Ludwig Wittgenstein

Ludwig Wittgenstein (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).

Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k Logisch-Philosophische Abhandlung, angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja Tractatus Logico-Philosophicus ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (Philosophische Untersuchungen).

Eesti keeles ilmus "Loogilis-filosoofiline traktaat" 1996. aastal Jaan Kanglilaski ja Veiko Palge tõlkes ning "Filosoofilised uurimused" 2005. aastal Andres Luure tõlkes.

Wittgensteini kesksed ideed

Varane Wittgenstein ja "Loogilis-filosoofiline traktaat"

LFTs püüab Wittgenstein leida keele loogilist struktuuri (Selg 2009b: 481). Oma raamatu mõtte võtab ta ise eessõnas kokku järgnevalt: "Mida üldse saab öelda, saab öelda selgelt; ja millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." (LFT 9)

Kasutatud kirjandus

Selg, Peeter 2009a. Analüütiline filosoofia. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 471–478.

Selg, Peeter 2009b. Ludwig Wittgenstein. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 479–503.