Erinevus lehekülje "Klass" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Nimisõna klass''' (ingl k ''noun class''), vahel ekslikult ka sugu (ingl k ''gender'') on [[grammatiline kategooria]], mida kasutatakse nimisõnade liigendamiseks mingi semantilise tunnuse alusel. | '''Nimisõna klass''' (ingl k ''noun class''), vahel ekslikult ka sugu (ingl k ''gender'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mida kasutatakse nimisõnade liigendamiseks mingi semantilise tunnuse alusel. | ||
==Mõiste== | ==Mõiste== | ||
Redaktsioon: 16. märts 2022, kell 09:03
Nimisõna klass (ingl k noun class), vahel ekslikult ka sugu (ingl k gender) on grammatiline kategooria, mida kasutatakse nimisõnade liigendamiseks mingi semantilise tunnuse alusel.
Mõiste
Kuna Lääne keeleteadus sai alguse (indo)euroopa ja semiidi keelte uurimisest, kujunes ka klassi esialgne mõiste välja nende keelte põhjal. Alguses nimetati klassi sooks, sest enamuses uuritud keeltes väljendusid need vaadeldud tunnused just kahe soo, mees- ja naissoo (ning vahel ka kesksoo) kaudu. Kui keelte uurimine aga edaspidi geograafiliselt laienes, mh Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse, mõisteti, et see süsteem ei piirdu sugugi vaid kahe bioloogilise sooga. (Aikhenvald 2020: 362–363). Tänapäeval oleks seega ka indoeuroopa keelte kohta, nagu saksa, vene või prantsuse, soo asemel õigem kasutada mõistet klass.
Tunnused
Ehkki nimisõna klasside kasutus varieerub keeliti, on olemas teatavad keeleülesed ühised tunnused, mille järgi klassi üldse defineeritakse:
- Klasse on keeles kindel arv
- Iga nimisõna kuulub vähemalt ühte klassi
- Klassidel on mingi tähenduslik loogika (nt sugu, elusus, kuju, suurus, söödavus), isegi kui kõik klassi kuuluvad sõnad seda loogikat ei järgi.
- Mõni teine lauseliige (nt omadussõna või tegusõna) ühildub lauses nimisõna sooga.
(Aikhenvald 2020: 363)
Näiteid maailma keeltest
On ka keeli, kus nimisõna klass üldse mees- ja naissugu ei erista.
Kasutatud allikad
Aikhenvald, Alexandra Y. 2020. A Typology of Noun Categorization Devices. – The Cambridge Handbook of Linguistic Typology. Alexandra Y. Aikhenvald, R.M.W. Dixon (Eds.). Cambridge University Press, 361–404.