Grammatilised kategooriad

Grammatiline kategooria on sarnase funktsiooniga, kuid üksteist välistavate süntaktiliste omaduste kogum (SIL).

See tähendab, et:

• Igal kategoorial on üks kindel funktsioon, näiteks arvu kategooria väljendab referentide kogust. Just nende erinevate funktsioonide järgi kategooriaid eristataksegi.
• Üks kategooria koosneb kindlast arvust vastandustest. Vastandused on need erinevad võimalikud tähendused, mis sõnal selle kategooria funktsiooni piires olla saavad. Kui arvu kategooria väljendab referentide kogust, siis võimalikud tähendused, mis sõnal arvu kategoorias olla saavad, on eesti keeles näiteks ainsus ja mitmus. Need kaks tähendust moodustavadki eesti keele arvu kategooria.
• Kategooriat saab keeles “näha” sõna morfoloogia kaudu. Enamasti on keeltes nii, et grammatilise kategooria kõige lihtsam ja tavalisem liige on markeerimata ehk n-ö algvorm ning ülejäänud liikmeid eristatakse näiteks afiksite kaudu. Näiteks on eesti ja paljude teiste keelte käände kategooria algvorm nominatiiv, ülejäänud käändeid markeeritakse sufiksitega (auto : autot : autoga jne). Sealjuures on igal kategooria markeeritud tähendusel üldjuhul ka oma kindel afiks, näiteks eesti keeles on arvu kategoorias mitmuse tunnus -d (ehkki esineb ka palju erandeid).
• Igal sõnal peab alati olema üks kategooria tähendustest. Kui keeles mingi kategooria juba on, siis ei saa ükski sõna kunagi jääda selle kategooria suhtes neutraalseks. Ka markeerimata algvorm on üks kategooria tähendustest.
• Igal sõnal saab olla ühest kategooriast korraga ainult üks tähendus. See tähendab, et sõnal ei saa olla korraga näiteks kahte käänet või pööret. Küll aga saab ühes sõnas olla korraga mitme erineva kategooria tähendusi (nt raamatutega - väljendab arvu kategooria mitmust ja käände kategooria komitatiivi)
• Kategooriat saab väljendada üks või mitu sõnaliiki. Kui öeldakse, et nt aeg on verbi kategooria, siis see tähendab, et kõigile selle keele verbidele saab vähemalt teoreetiliselt aja kategooria kõiki erinevaid tähendusi anda (isegi kui mõnda neist vormidest semantilistel või ajaloolistel põhjustel keeles päriselt ei kasutata). See, missugused sõnaliigid keeles missuguseid kategooriaid väljendada saavad, on ajalooliselt välja kujunenud ja kinnistunud, seega me ei saaks nt eesti keele käändeid verbidele lisama hakata.
• Erinevad kategooriad väljenduvad eri keeltes erinevalt. Varieeruda võib näiteks see, mis kategooriad keeles üldse on, kui palju on kategooriates erinevaid tähendusi, mis sõnaliigid neid kategooriad väljendada saavad, kuidas neid kategooriaid sõnades markeeritakse. Kõiki neid küsimusi tuleb eri keelte grammatilisi kategooriaid võrreldes meeles pidada.
• Samuti tuleb arvestada, et ühte kategooriat võidakse eri keeltes ja vahel isegi ühe keele erinevates keeleteaduslikes koolkondades erinevalt kirjeldada, sõltuvalt näiteks sellest, kas kategooriat defineeritakse morfoloofilise vormi või funktsionaalse sisu kaudu.

Kategooria	Sõnaliik	Tüüpilised vastandused	Morfeemiga edasi antav tähendus
aspekt	verb	perfekt, imperfekt	lõpetatus, harjumuspärasus, kestvus jne
kääne	nimisõna, asesõna, omadussõna	nimetav, omastav, sisseütlev jne	tegija, omamine, suund, koht jne
klass	nimisõna, omadussõna	mees-, nais-, kesksoost; elus, eluta	mehed, naised, sootud, elusus
kõneviis	verb	kindel kv, subjunktiiv, optatiiv, tingiv kv	tõenäosus, vastavus tegelikkusele, võimalikkus
arv	nimisõna, verb, asesõna	ainsus, mitmus, duaal, triaal	üks, kaks, kolm, rohkem kui üks
isik	asesõna, verb	esimene, teine, kolmas isik	kõneleja, kuulaja, keegi kolmas
aeg	verb	olevik, minevik, tulevik	oleviku aeg, mineviku aeg, tuleviku aeg
tegumood	verb	aktiiv, passiiv, kausatiiv	kes tegi, mille suhtes, kes/mis põhjustas tegevuse

Kasutatud kirjandus

SIL = Glossary of Linguistic Terms. SIL International. https://glossary.sil.org/