Erinevus lehekülje "Verb" redaktsioonide vahel

Allikas: Keeleteaduse wiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
 
(ei näidata sama kasutaja 22 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Verb''' e tegusõna on üks sõnaliikidest (Karlsson 2002: 218). Verbe saab üldjuhul muuta pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).  
'''Verb''' ehk tegusõna (lühend v) on üks [[Sõnaliik|sõnaliikidest]] (Karlsson 2002: 218). See väljendab tegevust, protsessi või seisundit (Kasik 2015: 109). Verbe saab üldjuhul muuta isikus, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).  


Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). See tähendab, et öeldisel on üldjuhul lauses kõige tähtsam roll nii mõtte väljendamisel kui ka teiste lauseliikmete grammatiliste kategooriate (nt nimisõna kääne) määramisel. Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised.
Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised. Erinevus on ka see, et verb on [[sõnaliik]], öeldis aga [[lauseliige]] (Karlsson 2002: 346).




==Verbiga seotud mõisted==
==Verbiga seotud mõisteid==


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|-
|-
! scope="col"| Eestikeelne nimetus
! scope="col"| ''Eestikeelne nimetus''
! scope="col"| Rahvusvaheline nimetus
! scope="col"| ''Rahvusvaheline nimetus''
! scope="col"| Lühend
! scope="col"| ''Lühend''
! scope="col"| Näide
! scope="col"| ''Näide''


|-
|-
! scope="row"| arv
! scope="row"| arv
! scope="row"| nuumerus
! scope="row"| nuumerus
! scope="row"|-
! scope="row"| -
! scope="row"|
! scope="row"| -
|-
|-
| ainsus
| ainsus
24. rida: 24. rida:
| ''konn laulab''
| ''konn laulab''
|-
|-
| Partitiiv
| mitmus
| Osastav kääne
| pluural
| ''raamatut''
| Pl
| ''konnad laulavad''
|-
! scope="row"| tegumood
! scope="row"| geenus
! scope="row"|-
! scope="row"|-
|-
| isikuline
| personaal
| Ps
| ''jookseb, jooksis''
|-
| umbisikuline
| impersonaal
| Ips
| ''jookstakse, joosti''
|-
! scope="row"| aeg
! scope="row"| tempus
! scope="row"|-
! scope="row"|-
|-
|-
| Illatiiv
| olevik
| Sisseütlev kääne
| preesens
| ''raamatusse''
| Pr
| ''teen, teeksid''
|-
|-
| Inessiiv
| lihtminevik
| Seesütlev kääne
| imperfekt
| ''raamatus''
| Ipf
| ''tegi, tegime''
|-
|-
| Elatiiv
| täisminevik
| Seestütlev kääne
| perfekt
| ''raamatust''
| Pf
| ''on teinud, on tehtud''
|-
|-
| Allatiiv
| enneminevik
| Alaleütlev kääne
| pluskvamperfekt
| ''raamatule''
| Ppf
| ''oli teinud, oli tehtud''
|-
|-
| Adessiiv
| (üld)minevik
| Alalütlev kääne
| preteeritum
| ''raamatul''
| Pt
| ''oleksin teinud''
|-
|-
| Ablatiiv
! scope="row"| kõneviis
| Alaltütlev kääne
! scope="row"| moodus
| ''raamatult''
! scope="row"|-
! scope="row"|-
|-
|-
| Translatiiv
| kindel kõneviis
| Saav kääne
| indikatiiv
| ''raamatuks''
| Ind
| ''kiirustan''
|-
|-
| Terminatiiv
| käskiv kõneviis
| Rajav kääne
| imperatiiv
| ''raamatuni''
| Imp
| ''kiirusta, kiirustage''
|-
|-
| Essiiv
| möönev kõneviis
| Olev kääne
| jussiiv
| ''raamatuna''
| Jss
| ''kiirustagu''
|-
|-
| Abessiiv
| tingiv kõneviis
| Ilmaütlev kääne
| konditsionaal
| ''raamatuta''
| Knd
| ''kiirustaksin''
|-
|-
| Komitatiiv
| kaudne kõneviis
| Kaasaütlev kääne
| kvotatiiv
| ''raamatuga''
| Kvt
| ''kiirustavat''
|-
! scope="row"| kõneliik
! scope="row"|-
! scope="row"|-
! scope="row"|-
|-
| jaatav kõneliik
| afirmatiiv
| Af
| ''tahan''
|-
| eitav kõneliik
| negatiiv
| Ng
| ''ei taha, ära taha''
|-
! scope="row"| mittepöördelised vormid
! scope="row"| infiniitsed vormid
! scope="row"|-
! scope="row"|-
|-
| kesksõna
| partitsiip
| Pts
| ''sööv, söödav, söönud, söödud''
|-
| tegevusnimi
| infinitiiv
| Inf
| ''süüa, söövat''
|-
| ''ma''-tegevusnimi
| supiin
| Sup
| ''sööma, söömas''
|-
| ''des''-vorm
| gerundiiv
| Ger
| ''süües''
|-
 
|}
|}


77. rida: 151. rida:
==Kasutatud kirjandus==
==Kasutatud kirjandus==


EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 17.
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 17.
 
'''EKG 1995''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19.


EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19.
'''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, 346–347.


Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, 347.
'''Kasik, Reet 2015.''' Sõnamoodustus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 109.

Viimane redaktsioon: 10. november 2021, kell 19:26

Verb ehk tegusõna (lühend v) on üks sõnaliikidest (Karlsson 2002: 218). See väljendab tegevust, protsessi või seisundit (Kasik 2015: 109). Verbe saab üldjuhul muuta isikus, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis ning need saavad lauses öeldiseks olla (EKG 1995: 19).

Öeldis e grammatiline predikaat on lause semantilise ja grammatilise struktuuri kese (EKG 1993: 17). Sealjuures on oluline tähele panna, et kuigi kõik öeldised on verbid, siis kõik verbid ei ole automaatselt öeldised. Erinevus on ka see, et verb on sõnaliik, öeldis aga lauseliige (Karlsson 2002: 346).


Verbiga seotud mõisteid

Eestikeelne nimetus Rahvusvaheline nimetus Lühend Näide
arv nuumerus - -
ainsus singular Sg konn laulab
mitmus pluural Pl konnad laulavad
tegumood geenus - -
isikuline personaal Ps jookseb, jooksis
umbisikuline impersonaal Ips jookstakse, joosti
aeg tempus - -
olevik preesens Pr teen, teeksid
lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime
täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud
(üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud
kõneviis moodus - -
kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan
käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage
möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu
tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin
kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat
kõneliik - - -
jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan
eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha
mittepöördelised vormid infiniitsed vormid - -
kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat
ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas
des-vorm gerundiiv Ger süües

(Karlsson 2002: 148)

Kasutatud kirjandus

EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 17.

EKG 1995 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19.

Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 218, 346–347.

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 109.