Erinevus lehekülje "Arv" redaktsioonide vahel
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Arv''' (ingl k ''number'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme''). | '''Arv''' (ingl k ''number'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab referentide kogust ja hulka (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (''raamat'' vs ''raamatud''), omadussõnad (''ilus'' vs ''ilusad''), tegusõnad (''lähen'' vs ''läheme'') ja asesõnad (''mina'' vs ''meie''). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (''ilus raamat'' vs ''ilusad raamatud''; ''mina lähen'' vs ''meie läheme''). | ||
Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) | Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) Väga erandlik on paukaal, mis tähendab, et midagi on neli. | ||
Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on | Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on tavaliselt algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455). | ||
Redaktsioon: 18. märts 2022, kell 10:19
Arv (ingl k number) on grammatiline kategooria, mis väljendab referentide kogust ja hulka (Karlsson 2002: 257). Arvu saavad keeles väljendada nimisõnad (raamat vs raamatud), omadussõnad (ilus vs ilusad), tegusõnad (lähen vs läheme) ja asesõnad (mina vs meie). Sealjuures ühilduvad lause arvukategooriad üldjuhul üksteisega (ilus raamat vs ilusad raamatud; mina lähen vs meie läheme).
Enamuses maailma keeltes (sh eesti keeles) koosneb arvu kategooria kahest liikmest: ainsus ja mitmus. Üksikutes keeltes lisanduvad sellele veel duaal ja triaal, mis markeerivad, et midagi on vastavalt kaks või kolm. (Karlsson 2002: 57; Moravcsik 2020: 453) Väga erandlik on paukaal, mis tähendab, et midagi on neli.
Nimisõna ja omadussõna mitmust markeeritakse umbes pooltes maailma keeltes (sh eesti keeles) sufiksiga, harvematel juhtudel prefiski, kliitiku või eraldi sõnaga (Dryer 2013). Enamasti on just mitmus see, mida arvu opositsioonis markeeritakse, kuna ainsus on tavaliselt algvorm (Moravcsik 2020: 453). Asesõnade mitmuse markeerimine on enamasti erandlik, paljudes keeltes on ainsuse ja mitmuse asesõnadele täiesti eraldi sõnad (Moravcsik 2020: 454–455).
Kasutatud allikad
Dryer, Matthew S. 2013. Coding of Nominal Plurality. – World Atlas of Language Structures Online. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (Eds.). Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 257.
Moravcsik, Edith A. 2020. Number. – The Cambridge Handbook of Linguistic Typology. Alexandra Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon (Eds.). Cambridge University Press, 440–476.