Erinevus lehekülje "Kõneviis" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| 2. rida: | 2. rida: | ||
==Eesti keele kõneviisid== | ==Eesti keele kõneviisid== | ||
{| class="wikitable" | |||
|- | |||
! scope="col"| Kõneviis | |||
! scope="col"| Funktsioon | |||
! scope="col"| Näide | |||
|- | |||
| Indikatiiv (kindel kv) | |||
| väljendab, et sündmus toimub kindlasti ning kõneleja ise on selle info allikas | |||
| Ma läksin kooli. | |||
|- | |||
| [[kääne]] | |||
| nimisõna, asesõna, omadussõna | |||
| nimetav, omastav, sisseütlev jne | |||
| tegija, omamine, suund, koht jne | |||
|- | |||
| [[klass]] | |||
| verb, nimisõna, omadussõna | |||
| mees-, nais-, kesksoost; elus, eluta | |||
| mehed, naised, sootud, elusus | |||
|- | |||
| [[kõneviis]] | |||
| verb | |||
| kindel kv, subjunktiiv, optatiiv, tingiv kv | |||
| tõenäosus, vastavus tegelikkusele, võimalikkus | |||
|- | |||
| [[arv]] | |||
| nimisõna, verb, asesõna | |||
| ainsus, mitmus, duaal, triaal | |||
| üks, kaks, rohkem kui üks, rohkem kui kolm | |||
|- | |||
| [[isik]] | |||
| asesõna, verb | |||
| esimene, teine isik jne, neljas isik | |||
| kõneleja, kuulaja, keegi kolmas, neljas osapool | |||
|- | |||
| [[aeg]] | |||
| verb | |||
| olevik, minevik, tulevik | |||
| oleviku aeg, mineviku aeg, tuleviku aeg | |||
|- | |||
| [[tegumood]] | |||
| verb | |||
| aktiiv, passiiv, kausatiiv | |||
| kes tegi, mille suhtes, kes/mis põhjustas tegevuse | |||
|- | |||
|} | |||
==Kasutatud allikad== | ==Kasutatud allikad== | ||
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut. | '''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut. | ||
Redaktsioon: 4. november 2022, kell 16:38
Kõneviis (ingl k mood) on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80)
Eesti keele kõneviisid
| Kõneviis | Funktsioon | Näide | |
|---|---|---|---|
| Indikatiiv (kindel kv) | väljendab, et sündmus toimub kindlasti ning kõneleja ise on selle info allikas | Ma läksin kooli. | |
| kääne | nimisõna, asesõna, omadussõna | nimetav, omastav, sisseütlev jne | tegija, omamine, suund, koht jne |
| klass | verb, nimisõna, omadussõna | mees-, nais-, kesksoost; elus, eluta | mehed, naised, sootud, elusus |
| kõneviis | verb | kindel kv, subjunktiiv, optatiiv, tingiv kv | tõenäosus, vastavus tegelikkusele, võimalikkus |
| arv | nimisõna, verb, asesõna | ainsus, mitmus, duaal, triaal | üks, kaks, rohkem kui üks, rohkem kui kolm |
| isik | asesõna, verb | esimene, teine isik jne, neljas isik | kõneleja, kuulaja, keegi kolmas, neljas osapool |
| aeg | verb | olevik, minevik, tulevik | oleviku aeg, mineviku aeg, tuleviku aeg |
| tegumood | verb | aktiiv, passiiv, kausatiiv | kes tegi, mille suhtes, kes/mis põhjustas tegevuse |
Kasutatud allikad
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.