Joseph Greenberg

Joseph H. Greenberg (1915–2001) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse keeletüpoloogilise analüüsi rajajaks. Tema kaks peamist tegevusvaldkonda olid keelte taksonoomia ja keeleuniversaalid.

Greenbergi keeleuniversaalid

Oma 1963. aastal ilmunud artiklis "Some Universals of Grammar with Particular Reference to the Order of Meaningful Elements" esitab Greenberg 30 keeleuniversaali - nähtust, mis eksisteerivad enamuses teadaolevates maailma keeltes.

1. Tavalises jutustavas lauses domineerib enamasti sõnajärg, kus alus eelneb öeldisele.

2. Eessõnu kasutavates keeltes järgneb genitiiv nimisõnale, tagasõnu kasutavates keeltes eelneb genitiiv nimisõnale.

3. Keeled, milles domineerib VSO sõnajärg, kasutavad alati eessõnu.

4. Keeled, milles domineerib SOV sõnajärg, kasutavad tihti tagasõnu.

5. Kui keeles domineerib SOV sõnajärg ja genitiiv järgneb nimisõnale, siis järgneb ka omadussõna nimisõnale.

6. Kõigis keeltes, milles domineerib VSO sõnajärg, on SVO alternatiivne võimalus.

7. Keeles, milles domineerib SOV sõnajärg, ei ole alternatiivseid sõnajärgi. Kui on, siis ainult OSV sõnajärg, kus ka kõik verbi modifitseerivad määrsõnad verbile eelnevad.

8. Kui jah-ei küsimust eristab väitest ainult intonatsioon, leiab vastav intonatsioonimuutus aset pigem lause lõpus kui alguses.

9. Kui küsipartikleid kasutavates keeltes on partikli asukoht lauses kindlaks määratud, siis eessõnu kasutavates keeltes asub see enamasti lause alguses, tagasõnu kasutavates keeltes lause lõpus.

10. Kui küsipartikkel käib lauses kokku kindla sõnaga, järgneb see peaaegu alati sellele sõnale. Keeltes, milles domineerib VSO sõnajärg, selliseid partikleid ei leidu.

11. Sõnajärje vahetumine selliselt, et öeldis eelneb alusele, esineb ainult keeltes, kus küsisõna on tavaliselt lause alguses. Jah-ei küsimustes esineb samasugune vahetus ainult siis, kui see esineb ka küsisõnaga küsimustes.

12. Kui keeles domineerib jutustavates lausetes VSO sõnajärg, on küsisõnad alati lause alguses; kui domineerib SOV sõnajärg, siis sellist reeglit ei ole.

13. Kui sihitis eelneb öeldisele, siis eelnevad öeldisele ka sellega alistusseoses olevad öeldised.

14. Kõigis keeltes eelneb tingimuslauses üldjuhul tingimus järeldusele.

15. Tahtlikkust ja tulemust väljendavates lausetes järgneb alistusseoses öeldis üldjuhul lause põhiöeldisele, välja arvatud keeltes, kus sihitis alati verbile eelneb.

16. Keeltes, kus domineerib VSO sõnajärg, eelneb pöördeline abitegusõna alati öeldisele. Keeltes, kus domineerib SOV sõnajärg, järgneb pöördeline abitegusõna alati öeldisele.

17. Keeltes, kus domineerib VSO sõnajärg, järgneb omadussõna tihti nimisõnale.

18. Keeltes, kus omadussõna eelneb nimisõnale, teevad seda tihti ka demonstratiivpronoomenid ja arvsõnad.

19. Keeltes, kus omadussõna järgneb nimisõnale, võib siiski olla väike hulk omadussõnu, mis nimisõnale eelnevad. Keeltes, kus omadussõna nimisõnale eelneb, erandeid ei ole.

20. Kui demonstratiivpronoomen, arvsõna ja omadussõna nimisõnale eelnevad, esinevad need lauses alati sellel järjekorras. Keeltes, kus need nimisõnale järgnevad, on järjekord kas sama või täpselt vastupidine.

21.

Kasutatud kirjandus

Greenberg, Joseph 1963. Some Universals of Grammar with Particular Reference to the Order of Meaningful Elements. – Universals of Human Language, 73–113. Cambridge, Massachusetts: MIT Press.

Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus