Erinevus lehekülje "Kääne" redaktsioonide vahel
| 72. rida: | 72. rida: | ||
==Kasutatud kirjandus== | ==Kasutatud kirjandus== | ||
'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 48. | '''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 48. | ||
'''Iggesen, Oliver A. 2013.''' Number of Cases. Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) ''The World Atlas of Language Structures Online.'' Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. | '''Iggesen, Oliver A. 2013.''' Number of Cases. Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) ''The World Atlas of Language Structures Online.'' Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. | ||
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 257 | '''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 257 | ||
Redaktsioon: 26. oktoober 2021, kell 09:52
Kääne (ingl k case, vene k падеж) on grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega (Karlsson 2002: 257).
Eesti keele käänded
Eesti keeles on 14 käänet (EKG 1995: 48). Selline käänete rohkus on maailma keelte kontekstis pigem haruldane. Näiteks 261 keelest, mille käänete arvu kohta andmebaas WALSil infot on, puuduvad käänded täielikult 100 keeles, üle kümne käändega keeli on 24. (Iggesen 2013)
| Käände rahvusvaheline nimetus | Käände eestikeelne nimetus | Näide |
|---|---|---|
| Nominatiiv | Nimetav kääne | raamat |
| Genitiiv | Omastav kääne | raamatu |
| Partitiiv | Osastav kääne | raamatut |
| Illatiiv | Sisseütlev kääne | raamatusse |
| Inessiiv | Seesütlev kääne | raamatus |
| Elatiiv | Seestütlev kääne | raamatust |
| Allatiiv | Alaleütlev kääne | raamatule |
| Adessiiv | Alalütlev kääne | raamatul |
| Ablatiiv | Alaltütlev kääne | raamatult |
| Translatiiv | Saav kääne | raamatuks |
| Terminatiiv | Rajav kääne | raamatuni |
| Essiiv | Olev kääne | raamatuna |
| Abessiiv | Ilmaütlev kääne | raamatuta |
| Komitatiiv | Kaasaütlev kääne | raamatuga |
Kasutatud kirjandus
EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 48.
Iggesen, Oliver A. 2013. Number of Cases. Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 257