Erinevus lehekülje "Roman Jakobson" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:jakobson.jpeg|thumb|Roman Jakobson]] | [[File:jakobson.jpeg|thumb|Roman Jakobson]] | ||
'''Roman Jakobson''' (1896–1982) oli vene keele- ja kirjandusteadlane. Jakobsoni karjäär, millest suurem osa möödus Ameerika Ühendriikides, oli väga viljakas. Ennekõike on ta tänapäeval tuntud [[Foneetika ja fonoloogia|fonoloogiliste]] distinktiivtunnuste teooria poolest (Karlsson 2002: 60). See teooria kirjeldab tunnuseid, mis igas | '''Roman Jakobson''' (1896–1982) oli vene keele- ja kirjandusteadlane. | ||
Jakobsoni karjäär, millest suurem osa möödus Ameerika Ühendriikides, oli väga viljakas. Ennekõike on ta tänapäeval tuntud [[Foneetika ja fonoloogia|fonoloogiliste]] distinktiivtunnuste teooria poolest (Karlsson 2002: 60). See teooria kirjeldab tunnuseid, mis igas üksikus foneemis avalduda võivad. Konkreetseid foneeme kirjeldataksegi binaarse opositsiooni kaudu – kas tunnus on avaldunud või mitte; näiteks kas foneem on nasaalne (tähistatakse [+nasaalsus]) või oraalne (tähistatakse [-nasaalsus]). (Karlsson 2002: 90–91) | |||
Samuti oli Jakobsonil roll strukturalistliku keeleteaduse kujunemisel. Ehkki strukturalismi rajajaks peetakse [[Ferdinand de Saussure|Ferdinand de Saussure'i]], ei kasutanud Saussure ise seda sõna kordagi. Alles Jakobson võttis strukturalismi mõistena kasutusele ja püüdis seda esimesena defineerida. (Percival 2011: 243–244) | Samuti oli Jakobsonil roll strukturalistliku keeleteaduse kujunemisel. Ehkki strukturalismi rajajaks peetakse [[Ferdinand de Saussure|Ferdinand de Saussure'i]], ei kasutanud Saussure ise seda sõna kordagi. Alles Jakobson võttis strukturalismi mõistena kasutusele ja püüdis seda esimesena defineerida. (Percival 2011: 243–244) | ||
Redaktsioon: 16. november 2021, kell 07:53
Roman Jakobson (1896–1982) oli vene keele- ja kirjandusteadlane.
Jakobsoni karjäär, millest suurem osa möödus Ameerika Ühendriikides, oli väga viljakas. Ennekõike on ta tänapäeval tuntud fonoloogiliste distinktiivtunnuste teooria poolest (Karlsson 2002: 60). See teooria kirjeldab tunnuseid, mis igas üksikus foneemis avalduda võivad. Konkreetseid foneeme kirjeldataksegi binaarse opositsiooni kaudu – kas tunnus on avaldunud või mitte; näiteks kas foneem on nasaalne (tähistatakse [+nasaalsus]) või oraalne (tähistatakse [-nasaalsus]). (Karlsson 2002: 90–91)
Samuti oli Jakobsonil roll strukturalistliku keeleteaduse kujunemisel. Ehkki strukturalismi rajajaks peetakse Ferdinand de Saussure'i, ei kasutanud Saussure ise seda sõna kordagi. Alles Jakobson võttis strukturalismi mõistena kasutusele ja püüdis seda esimesena defineerida. (Percival 2011: 243–244)
Kasutatud kirjandus
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 60, 90–91.
Percival, W. Keith 2009. Roman Jakobson and the birth of linguistic structuralism. – Sign Systems Studies, 39 (1), 236–262.