Erinevus lehekülje "Ludwig Wittgenstein" redaktsioonide vahel
| 12. rida: | 12. rida: | ||
LFTs püüab Wittgenstein leida keele loogilist struktuuri (Selg 2009b: 481). Seda struktuuri ei kirjelda ta mitte keele tüpoloogia, vaid tähenduse kaudu (Selg 2009b: 483). Maailm koosneb tõsiasjadest (''Tatsäche'') (LFT 2), mis üksteisest sõltumatult (LFT 2.0122), kuid siiski omavahel seotult (LFT 2.01) eksisteerivad. Seda, kuidas me neist tõsiasjadest mõtleme, võrdleb Wittgenstein piltidega (''Bild'') (LFT 3): elemendid pärismaailmas on omavahel seotud täpselt samamoodi nagu elemendid sellest maailmast tehtud pildil (LFT 2.15). Samamoodi on mõttega: see on pilt pärismaailmast (LFT 3), mille struktuur on samasugune nagu pärismaailmal. Keel ei ole muud, kui selle mõtte "meeleliselt tajutav väljendus" (LFT 3.1). See nn pilditeooria tähendab teisisõnu, et keel ja maailm on identse struktuuriga ning just see võimaldab meil maailmas olevat keeleliselt väljendada. | LFTs püüab Wittgenstein leida keele loogilist struktuuri (Selg 2009b: 481). Seda struktuuri ei kirjelda ta mitte keele tüpoloogia, vaid tähenduse kaudu (Selg 2009b: 483). Maailm koosneb tõsiasjadest (''Tatsäche'') (LFT 2), mis üksteisest sõltumatult (LFT 2.0122), kuid siiski omavahel seotult (LFT 2.01) eksisteerivad. Seda, kuidas me neist tõsiasjadest mõtleme, võrdleb Wittgenstein piltidega (''Bild'') (LFT 3): elemendid pärismaailmas on omavahel seotud täpselt samamoodi nagu elemendid sellest maailmast tehtud pildil (LFT 2.15). Samamoodi on mõttega: see on pilt pärismaailmast (LFT 3), mille struktuur on samasugune nagu pärismaailmal. Keel ei ole muud, kui selle mõtte "meeleliselt tajutav väljendus" (LFT 3.1). See nn pilditeooria tähendab teisisõnu, et keel ja maailm on identse struktuuriga ning just see võimaldab meil maailmas olevat keeleliselt väljendada. | ||
Sellise arutluskäigu kaudu jõuab Wittgenstein ka oma teose kahe kuulsaima ja enimtsiteerituma lauseni: "''Minu keele piirid'' osutavad minu maailma piiridele." (LFT 5.6) ja "Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." (LFT 7) | |||
===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"=== | ===Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"=== | ||
Redaktsioon: 6. november 2021, kell 16:08
Ludwig Wittgenstein (1889–1951) oli austria filosoof. Ta pidas keele toimimise küsimust filosoofia aluseks ning arendas eri aegadel välja kaks iseseivat teooriat keele olemuse kohta. (Selg 2009b: 481).
Tema peateos "Loogilis-filosoofiline traktaat" ilmus 1921. aastal (sks k Logisch-Philosophische Abhandlung, angloameerika traditsioonis tuntud ka ladinakeelse pealkirja Tractatus Logico-Philosophicus ning lühendi TLP all). Pärast selle ilmumist oli tema filosoofi-karjääris paus kuni 1929. aastani. (Selg 2009b: 482). Kuna Wittgensteini ideed 1920ndatel aatatel kuni LFT ilmumiseni ning 1930ndatel aastatel filosoofiasse naasmisel vastanduvad üksteisele, eristatakse tema filosoofiast rääkides sageli "varast Wittgensteini" ja "hilist Wittgensteini" (Selg 2009a: 473). Hilise Wittgensteini mõtted on koondatud 1953. aastal postuumselt ilmunud teosesse "Filosoofilised uurimused" (Philosophische Untersuchungen).
Eesti keeles ilmus "Loogilis-filosoofiline traktaat" 1996. aastal Jaan Kanglilaski ja Veiko Palge tõlkes ning "Filosoofilised uurimused" 2005. aastal Andres Luure tõlkes.
Wittgensteini kesksed ideed
Varane Wittgenstein ja "Loogilis-filosoofiline traktaat"
LFTs püüab Wittgenstein leida keele loogilist struktuuri (Selg 2009b: 481). Seda struktuuri ei kirjelda ta mitte keele tüpoloogia, vaid tähenduse kaudu (Selg 2009b: 483). Maailm koosneb tõsiasjadest (Tatsäche) (LFT 2), mis üksteisest sõltumatult (LFT 2.0122), kuid siiski omavahel seotult (LFT 2.01) eksisteerivad. Seda, kuidas me neist tõsiasjadest mõtleme, võrdleb Wittgenstein piltidega (Bild) (LFT 3): elemendid pärismaailmas on omavahel seotud täpselt samamoodi nagu elemendid sellest maailmast tehtud pildil (LFT 2.15). Samamoodi on mõttega: see on pilt pärismaailmast (LFT 3), mille struktuur on samasugune nagu pärismaailmal. Keel ei ole muud, kui selle mõtte "meeleliselt tajutav väljendus" (LFT 3.1). See nn pilditeooria tähendab teisisõnu, et keel ja maailm on identse struktuuriga ning just see võimaldab meil maailmas olevat keeleliselt väljendada.
Sellise arutluskäigu kaudu jõuab Wittgenstein ka oma teose kahe kuulsaima ja enimtsiteerituma lauseni: "Minu keele piirid osutavad minu maailma piiridele." (LFT 5.6) ja "Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." (LFT 7)
Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused"
Kasutatud kirjandus
Selg, Peeter 2009a. Analüütiline filosoofia. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 471–478.
Selg, Peeter 2009b. Ludwig Wittgenstein. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim. Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 479–503.