Erinevus lehekülje "Morfoloogia" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Morfoloogia''' uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks (Karlsson 2002: 107). | '''Morfoloogia''' uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks (Karlsson 2002: 107). | ||
==Morf, morfeem, allomorf== | |||
===Mõisted=== | |||
'''Morfeem''' on väikseim tähenduslik üksus keeles (Karlsson 2002: 107). Näiteks sõnas ''majadeski'' on neli morfeemi, mis kõik mingit tähendust edastavad: | |||
# ''maja'' – sõnatüvi | |||
#''d'' – mitmuse tunnus | |||
#''es'' – seesütleva [[Kääne|käände]] lõpp | |||
#''ki'' – rõhuliide | |||
Sõna morfeemide analüüsi kohta vaata ka lehekülge [[Glossimine|glossimisest]]. | |||
===Avatud ja suletud morfeemid=== | |||
Ülaltoodud näitesõnast ''majadeski'' on näha, et mõned morfeemid võivad esineda üksi (''maja''), kuid mõned mitte (''-d, -es, -ki''). Keeleteaduslikult nimetatakse neid vastavalt '''vabadeks''' ja '''seotud morfeemideks'''. Vabad morfeemid on seega need, mis võivad esineda iseseisva sõnana (nt ''punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai''). Seotud morfeemid on need, mis saavad esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (nt ''eba-, üla-, -gi/-ki, -d, -mata). (Karlsson 2002: 127) | |||
Seotud morfeeme nimetatakse ka '''afiksiteks'''. Afiksite puhul eristatakse nelja peamist tüüpi, sõltuvalt morfeemi asukohale sõnatüve suhtes: | |||
*Prefiks – tüve ees | |||
:::'''''eba'''meeldiv, '''un'''happy, '''auf'''wachen'' (sks ''üles ärkama'') | |||
*Infiks – tüve sees | |||
:::''tud'''t'''am'' (ungari ''teadsin'') | |||
*Sufiks – tüve lõpus | |||
:::''auto'''d''''', ''jooks'''en''''', ''triibu'''line''''', ''sleep'''ing''''', ''happi'''ness''''', ''Freund'''schaft''''' (sks ''sõprus'') | |||
*Tsirkumfiks – tüve ümber (prefiks + sufiks) | |||
:::'''''ge'''komm'''en''''', '''''ge'''mach'''t''''' (sks ''tuldud, tehtud'') | |||
(Karlsson 2002: 128–129) | |||
Üks tüüp seotud morfeeme, mis afiksite alla ei kuulu, on '''jäänukmorfeemid'''. Need on morfeemid, mis saavad esineda ainult kindlates seostes, sest nende kunagine iseseisev tähendus on ajapikku kadunud. Sellised morfeemid on eesti keeles näiteks ''uhi-'' ja ''võhi-'' (''uhiuus, võhivõõras''). (Karlsson 2002: 119) | |||
===Morfeemipiirid=== | |||
==Lisamaterjale morfoloogiast== | ==Lisamaterjale morfoloogiast== | ||
| 14. rida: | 52. rida: | ||
==Kasutatud kirjandus== | ==Kasutatud kirjandus== | ||
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 107. | '''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 107, 119, 127–129. | ||
Redaktsioon: 29. november 2021, kell 18:45
Morfoloogia uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks (Karlsson 2002: 107).
Morf, morfeem, allomorf
Mõisted
Morfeem on väikseim tähenduslik üksus keeles (Karlsson 2002: 107). Näiteks sõnas majadeski on neli morfeemi, mis kõik mingit tähendust edastavad:
- maja – sõnatüvi
- d – mitmuse tunnus
- es – seesütleva käände lõpp
- ki – rõhuliide
Sõna morfeemide analüüsi kohta vaata ka lehekülge glossimisest.
Avatud ja suletud morfeemid
Ülaltoodud näitesõnast majadeski on näha, et mõned morfeemid võivad esineda üksi (maja), kuid mõned mitte (-d, -es, -ki). Keeleteaduslikult nimetatakse neid vastavalt vabadeks ja seotud morfeemideks. Vabad morfeemid on seega need, mis võivad esineda iseseisva sõnana (nt punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai). Seotud morfeemid on need, mis saavad esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega (nt eba-, üla-, -gi/-ki, -d, -mata). (Karlsson 2002: 127)
Seotud morfeeme nimetatakse ka afiksiteks. Afiksite puhul eristatakse nelja peamist tüüpi, sõltuvalt morfeemi asukohale sõnatüve suhtes:
- Prefiks – tüve ees
- ebameeldiv, unhappy, aufwachen (sks üles ärkama)
- Infiks – tüve sees
- tudtam (ungari teadsin)
- Sufiks – tüve lõpus
- autod, jooksen, triibuline, sleeping, happiness, Freundschaft (sks sõprus)
- Tsirkumfiks – tüve ümber (prefiks + sufiks)
- gekommen, gemacht (sks tuldud, tehtud)
(Karlsson 2002: 128–129)
Üks tüüp seotud morfeeme, mis afiksite alla ei kuulu, on jäänukmorfeemid. Need on morfeemid, mis saavad esineda ainult kindlates seostes, sest nende kunagine iseseisev tähendus on ajapikku kadunud. Sellised morfeemid on eesti keeles näiteks uhi- ja võhi- (uhiuus, võhivõõras). (Karlsson 2002: 119)
Morfeemipiirid
Lisamaterjale morfoloogiast
Maailma keelte struktuuride andmebaas WALS
Erelt, Mati 2015. Keeletüpoloogiast. – Oma Keel 1.
Viht, Annika, Külli Habicht 2020. Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kasutatud kirjandus
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 107, 119, 127–129.