Erinevus lehekülje "Lauseliige" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| 49. rida: | 49. rida: | ||
'''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 7. | '''EKG 1993''' = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 7. | ||
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 346. | '''Karlsson, Fred 2002.''' Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 175, 346. | ||
Redaktsioon: 11. november 2021, kell 12:46
Lauseliige on kindlasse grammatilisse klassi kuuluv lauseosa ehk moodustaja (EKG 1993: 7). Lauseliikmete jaotus on seotud sõnaliikidega: moodustajaid jagatakse lauseliikmeteks ennekõike sõnaliigi alusel (Karlsson 2002: 175).
Eesti keele lauseliikmed
| Eestikeelne nimetus | Rahvusvaheline nimetus | Lühend | Näide |
|---|---|---|---|
| öeldis | (grammatiline) predikaat | V | Poiss sööb kooki. |
| alus | (grammatiline) subjekt | S | Poiss sööb kooki. |
| sihitis | (grammatiline) objekt | O | Poiss sööb kooki. |
| öeldistäide | predikatiiv | PRED | Mustikas on mäda. |
| määrus | adverbiaal | ADV | Lehm norskab valjult. |
| täiend | atribuut | ATR | Kuri karu jookseb. |
(Karlsson 2002: 346)
Kasutatud kirjandus
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 7.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 175, 346.