Erinevus lehekülje "Foneetika ja fonoloogia" redaktsioonide vahel

Allikas: Keeleteaduse wiki
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
13. rida: 13. rida:
[https://linguistics.ucla.edu/people/keating/IPA/IPA_Kiel_2019_full_est.pdf Rahvusvaheline foneetikatähestik (IPA)]
[https://linguistics.ucla.edu/people/keating/IPA/IPA_Kiel_2019_full_est.pdf Rahvusvaheline foneetikatähestik (IPA)]


[https://foneetikakorpus.ut.ee/ Tartu ülikooli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpusURL]
[https://foneetikakorpus.ut.ee/ Tartu ülikooli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus]


[https://dspace.ut.ee/handle/10062/57960 '''Asu, E. L., K. Pajusalu, P. Lippus, P. Teras, 2016.''' Eesti keele hääldus. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus.]
[https://dspace.ut.ee/handle/10062/57960 '''Asu, E. L., K. Pajusalu, P. Lippus, P. Teras, 2016.''' Eesti keele hääldus. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus.]

Redaktsioon: 16. november 2021, kell 07:48

Foneetika ja fonoloogia tegelevad häälduse uurimisega.

Fonoloogia on keele allsüsteem, mis tegeleb keele häälikulise struktuuriga, st lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. (Karlsson 2002: 86)

Foneetika on keele allsüsteem, mis tegeleb häälikutega ning nende tootmise ja tajumisega (Karlsson 2002: 65).


Lisamaterjale foneetikast ja fonoloogiast

Maailma keelte häälikute andmebaas PHOIBLE

Rahvusvaheline foneetikatähestik (IPA)

Tartu ülikooli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus

Asu, E. L., K. Pajusalu, P. Lippus, P. Teras, 2016. Eesti keele hääldus. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus.

Meister, Lya 2011. Eesti vokaali- ja kestuskategooriad vene emakeelega keelejuhtide tajus ja häälduses. Eksperimentaalfoneetiline uurimus. (Doktoritöö, Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kasutatud kirjandus

Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 86, 65.