Erinevus lehekülje "Kääne" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kääne''' (ingl k ''case'', vene k ''падеж'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega (Karlsson 2002: 257). Kääne on nimisõna klass (nt ''raamat : raamatu'''ga'''''), kuid käändega võidakse markeerida ka nimisõnale viitavaid asesõnu (nt ''mis : mille'''ga''''', ''see : selle'''ga''''') või nimisõnaga ühilduvaid omadussõnu (nt ''paks raamat : paks'''u''' raamatu'''ga''''') (Blake 2004: 7–8). Mitmetes germaani ja romaani keeltes, näiteks inglise, rootsi ja prantsuse keeles, on nimi- ja omadussõna käänded ajapikku välja surnud ning asendunud eessõnadega (nt '''''with''' a thick book''), küll aga on käänded alles jäänud asesõnadesse (nt '' | '''Kääne''' (ingl k ''case'', vene k ''падеж'') on [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega (Karlsson 2002: 257). Kääne on nimisõna klass (nt ''raamat : raamatu'''ga'''''), kuid käändega võidakse markeerida ka nimisõnale viitavaid asesõnu (nt ''mis : mille'''ga''''', ''see : selle'''ga''''') või nimisõnaga ühilduvaid omadussõnu (nt ''paks raamat : paks'''u''' raamatu'''ga''''') (Blake 2004: 7–8). Mitmetes germaani ja romaani keeltes, näiteks inglise, rootsi ja prantsuse keeles, on nimi- ja omadussõna käänded ajapikku välja surnud ning asendunud eessõnadega (nt '''''with''' a thick book''), küll aga on käänded alles jäänud asesõnadesse (nt ''they : them'') (Blake 2004: 178). | ||
Viimane redaktsioon: 3. november 2022, kell 11:23
Kääne (ingl k case, vene k падеж) on grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega (Karlsson 2002: 257). Kääne on nimisõna klass (nt raamat : raamatuga), kuid käändega võidakse markeerida ka nimisõnale viitavaid asesõnu (nt mis : millega, see : sellega) või nimisõnaga ühilduvaid omadussõnu (nt paks raamat : paksu raamatuga) (Blake 2004: 7–8). Mitmetes germaani ja romaani keeltes, näiteks inglise, rootsi ja prantsuse keeles, on nimi- ja omadussõna käänded ajapikku välja surnud ning asendunud eessõnadega (nt with a thick book), küll aga on käänded alles jäänud asesõnadesse (nt they : them) (Blake 2004: 178).
Eesti keele käänded
Eesti keeles on 14 käänet (EKG 1993: 48). Selline käänete rohkus on maailma keelte kontekstis pigem haruldane. Näiteks 261 keelest, mille käänete arvu kohta andmebaas WALSil infot on, puuduvad käänded täielikult 100 keeles, üle kümne käändega keeli on 24. (Iggesen 2013)
| Käände rahvusvaheline nimetus | Käände eestikeelne nimetus | Näide |
|---|---|---|
| Nominatiiv | Nimetav kääne | raamat |
| Genitiiv | Omastav kääne | raamatu |
| Partitiiv | Osastav kääne | raamatut |
| Illatiiv | Sisseütlev kääne | raamatusse |
| Inessiiv | Seesütlev kääne | raamatus |
| Elatiiv | Seestütlev kääne | raamatust |
| Allatiiv | Alaleütlev kääne | raamatule |
| Adessiiv | Alalütlev kääne | raamatul |
| Ablatiiv | Alaltütlev kääne | raamatult |
| Translatiiv | Saav kääne | raamatuks |
| Terminatiiv | Rajav kääne | raamatuni |
| Essiiv | Olev kääne | raamatuna |
| Abessiiv | Ilmaütlev kääne | raamatuta |
| Komitatiiv | Kaasaütlev kääne | raamatuga |
Kasutatud kirjandus
Blake, Barry J. 2004. Case. Cambridge University Press.
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1995. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Iggesen, Oliver A. 2013. Number of Cases. Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.