Erinevus lehekülje "Psühholingvistika" redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Psühholingvistika''' on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52) | '''Psühholingvistika''' on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52) Psühholingvistilise lähenemise algust seostatakse [[Noam Chomsky]] generatiivse grammatika teooriaga (Tulviste 2011: 5). | ||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 52. | '''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 52. | ||
'''Tulviste, Tiia 2011.''' Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail – psühholingvistika. – Oma Keel 2, 5–10. | |||
Viimane redaktsioon: 16. november 2021, kell 08:55
Psühholingvistika on keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt. (Karlsson 2002: 52) Psühholingvistilise lähenemise algust seostatakse Noam Chomsky generatiivse grammatika teooriaga (Tulviste 2011: 5).
Lisamaterjale psühholingvistikast
Tulviste, Tiia 2011. Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail – psühholingvistika. – Oma Keel 2, 5–10.
Argus, Reili 2003. Lastekeelest ja selle uurimisest. – Oma Keel 1, 26–32.
Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Meister, Einar, Lya Meister 2017. Eesti laste kõne I. – Keel ja Kirjandus 7, 518–533.
Kasutatud kirjandus
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 52.
Tulviste, Tiia 2011. Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail – psühholingvistika. – Oma Keel 2, 5–10.