Noam Chomsky

Noam Chomsky

Noam Chomsky (1928) on ameerika keeleteadlane ja ühiskonnategelane.

Tänu oma aktiivsele osalusele poliitilises diskussioonis on Chomsky ilmselt üks maailma kuulsamaid keeleteadlasi. Samas on tema mõju suur ka keeleteadusele endale, kus tema peamine panus on olnud generatiivse grammatika ja universaalse grammatika teooriad (Karlsson 2002: 40–41). Samuti seostatakse Chomsky'ga psühholingvistika suuna tekkimist (Tulviste 2011: 5).

Chomsky on kirjutanud palju ja väga erinevatel teemadel, kuid keeleteaduse seisukohast on tema tähtsaimad teosed Syntactic Structures (1957) ja Aspects of the Theory of Syntax (1965) (Karlsson 2002: 61). Eesti keelde pole neist kumbagi veel tõlgitud.

Chomsky kesksed ideed

Generatiivne grammatika

Chomsky generatiivse grammatika lähtepunktiks on idee, et võimalike lausete hulk keeles on lõputu, ehkki neid koostatakse alati kindla hulga reeglite ja kindla hulga sõnade abil. Neid ajus asuvaid reegleid lausete moodustamiseks nimetab Chomsky keelepädevuseks. Keelepädevus võimaldab seega keeleoskajal lõputult genereerida lauseid, mis on grammatilised, st keele reeglitele vastavad. (Ehala 2010: 10–11)

Sellist lausete genereerimist saab keeleteaduslikult kirjeldada fraasistruktuurigrammatikaga, kus fikseeritakse teatav hulk sõnu ja nendevaheliste seoste reegleid ning genereeritakse selle põhjal juhuslikke grammatilisi lauseid (Karlsson 2002: 171–174). Näiteks:

(Ehala 2010: 13)

Samas tõdeb Chomsky, et grammatilisusest üksi ei piisa, kuna grammatiline lause ei pruugi automaatselt tähenduslikult ja stiililiselt õige olla. Selle näiteks toob ta kuulsaks saanud lause Colorless green ideas sleep furiously (Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt), mis on grammatiline, kuid sisuliselt ebaloogiline. Seetõttu toob ta grammatilisuse kõrvale veel ühe mõõtme: vastuvõetavus. (Karlsson 2002: 153) Lause Colorless green ideas sleep furiously on seega grammatiline, aga mitte vastuvõetav.

Lisaks eristab Chomsky lause süvastruktuuri ja pindstruktuuri. Pindstruktuur on lause vorm ehk ülesehitus. Süvatruktuur on mõte, mida lause väljendab. Kahel lausel võib olla erinev pindstruktuur, aga üks süvastruktuur – need väljendavad erinevas sõnastuses või lausestuses ühte ja sama mõtet. Näiteks:

Juhan on tapnud lamba. – Lammas on tapetud Juhani poolt

hiire hüppamine – hüppav hiir – hiir hüppas

(Ehala 2010: 13–14)

Universaalne grammatika

Chomsky teine keskne idee on see, et vähemalt osa keelereeglitest – nn universaalne grammatika – on kaasa sündinud. Tema sõnul selgitaks see, miks suudavad lapsed nii kiiresti rääkima õppida, vaatamata nende üldiselt madalale vaimsele arengule ning keelelise sisendi ebaühtlusele. Kui lapse ajus oleks universaalne grammatika juba olemas, peaks ta "juurde" õppima vaid sõnavara ja oma keelele spetsiifilised reeglid. (Ehala 2010: 11)

Kasutatud kirjandus

Ehala, Martin 2010. Generatiivne grammatika ja Noam Chomsky. – Oma Keel 2, 10–16.

Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 40, 153.

Tulviste, Tiia 2011. Psühholoogia ja keeleteaduse piirimail – psühholingvistika. – Oma Keel 2, 5–10.