Erinevus lehekülje "John Lyons" redaktsioonide vahel

Allikas: Keeleteaduse wiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
(Uus lehekülg: ''''John Lyons''' (1932–2020) oli briti keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse semantika-uurimise rajajaks. Lyons rõhutas keele subjektiivsust')
 
 
(ei näidata sama kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''John Lyons''' (1932–2020) oli briti keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse semantika-uurimise rajajaks.
[[File:Lyons.jpeg|thumb|John Lyons]]


Lyons rõhutas keele subjektiivsust
'''Sir John Lyons''' (1932–2020) oli briti keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse semantika rajajaks. Lyons rõhutas keele subjektiivset loomust, mis tema arvates välistas tähenduse uurimise loogika meetoditega. Tema 1977. aastal ilmunud õpik "Semantics" on siiani selle valdkonna üks autoriteetsemaid käsitlusi (Pajusalu 2009: 23).
==Lyonsi kesksed ideed==
 
===Deiksis===
 
Üks Lyonsi peamistest uurimisteemadest oli deiksis (Clark, Kempson 2020: 429). Deiksis hõlmab tähenduse neid aspekte, mis sõltuvad kõnelejast ning kõnelemise ajast või kohast (Pajusalu 2009: 11). Lyons eristab kolme deiktilist telge: isikudeiksis, ruumideiksis ja ajadeiksis.
 
*Isikudeiksis väljendab kõneleja positsiooni kõneolukorras. Peamised isikudeiktikud (deiksist väljendavad sõnad) on isikulised asesõnad (''mina, sina'' jne). (Pajusalu 2009: 185)
 
*Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis väljendab kõneleja suhet teda ümbritseva füüsilise maailmaga. Peamised ruumideiktikud on demonstratiivadverbid (''siin, seal'' jne). (Pajusalu 2009: 187)
 
*Ajadeiksis väljendab kõneleja ja kõnehetke paiknemist ajas. Peamised ajadeiktikud on ajamäärust väljendavad sõnad, nagu ''täna, homme, eile, nüüd'' jne. Sealjuures on aga oluline, et ajadeiktikud on ainult sellised väljendid, mille referent sõltub kõnelemishetkest. Seega näiteks kuupäevad on mittedeiktilised, sest nende tähendus on absoluutne. (Pajusalu 2009: 189)
 
Lyons pidas deiktilisteks ka määratud aritkleid (nt inglise k ''the''), kuna referendi unikaalsus sõltub samuti kõnelemise kontekstist (Clark, Kempson 2020: 430).
 
==Kasutatud kirjandus==
 
'''Clark, Eve V., Ruth Kempson 2020.''' John Lyons. – Biographical Memoirs of Fellows of the British Academy, XIX, 419–432.
 
'''Pajusalu, Renate 2009.''' Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 11, 23, 185, 187, 189.

Viimane redaktsioon: 13. november 2021, kell 19:32

John Lyons

Sir John Lyons (1932–2020) oli briti keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse semantika rajajaks. Lyons rõhutas keele subjektiivset loomust, mis tema arvates välistas tähenduse uurimise loogika meetoditega. Tema 1977. aastal ilmunud õpik "Semantics" on siiani selle valdkonna üks autoriteetsemaid käsitlusi (Pajusalu 2009: 23).

Lyonsi kesksed ideed

Deiksis

Üks Lyonsi peamistest uurimisteemadest oli deiksis (Clark, Kempson 2020: 429). Deiksis hõlmab tähenduse neid aspekte, mis sõltuvad kõnelejast ning kõnelemise ajast või kohast (Pajusalu 2009: 11). Lyons eristab kolme deiktilist telge: isikudeiksis, ruumideiksis ja ajadeiksis.

  • Isikudeiksis väljendab kõneleja positsiooni kõneolukorras. Peamised isikudeiktikud (deiksist väljendavad sõnad) on isikulised asesõnad (mina, sina jne). (Pajusalu 2009: 185)
  • Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis väljendab kõneleja suhet teda ümbritseva füüsilise maailmaga. Peamised ruumideiktikud on demonstratiivadverbid (siin, seal jne). (Pajusalu 2009: 187)
  • Ajadeiksis väljendab kõneleja ja kõnehetke paiknemist ajas. Peamised ajadeiktikud on ajamäärust väljendavad sõnad, nagu täna, homme, eile, nüüd jne. Sealjuures on aga oluline, et ajadeiktikud on ainult sellised väljendid, mille referent sõltub kõnelemishetkest. Seega näiteks kuupäevad on mittedeiktilised, sest nende tähendus on absoluutne. (Pajusalu 2009: 189)

Lyons pidas deiktilisteks ka määratud aritkleid (nt inglise k the), kuna referendi unikaalsus sõltub samuti kõnelemise kontekstist (Clark, Kempson 2020: 430).

Kasutatud kirjandus

Clark, Eve V., Ruth Kempson 2020. John Lyons. – Biographical Memoirs of Fellows of the British Academy, XIX, 419–432.

Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 11, 23, 185, 187, 189.