Erinevus lehekülje "Sõnajärg" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]] | [[File:wordorder.png|thumb|Sõnajärje tüübid ja nende esindatus maailma keeltes (WALS)]] | ||
'''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause | '''Sõnajärg''' (ingl k ''word order'') on [[Lauseliige|lauseliikmete]] järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (''Ema armastab isa.'' vs ''Isa armastab ema.'') ja lause info organiseerimine (''Mina söön saia.'' vs ''Saia söön mina.''). (Karlsson 2001: 197) | ||
Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühtlane. On olemas ka rohkem või vähem vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199) | Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühtlane. On olemas ka rohkem või vähem vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199) | ||
Viimane redaktsioon: 26. veebruar 2022, kell 10:29
Sõnajärg (ingl k word order) on lauseliikmete järjestus lauses. Sõnajärjel on lauses kaks ülesannet: lauseosade omavaheliste seoste väljendamine (Ema armastab isa. vs Isa armastab ema.) ja lause info organiseerimine (Mina söön saia. vs Saia söön mina.). (Karlsson 2001: 197)
Sõnajärjetüüpe kirjeldatakse tavaliselt kolme olulisima lauseliikme kaudu: alus ehk subjekt (S), öeldis ehk verb (V), sihitis ehk objekt (O) (Karlsson 2001: 198). Võimalikke sõnajärjetüüpe on seega kuus, kuid nagu kõrvalolevast tabelist näha, on nende jagunemine maailma keeltes väga ebaühtlane. On olemas ka rohkem või vähem vaba sõnajärjega keeli, kus sõnade omavahelisi seoseid väljendavad morfeemid (nt käänded ja pöörded). Nii on ka eesti keelega. Eesti keele põhisõnajärg on küll SVO, kuid sõltuvalt kontekstist on võimalik moodustada ka teistsuguse sõnajärjega grammatiliselt korrektseid lauseid. (Karlsson 2001: 199)
Kasutatud allikad
Karlsson, Fred 2001. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 197–199.
WALS = Matthew S. Dryer. 2013. Order of Subject, Object and Verb. In: Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.