Kõneviis

Kõneviis (ingl k mood) on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut kirjeldatava sündmuse tõepärasuse suhtes. Erinevate kõneviiside kasutamine võimaldab kõnelejal väljendada, kas mingi sündmus on toimunud või oleks teatavatel tingimustel võinud toimuda, kas tegemist on otsese või kaudse teatega, väite või käsuga. (EKG 1993: 80)

Eesti keele kõneviisid

Kõneviis	Funktsioon	Näide
Indikatiiv (kindel kv)	väljendab, et sündmus toimub kindlasti ning kõneleja ise on selle info allikas	Ma läksin kooli.
kääne	nimisõna, asesõna, omadussõna	nimetav, omastav, sisseütlev jne	tegija, omamine, suund, koht jne
klass	verb, nimisõna, omadussõna	mees-, nais-, kesksoost; elus, eluta	mehed, naised, sootud, elusus
kõneviis	verb	kindel kv, subjunktiiv, optatiiv, tingiv kv	tõenäosus, vastavus tegelikkusele, võimalikkus
arv	nimisõna, verb, asesõna	ainsus, mitmus, duaal, triaal	üks, kaks, rohkem kui üks, rohkem kui kolm
isik	asesõna, verb	esimene, teine isik jne, neljas isik	kõneleja, kuulaja, keegi kolmas, neljas osapool
aeg	verb	olevik, minevik, tulevik	oleviku aeg, mineviku aeg, tuleviku aeg
tegumood	verb	aktiiv, passiiv, kausatiiv	kes tegi, mille suhtes, kes/mis põhjustas tegevuse

Kasutatud allikad

EKG 1993 = Eesti keele grammatika 1993. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut.