Erinevus lehekülje "Aeg" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud tegevuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise tegevuse suhtes. Lähtuvalt tegevuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). Kui tegevus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui tegevus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. (EKG 1993: 74–75) | '''Aeg''' (ingl k ''tense'') on [[Verb|verbi]] [[Grammatilised kategooriad|grammatiline kategooria]], mis näitab verbi poolt väljendatud tegevuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise tegevuse suhtes. Lähtuvalt tegevuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). Kui tegevus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui tegevus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. (EKG 1993: 74–75) | ||
Eesti keeles | ==Eesti keele ajavormid== | ||
Eesti keeles on aja kategoorial neli indikatiivis liiget: | |||
{| class="wikitable" | |||
|- | |||
! scope="col"| Aeg | |||
! scope="col"| Funktsioon | |||
! scope="col"| Näide | |||
|- | |||
| Preesens (olevik) | |||
| sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt | |||
| ''Ma '''loen''' raamatut.'' | |||
|- | |||
| Imperfekt (lihtminevik) | |||
| sündmus toimub enne kõnehetke | |||
| ''Ma '''lugesin''' raamatut.'' | |||
|- | |||
| Perfekt (täisminevik) | |||
| sündmus toimub enne kõnehetke, kuid on kõnehetke seisukohast relevantne või | |||
| ''Ma '''olen''' raamatut '''lugenud'''.'' | |||
|- | |||
| Pluskvamperfekt (enneminevik) | |||
| kõneleja vahendab allikast saadud teadet, mille tõepärasuses ta kindel pole | |||
| ''Ma '''olin''' raamatut '''lugenud'''.'' | |||
|- | |||
|} | |||
Neile neljale ajavormile lisandub preteeritum ( | |||
Tuleviku ajavormi eesti keeles ei ole. | |||
Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde''), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). | Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (''varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde''), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147). | ||
Redaktsioon: 5. november 2022, kell 14:59
Aeg (ingl k tense) on verbi grammatiline kategooria, mis näitab verbi poolt väljendatud tegevuse ajalist paiknevust kas kõnehetke või mõne teise tegevuse suhtes. Lähtuvalt tegevuse toimumise positsioonist selle lähtehetke suhtes jagunevad aja kategooria liikmed kolme suuremasse gruppi: olevik (sündmus toimub kõnelemisega samaaegselt), minevik (sündmus toimus enne kõnelemist), tulevik (sündmus toimub pärast kõnelemist). Kui tegevus ise ja lähtehetk, mille suhtes seda kirjeldatakse, on samaaegsed, on tegemist absoluutse ajaga. Kui tegevus ja tema lähtehetk ei ole samaaegsed, on tegemist relatiivse ajaga. (EKG 1993: 74–75)
Eesti keele ajavormid
Eesti keeles on aja kategoorial neli indikatiivis liiget:
| Aeg | Funktsioon | Näide |
|---|---|---|
| Preesens (olevik) | sündmus toimub kõnehetkega samaaegselt | Ma loen raamatut. |
| Imperfekt (lihtminevik) | sündmus toimub enne kõnehetke | Ma lugesin raamatut. |
| Perfekt (täisminevik) | sündmus toimub enne kõnehetke, kuid on kõnehetke seisukohast relevantne või | Ma olen raamatut lugenud. |
| Pluskvamperfekt (enneminevik) | kõneleja vahendab allikast saadud teadet, mille tõepärasuses ta kindel pole | Ma olin raamatut lugenud. |
Neile neljale ajavormile lisandub preteeritum ( Tuleviku ajavormi eesti keeles ei ole.
Lisaks grammatilistele ajavormidele on ajaliste seoste väljendamiseks ka palju leksikaalseid vahendeid (varsti, hiljem, siis, seejärel, täna, eelmisel nädalal, järgmisel aastal, esmaspäeval, pärast tunde), kuid need ei kuulu aja kui grammatilise kategooria alla (Kroeger 2005: 147).
Kasutatud kirjandus
EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kroeger, Paul R. 2005. Analyzing Grammar. Cambridge University Press.