Erinevus lehekülje "Kõneviis" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kõneviis''' (ingl k ''mood'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) | '''Kõneviis''' (ingl k ''mood'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80) | ||
Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (''tense, aspect, mood'' – [[Aeg|aeg]], [[Aspekt|aspekt]], kõneviis) | Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (''tense, aspect, mood'' – [[Aeg|aeg]], [[Aspekt|aspekt]], kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1). | ||
| 40. rida: | 40. rida: | ||
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut. | '''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut. | ||
'''Palmer, F.R. 2001.''' Mood and Modality. Cambridge University Press. | |||
Redaktsioon: 4. november 2022, kell 17:03
Kõneviis (ingl k mood) on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80)
Erinevalt ülejäänud kahest TAM-kategooriast (tense, aspect, mood – aeg, aspekt, kõneviis) ei ütle kõneviis midagi sündmuse enda kohta, vaid ainult selle kirjeldamise kohta vestluses (Palmer 2001: 1).
Eesti keele kõneviisid
| Kõneviis | Funktsioonid | Näide |
|---|---|---|
| Indikatiiv (kindel kv) | sündmus toimub kindlasti; kõneleja ise on selle info allikas | Ma lähen kooli. |
| Konditsionaal (tingiv kv) | sündmus ei toimu; kõneleja edastab allikast saadud teadet ilma hinnanguta | Ma läheksin kooli, kui ma poleks haige. |
| Imperatiiv (käskiv kv) | kõneleja tahab, et sündmus toimuks, ja mõjutab selleks vestluspartnerit | Mine kooli! |
| Kvotatiiv (kaudne kv) | kõneleja vahendab allikast saadud teadet, mille tõepärasuses ta kindel pole | Õpetaja ütles, et ma ei tulevat kooli. |
| Jussiiv (möönev kv) | kõneleja vahendab allikast saadud käsku, mis pärineb kelleltki väljaspool vestlust | Ema ütles, et mingu ma homme kooli. |
(EKG 1993: 80–83)
Kasutatud allikad
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Palmer, F.R. 2001. Mood and Modality. Cambridge University Press.