Kirjutamiswiki

Tere tulemast kirjutamiswikisse, hea teksti loov üliõpilane!

Siin on jooksvalt täienev veebimaterjal, mis toetab Sind teksti kirjutamisel. Materjalis käsitleme akadeemilisi tekste, pidades selle all silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste, mida ülikoolis kirjutatakse. Argumenteeritus ja allikapõhisus on kõigi akadeemiliste tekstide, sh pikemad kirjalikud vastused eksamil, esseed, seminari- ja lõputööd, olemuslik ühisosa, millest oleme X koostamisel lähtunud. Bakalaureuse- ja magistritöö on üks akadeemiline tekst teiste hulgas, mistõttu sobib X ka nende tööde kavandamiseks ja kirjutamiseks. X sobib iseseisvalt algusest lõpuni läbimiseks, aga võid ka süveneda käimasoleva kirjutamisprotsessi vastavasse etappi.

Me oleme veendunud, et kirjutamine on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainete raames aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt mõtestada kirjutamisprotsessi lugemisest viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). Selleks, et kirjutamises säiliks nauding, on tähtis selle protsessi etappe ning tegevusi teadvustada. Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks. Selle tulemusel tõuseb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). Meie käsitluse põhirõhk on protsessikesksel kirjutamisel, kus väärtuslikku tuge saad kaasõppijatelt. Mitte ühegi teksti kirjutamine ei pea olema individuaalne katsumus – kirjutamisrühmades üksteise tööde tagasisidestamine aitab kirjutamisega järjel püsida ning tekkivaid murekohti kohe arutada ja lahendada.

Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, aga samaaegselt kirjutades ka õpitakse … . Põimida juurde, kui õnnestub: kõik erialad kirjutavad. Nt matemaatikas kirjalik põhjendamine viib kinnistuva teadmiseni, sa saad aru, mida sa teed, miks sa seda teed; järgmised jupid on loogilisemad, tekivad seosed.

Niisiis on kirjutamine õpitav oskus, kuigi kognitiivselt väga nõudlik tegevus, st ???. Ka õppimine nõuab ajult pingutust, sest püsivate muutuste tekkimiseks meie teadvuses on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul (Krull 2008: 241). Jutt sellest, et kui kulutan miskist materjalist kirjutades tublisti aega, siis saan selle materjaliga tuttavaks, mida kauem kirjutan ja ka TS annan, seda enam saab kirjutamisest õppimine.

Teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses, võib määratleda õppimisena (Hirsjärvi, Huttunen 2005), see on protsess, kus õppija saab midagi uut teada ja oskab seda teadmist kasutada.

Õppimine nõuab sellist ja sellist pingutust, sama on kirjutamisega. Seega ei ole kirjutamine mingi eraldiseisev lisategevus, vaid selle kaudu on võimalik jõuda uute teadmiste ja oskusteni, materjali omandamiseni.

Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:

Mõttelendu ja kerget sulge!

Materjali on koostanud üliõpilased … koostöös … .