Erinevus lehekülje "Foneetika ja fonoloogia" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
3. rida: | 3. rida: | ||
Foneetika on keele allsüsteem, mis tegeleb häälikutega ning nende tootmise ja tajumisega (Karlsson 2002: 65). | Foneetika on keele allsüsteem, mis tegeleb häälikutega ning nende tootmise ja tajumisega (Karlsson 2002: 65). | ||
Fonoloogia on keele allsüsteem, mis | Fonoloogia on keele allsüsteem, mis uurib keele häälikulist struktuuri, st lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. (Karlsson 2002: 86) | ||
15. rida: | 15. rida: | ||
[https://foneetikakorpus.ut.ee/ Tartu ülikooli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus] | [https://foneetikakorpus.ut.ee/ Tartu ülikooli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus] | ||
[https://dspace.ut.ee/handle/10062/57960 '''Asu, E. L., K. Pajusalu, P. Lippus, P. Teras | [https://dspace.ut.ee/handle/10062/57960 '''Asu, E. L., K. Pajusalu, P. Lippus, P. Teras 2016.''' Eesti keele hääldus. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus.] | ||
[https://dspace.ut.ee/handle/10062/18924 '''Meister, Lya 2011.''' Eesti vokaali- ja kestuskategooriad vene emakeelega keelejuhtide tajus ja häälduses. Eksperimentaalfoneetiline uurimus. (Doktoritöö, Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.] | [https://dspace.ut.ee/handle/10062/18924 '''Meister, Lya 2011.''' Eesti vokaali- ja kestuskategooriad vene emakeelega keelejuhtide tajus ja häälduses. Eksperimentaalfoneetiline uurimus. (Doktoritöö, Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.] |
Viimane redaktsioon: 4. november 2022, kell 09:18
Foneetika ja fonoloogia tegelevad häälduse uurimisega.
Foneetika on keele allsüsteem, mis tegeleb häälikutega ning nende tootmise ja tajumisega (Karlsson 2002: 65).
Fonoloogia on keele allsüsteem, mis uurib keele häälikulist struktuuri, st lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. (Karlsson 2002: 86)
Lisamaterjale foneetikast ja fonoloogiast
Maailma keelte häälikute andmebaas PHOIBLE
Rahvusvaheline foneetikatähestik (IPA)
Tartu ülikooli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus
Kasutatud kirjandus
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 86, 65.