirustage |
| möönev kõneviis | jussiiv | Jss | kiirustagu |
| tingiv kõneviis | konditsionaal | Knd | kiirustaksin |
| kaudne kõneviis | kvotatiiv | Kvt | kiirustavat |
| kõneliik | - | - | - |
| jaatav kõneliik | afirmatiiv | Af | tahan |
| eitav kõneliik | negatiiv | Ng | ei taha, ära taha |
| mittepöördelised vormid | infiniitsed vormid | - | - |
| kesksõna | partitsiip | Pts | sööv, söödav, söönud, söödud |
| tegevusnimi | infinitiiv | Inf | süüa, söövat |
| ma-tegevusnimi | supiin | Sup | sööma, söömas |
| des-vorm | gerundiiv | Ger | süües |
(Karlsson 2002: 148)
Kasutatud kirjandus
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 17.
EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, 346–347.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 109.