Erinevus lehekülje "John Lyons" redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''John Lyons''' (1932–2020) oli briti keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse semantika rajajaks. Lyons rõhutas keele subjektiivset loomust, mis tema arvates välistas tähenduse uurimise loogika meetoditega. Tema 1977. aastal ilmunud õpik "Semantics" on siiani selle valdkonna üks autoriteetsemaid käsitlusi (Pajusalu 2009: 23). | [[File:Lyons.jpeg|thumb|John Lyons]] | ||
'''Sir John Lyons''' (1932–2020) oli briti keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse semantika rajajaks. Lyons rõhutas keele subjektiivset loomust, mis tema arvates välistas tähenduse uurimise loogika meetoditega. Tema 1977. aastal ilmunud õpik "Semantics" on siiani selle valdkonna üks autoriteetsemaid käsitlusi (Pajusalu 2009: 23). | |||
==Lyonsi kesksed ideed== | ==Lyonsi kesksed ideed== | ||
| 13. rida: | 15. rida: | ||
*Ajadeiksis väljendab kõneleja ja kõnehetke paiknemist ajas. Peamised ajadeiktikud on ajamäärust väljendavad sõnad, nagu ''täna, homme, eile, nüüd'' jne. Sealjuures on aga oluline, et ajadeiktikud on ainult sellised väljendid, mille referent sõltub kõnelemishetkest. Seega näiteks kuupäevad on mittedeiktilised, sest nende tähendus on absoluutne. (Pajusalu 2009: 189) | *Ajadeiksis väljendab kõneleja ja kõnehetke paiknemist ajas. Peamised ajadeiktikud on ajamäärust väljendavad sõnad, nagu ''täna, homme, eile, nüüd'' jne. Sealjuures on aga oluline, et ajadeiktikud on ainult sellised väljendid, mille referent sõltub kõnelemishetkest. Seega näiteks kuupäevad on mittedeiktilised, sest nende tähendus on absoluutne. (Pajusalu 2009: 189) | ||
Lyons pidas deiktilisteks ka määratud aritkleid (nt inglise k ''the''), kuna referendi unikaalsus sõltub samuti kõnelemise kontekstist (. | Lyons pidas deiktilisteks ka määratud aritkleid (nt inglise k ''the''), kuna referendi unikaalsus sõltub samuti kõnelemise kontekstist (Clark, Kempson 2020: 430). | ||
==Kasutatud kirjandus== | ==Kasutatud kirjandus== | ||
'''Clark, Eve V., Ruth Kempson 2020.''' John Lyons. – Biographical Memoirs of Fellows of the British Academy, XIX, 419–432. | |||
'''Pajusalu, Renate 2009.''' Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 11, 23, 185, 187, 189. | |||
Viimane redaktsioon: 13. november 2021, kell 19:32
Sir John Lyons (1932–2020) oli briti keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse semantika rajajaks. Lyons rõhutas keele subjektiivset loomust, mis tema arvates välistas tähenduse uurimise loogika meetoditega. Tema 1977. aastal ilmunud õpik "Semantics" on siiani selle valdkonna üks autoriteetsemaid käsitlusi (Pajusalu 2009: 23).
Lyonsi kesksed ideed
Deiksis
Üks Lyonsi peamistest uurimisteemadest oli deiksis (Clark, Kempson 2020: 429). Deiksis hõlmab tähenduse neid aspekte, mis sõltuvad kõnelejast ning kõnelemise ajast või kohast (Pajusalu 2009: 11). Lyons eristab kolme deiktilist telge: isikudeiksis, ruumideiksis ja ajadeiksis.
- Isikudeiksis väljendab kõneleja positsiooni kõneolukorras. Peamised isikudeiktikud (deiksist väljendavad sõnad) on isikulised asesõnad (mina, sina jne). (Pajusalu 2009: 185)
- Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis väljendab kõneleja suhet teda ümbritseva füüsilise maailmaga. Peamised ruumideiktikud on demonstratiivadverbid (siin, seal jne). (Pajusalu 2009: 187)
- Ajadeiksis väljendab kõneleja ja kõnehetke paiknemist ajas. Peamised ajadeiktikud on ajamäärust väljendavad sõnad, nagu täna, homme, eile, nüüd jne. Sealjuures on aga oluline, et ajadeiktikud on ainult sellised väljendid, mille referent sõltub kõnelemishetkest. Seega näiteks kuupäevad on mittedeiktilised, sest nende tähendus on absoluutne. (Pajusalu 2009: 189)
Lyons pidas deiktilisteks ka määratud aritkleid (nt inglise k the), kuna referendi unikaalsus sõltub samuti kõnelemise kontekstist (Clark, Kempson 2020: 430).
Kasutatud kirjandus
Clark, Eve V., Ruth Kempson 2020. John Lyons. – Biographical Memoirs of Fellows of the British Academy, XIX, 419–432.
Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 11, 23, 185, 187, 189.