Erinevus lehekülje "Tegumood" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tegumood''' (ingl k ''grammatical voice'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab lause semantiliste rollide seost grammatiliste [[Lauseliige|lauseliikmetega]] (Zúñiga, Kittilä 2019: 4). See tähendab, et erinevad tegumoed võimaldavad lauses varieerida, kes, kelle suhtes ja mida tegi. | '''Tegumood''' (ingl k ''grammatical voice'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab lause semantiliste rollide seost grammatiliste [[Lauseliige|lauseliikmetega]] (Zúñiga, Kittilä 2019: 4). See tähendab, et erinevad tegumoed võimaldavad lauses varieerida, kes, kelle suhtes ja mida tegi. | ||
Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (EKG 1993: 72). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatu''' läbi'' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' loetakse läbi'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt | Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: '''aktiiv''' ja '''passiiv''' (EKG 1993: 72). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses '''''Üliõpilane''' loeb '''raamatu''' läbi'' on ''üliõpilane'' nii agent kui ka subjekt, samas kui ''raamat'' on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis '''''Raamat''' loetakse läbi'' on ''raamat'' semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt. | ||
Eesti keele passiivi kohta kasutatakse ka mõistet '''impersonaal''', sest ajalooliselt on see olnud ainult umbisikuline, st agenti pole lauses eksplitsiitselt väljendatud (EKG 1993: 73). Võõrlaenuna on eesti keelde siiski jõudnud ''poolt''-konstruktsioon, mis võimaldab ka passiivis agenti väljendada (''Raamat loetakse läbi '''üliõpilase poolt'''''). Sellist tegumoodi, kus lauses puudub agent täielikult, nimetatakse rahvusvahelises grammatikakirjelduses ka '''antikausatiiviks''' (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Selle vastand on '''kausatiiv''', mille puhul lausesse lisandub veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Kausatiivseid konstruktsioone saab luua ka eesti keeles (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema''), kuid tegemist ei ole grammatilise kausatiiviga. | Eesti keele passiivi kohta kasutatakse ka mõistet '''impersonaal''', sest ajalooliselt on see olnud ainult umbisikuline, st agenti pole lauses eksplitsiitselt väljendatud (EKG 1993: 73). Võõrlaenuna on eesti keelde siiski jõudnud ''poolt''-konstruktsioon, mis võimaldab ka passiivis agenti väljendada (''Raamat loetakse läbi '''üliõpilase poolt'''''). Sellist tegumoodi, kus lauses puudub agent täielikult, nimetatakse rahvusvahelises grammatikakirjelduses ka '''antikausatiiviks''' (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Selle vastand on '''kausatiiv''', mille puhul lausesse lisandub veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Kausatiivseid konstruktsioone saab luua ka eesti keeles (''Õppejõud '''pani''' üliõpilase raamatut lugema''), kuid tegemist ei ole grammatilise kausatiiviga. | ||
Redaktsioon: 5. november 2022, kell 11:08
Tegumood (ingl k grammatical voice) on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause semantiliste rollide seost grammatiliste lauseliikmetega (Zúñiga, Kittilä 2019: 4). See tähendab, et erinevad tegumoed võimaldavad lauses varieerida, kes, kelle suhtes ja mida tegi.
Eesti keeles on kaks grammatilist tegumoodi: aktiiv ja passiiv (EKG 1993: 72). Aktiiv on markeerimata "tavapärane" variant, kus lause agent – lause osaline, kes midagi teeb – kattub lause subjektiga. Näiteks lauses Üliõpilane loeb raamatu läbi on üliõpilane nii agent kui ka subjekt, samas kui raamat on semantiliselt patsient (see, kellega midagi tehakse) ja grammatiliselt objekt. Sama lause passiivi variandis Raamat loetakse läbi on raamat semantiliselt ikka patsient, kuid grammatiliselt subjekt.
Eesti keele passiivi kohta kasutatakse ka mõistet impersonaal, sest ajalooliselt on see olnud ainult umbisikuline, st agenti pole lauses eksplitsiitselt väljendatud (EKG 1993: 73). Võõrlaenuna on eesti keelde siiski jõudnud poolt-konstruktsioon, mis võimaldab ka passiivis agenti väljendada (Raamat loetakse läbi üliõpilase poolt). Sellist tegumoodi, kus lauses puudub agent täielikult, nimetatakse rahvusvahelises grammatikakirjelduses ka antikausatiiviks (Zúñiga, Kittilä 2019: 41). Selle vastand on kausatiiv, mille puhul lausesse lisandub veel üks agent, kes mõjutab teist agenti midagi tegema (Zúñiga, Kittilä 2019: 15). Kausatiivseid konstruktsioone saab luua ka eesti keeles (Õppejõud pani üliõpilase raamatut lugema), kuid tegemist ei ole grammatilise kausatiiviga.
Kasutatud allikad
Zúñiga, Fernando, Seppo Kittilä 2019. Grammatical Voice. Cambridge University Press.