Erinevus lehekülje "IPA" redaktsioonide vahel
Märgis: Käsitsi tühistamine |
|||
2. rida: | 2. rida: | ||
==Tähestik== | ==Tähestik== | ||
===Vokaalid=== | |||
Vokaalid ehk täishäälikud on need häälikud, mille hääldamisel ei ole õhuvool takistatud, vaid liigub vabalt läbi kõnetrakti. IPA vokaalidiagrammi kuju jäljendab suuõõne läbilõiget: vertikaalne telg väljendab keeleselja tõusuastet, horistonaalne keele ees-tagapoolsust. (EKH 2016: 17) | |||
===Konsonandid=== | ===Konsonandid=== | ||
=== | ===Suprasegmentaalid=== | ||
Suprasegmentaalsed omadused | |||
===Toonid ja aktsendid=== | ===Toonid ja aktsendid=== | ||
===Diakriitikud=== | ===Diakriitikud=== | ||
==Eesti keele transkriptsioon IPAs== | ==Eesti keele transkriptsioon IPAs== |
Redaktsioon: 3. november 2021, kell 18:13
Rahvusvaheline foneetikatähestik (International Phonetic Alphabet ehk IPA) on keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem. Rahvusvaheline Foneetikaühing (Internation Phonetic Association ehk samuti IPA) on selle arendamisega tegelenud juba 19. sajandist alates ning tänapäeval on selle kasutamisest saanud keeleteaduse rahvusvaheline standard. (Karlsson 2002: 66)
Tähestik
Vokaalid
Vokaalid ehk täishäälikud on need häälikud, mille hääldamisel ei ole õhuvool takistatud, vaid liigub vabalt läbi kõnetrakti. IPA vokaalidiagrammi kuju jäljendab suuõõne läbilõiget: vertikaalne telg väljendab keeleselja tõusuastet, horistonaalne keele ees-tagapoolsust. (EKH 2016: 17)
Konsonandid
Suprasegmentaalid
Suprasegmentaalsed omadused
Toonid ja aktsendid
Diakriitikud
Eesti keele transkriptsioon IPAs
Kasutatud kirjandus
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 66.