Joseph Greenberg

Joseph Greenberg

Joseph H. Greenberg (1915–2001) oli ameerika keeleteadlane, keda peetakse kaasaegse keeletüpoloogilise analüüsi rajajaks. Tema kaks peamist tegevusvaldkonda olid keelte taksonoomia ja keeleuniversaalid.

Greenbergi universaalid

Oma 1963. aastal ilmunud kuulsas artiklis "Some Universals of Grammar with Particular Reference to the Order of Meaningful Elements" esitab Greenberg 45 keeleuniversaali. Need on nähtused ja tendentsid, mille esinevus maailma keeltes on piisavalt tihe ja süstemaatiline, et mitte olla vaid juhuslik.

1. Tavalises jutustavas lauses domineerib enamasti sõnajärg, kus alus eelneb öeldisele.

2. Eessõnu kasutavates keeltes järgneb genitiiv nimisõnale, tagasõnu kasutavates keeltes eelneb genitiiv nimisõnale.

3. Keeled, milles domineerib VSO sõnajärg, kasutavad alati eessõnu.

4. Keeled, milles domineerib SOV sõnajärg, kasutavad tihti tagasõnu.

5. Kui keeles domineerib SOV sõnajärg ja genitiiv järgneb nimisõnale, siis järgneb ka omadussõna nimisõnale.

6. Kõigis keeltes, milles domineerib VSO sõnajärg, on SVO alternatiivne võimalus.

7. Keeles, milles domineerib SOV sõnajärg, ei ole alternatiivseid sõnajärgi. Kui on, siis ainult OSV sõnajärg, kus ka kõik verbi modifitseerivad määrsõnad verbile eelnevad.

8. Kui jah-ei küsimust eristab väitest ainult intonatsioon, leiab vastav intonatsioonimuutus aset pigem lause lõpus kui alguses.

9. Kui küsipartikleid kasutavates keeltes on partikli asukoht lauses kindlaks määratud, siis eessõnu kasutavates keeltes asub see enamasti lause alguses, tagasõnu kasutavates keeltes lause lõpus.

10. Kui küsipartikkel käib lauses kokku kindla sõnaga, järgneb see peaaegu alati sellele sõnale. Keeltes, milles domineerib VSO sõnajärg, selliseid partikleid ei leidu.

11. Sõnajärje vahetumine selliselt, et öeldis eelneb alusele, esineb ainult keeltes, kus küsisõna on tavaliselt lause alguses. Jah-ei küsimustes esineb samasugune vahetus ainult siis, kui see esineb ka küsisõnaga küsimustes.

12. Kui keeles domineerib jutustavates lausetes VSO sõnajärg, on küsisõnad alati lause alguses; kui domineerib SOV sõnajärg, siis sellist reeglit ei ole.

13. Kui sihitis eelneb öeldisele, siis eelnevad öeldisele ka sellega alistusseoses olevad öeldised.

14. Kõigis keeltes eelneb tingimuslauses üldjuhul tingimus järeldusele.

15. Tahtlikkust ja tulemust väljendavates lausetes järgneb alistusseoses öeldis üldjuhul lause põhiöeldisele, välja arvatud keeltes, kus sihitis alati verbile eelneb.

16. Keeltes, kus domineerib VSO sõnajärg, eelneb pöördeline abitegusõna alati öeldisele. Keeltes, kus domineerib SOV sõnajärg, järgneb pöördeline abitegusõna alati öeldisele.

17. Keeltes, kus domineerib VSO sõnajärg, järgneb omadussõna tihti nimisõnale.

18. Keeltes, kus omadussõna eelneb nimisõnale, teevad seda tihti ka demonstratiivpronoomenid ja arvsõnad.

19. Keeltes, kus omadussõna järgneb nimisõnale, võib siiski olla väike hulk omadussõnu, mis nimisõnale eelnevad. Keeltes, kus omadussõna nimisõnale eelneb, erandeid ei ole.

20. Kui demonstratiivpronoomen, arvsõna ja omadussõna nimisõnale eelnevad, esinevad need lauses alati sellel järjekorras. Keeltes, kus need nimisõnale järgnevad, on järjekord kas sama või täpselt vastupidine.

21. Kui üks või kõik määrsõnad järgnevad omadussõnale, mida need modifitseerivad, on tegemist keelega, kus omadussõna järgneb tavapäraselt nimisõnale ning öeldis eelneb sihitisele.

22. Kui võrdlustes on ainus või üks võimalik järjekord "objekt, millega võrreldakse – sidesõna (nt kui) – võrldusastmes omadussõna", on tegemist tagasõnu kasutava keelega. Kui ainus võimalik järjekord on "võrdlusastmes omadussõna – sidesõna – objekt, millega võrreldakse", on sageli tegemist eessõnu kasutava keelega.

23. Kui lisandi funktsioonis pärisnimi eelneb nimisõnale, on tegemist keelega, kus nimisõna eelneb genitiivile. Kui nimisõna tavaliselt pärisnimele eelneb, eelneb ka genitiiv nimisõnale.

24. Kui relatiivlause eelneb nimisõnale kas ainsa või ühe võimaliku konstruktsioonina, on tegemist kas tagasõnu kasutava keele või nii ees- kui tagasõnu kasutava keelega.

25. Kui asesõnaline sihitis järgneb öeldisele, järgneb ka nimisõnaline sihitis.

26. Keeled, mis kasutavad transfikseid, kasutavad alati ka prefikseid ja/või sufikseid

27. Keeled, mis kasutavad ainult sufikseid, kasutavad tagasõnu. Keeled, mis kasutavad ainult prefikseid, kasutavad eessõnu.

28. Kui tuletusliide ja käändetunnus mõlemad eelnevad või järgnevad sõnatüvele, paikneb tuletusliide alati tüve ja käändetunnuse vahel.

29. Kui keeles on käänded, on seal alati ka tuletusliited.

30. Kui tegusõnal on arvu või soo kategooria, on sellel alati ka aja ja kõneviisi kategooriad.

31. Kui kas alus või sihtis ühildub öeldisega soos, ühildub ka omadussõna alati nimisõnaga soos.

32. Kui öeldis ühildub aluse või sihitisega soos, ühildub see ka arvus.

33. Kui alus öeldisega arvus ei ühildu, on verb alati ainsuses.

34. Üheski keeles ei esine triaali (eraldi arvukategooria kolmele nähtusele), kui seal ei esine duaali (eraldiarvukategooria kahele nähtusele). Üheski keeles ei esine duaali, kui seal ei esine mitmust.

35. Ei ole ühtegi keelt, kus mitmust kunagi ei markeerita, küll aga keeli, kus ainsust ei markeerita. Duaal ja triaal on peaaegu alati markeeritud.

36. Kui keeles esineb soo kategooria, esineb seal alati ka arvu kategooria.

37. Mitmuses ei ole sookategooriaid kunagi rohkem kui ainsuses.

38. Kui keeles on käänete süsteem, on ainus markeerimata kääne see, mis mh intransitiivse öeldise alust tähistab.

39. Kui sõnas on nii arvu- kui ka käändetunnus ja mõlemad kas eelnevad või järgnevad sõnatüvele, on arvutunnus peaaegu alati käändetunnuse ja tüve vahel.

40. Kui omadussõna järgneb nimisõnale, on omadussõna markeeritud täpselt samasugustes kategooriates nagu nimisõna.

41. Kui keeles domineerib sõnajärg, kus öeldis järgneb nii alusele kui ka sihitisele, kasutab keel peaaegu alati käändeid.

42. Kõigis keeltes on asesõnad, millel on vähemalt kolm isiku- ja kaks arvukategooriat.

43. Keeles, mille nimisõnadel on soo kategooria, on ka isikulistel asesõnadel soo kategooria.

44. Kui keeles on esimeses isikus soo kategooria, on see olemas ka teises ja/või kolmandas isikus.

45. Kui asesõna mitmuses on soo kategooria, on see olemas ka asesõna ainsuses.

Keeleuniversaalide teooria on tänapäeva keeleteaduses siiski väga vastuoluline, juba ainuüksi sellepärast, et kõigi maailma keelte kohta ei ole piisavalt andmeid ning keeleteadlased pole üksmeelel isegi selles, mis üldse keeleks kvalifitseerub (nt keel vs murre probleem) (Evans, Levinson 2009: 432).

Kasutatud kirjandus

Evans, Nicholas, Stephen C. Levinson 2009. The myth of language universals: Language diversity and its importance for cognitive science. – Behavioral and Brain Sciences (2009) 32, 429–492.

Greenberg, Joseph 1963. Some Universals of Grammar with Particular Reference to the Order of Meaningful Elements. – Universals of Human Language, 73–113. Cambridge, Massachusetts: MIT Press.

Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus