Erinevus lehekülje "Ludwig Wittgenstein" redaktsioonide vahel

Allikas: Keeleteaduse wiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
1. rida: 1. rida:
'''Ludwig Wittgenstein (1889–1951)''' oli austria filosoof. Wittgensteini teene on s
'''Ludwig Wittgenstein (1889–1951)''' oli austria filosoof. Wittgenstein pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).


Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni TLP ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'').
Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k ''Logisch-Philosophische Abhandlung'', angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja ''Tractatus Logico-Philosophicus'' ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni TLP ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (''Philosophische Untersuchungen'').

Redaktsioon: 6. november 2021, kell 15:15

Ludwig Wittgenstein (1889–1951) oli austria filosoof. Wittgenstein pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).

Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k Logisch-Philosophische Abhandlung, angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja Tractatus Logico-Philosophicus ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni TLP ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (Philosophische Untersuchungen).


Eesti keeles ilmus "Loogilis-filosoofiline traktaat" 1996. aastal Jaan Kanglilaski ja Veiko Palge tõlkes ning "Filosoofilised uurimused" 2005. aastal Andres Luure tõlkes.


Wittgensteini kesksed ideed

Varane Wittgenstein

Hiline Wittgenstein