Glossimine
Glossimine on kõigi sõnas esinevate morfeemide tähenduse märkimine. Keeleteaduslikes tekstides kasutatakse glossimist ennekõike võõrkeelsete näidete analüüsimisel, et töö lugeja saaks ka seda konkreetset keelt oskamata sõnade morfoloogilist ehitust jälgida ja grammatiliste morfeemide tähendust mõista.
Glosside lugemise ja koostamise juhend
Glossitud näide koosneb kahest või kolmest reast. Esimesel real on näitetekst ise, teisel glossid ning kolmandal vajadusel tõlge (kui tegemist on teisest keelest pärit näitega). Gloss ise koosneb samuti kolmest osast: sõna põhivorm (tüvimorfeem), piiri märkiv sidekriips või punkt ja morfoloogiline info. Selgelt eristuvaid morfeemipiire märgitakse sidekriipsuga. Punkti kasutatakse, kui sõnas pole võimalik morfeemide vahelist piiri eristada või üks morfeem väljendab mitut tähendust. Sidekriipsu tuleb morfeemipiiride eristamiseks kasutada ka esimese rea näitetekstis, punkti mitte. Morfeemide märgendid kirjutatakse kapiteelkirjas (trükitähtedes, kuid tavatekstist väiksemas fontis (small caps)). Lugemise mugavamaks muutmiseks paiknevad sõnad tekstinäite ja glosside real täpselt üksteise all, selleks saab sõnade vahel kasutada tab-klahvi (tõlkereal seda ei tehta).
| suur-te-le |
| suur-PL-ALL |
| suuri |
| suur.PL.PRT |
| Pan-i-n | õe | raamat-u | laua | peale. | ||||
| Panema-PST-1SG | õde.GEN | raamat-GEN | laud.GEN | POSTP |
| na-n-way-mpi-ira-ya-ntut |
| 3SG.NOM-3SG.ERG-pööra-SEQ-ALL-tule-RM.PST |
| ‘Ta pööras ümber ja tuli tema poole.’ (jiimase keel) |
Kõige suurem morfeem saab olla üks sõna. Seega ei saa kokku märkida näiteks verbide liitaegu (on rääkinud) või verbi ja adverbi ühendeid (ära koristada), mis moodustavad küll ühe fraasi ja ühe semantilise terviku. Lähtuda tuleb ainult sõnas esinevatest morfeemidest:
| on | rääki-nud | |
| olema.3 | rääkima-PTCP |
| ära | korista-da | |
| ADV | korista-INF |
Glossimisel lähtutakse enamasti põhimõttest, et märgitakse sõnas eksplitsiitselt väljendatud kategooriaid, s.t neid, millel on sõna selge tunnus või lõpp olemas. Mõningad markeerimata kategooriaid, millel oma morfoloogilist tunnust ei ole (näiteks verbi puhul olevik, käändsõnade puhul ainsus), ei pea glossima.
Kui olete oma töös kasutanud glossitud tekstinäiteid, tuleb kõik kasutatud märgendid koos tähendusega töö lõpus loetleda.
Valik morfeemide märgendeid
- 1 esimene isik
- 2 teine isik
- 3 kolmas isik
- A transitiivse verbi agent-argument
- ABE abessiiv e ilmaütlev kääne
- ABL ablatiiv e alaltütlev kääne
- ABS absolutiiv
- ACC akusatiiv
- ACT aktiiv
- ADE adessiiv e alalütlev kääne
- ADJ adjektiiv e omadussõna
- ADV adverb e määrsõna
- AGR ühildumise marker
- ALL allatiiv e alaleütlev kääne
- ANTIP antipassiiv
- APPL aplikatiiv
- ART artikkel
- AUX abiverb
- BEN benefaktiiv e kasusaaja
- CAUS kausatiivust e põhjustamist märkiv morfeem
- CLF klassifikaator
- CMP komparatiiv e keskvõrre
- COM komitatiiv e kaasaütlev kääne
- COMP komplemendi marker
- COMPL kompletiiv
- COND konditsionaal e tingiv kõneviis
- COP koopula
- CVB konverb
- DAT daativ
- DECL deklaratiiv
- DEF definiitne e määratud
- DEM demonstratiivpronoomen
- DIST kauge minevik
- DISTR distributiiv
- DU duaal
- DUR duratiiv
- ELA elatiiv e seestütlev kääne
- ERG ergatiiv
- ESS essiiv e olev kääne
- EXCL eksklusiivne ehk välistav
- F feminiinum e grammatiline naissugu
- FOC fookus
- FUT futuurum e tulevik
- GEN genitiiv e omastav kääne
- GER gerundiiv (eesti keeles nt des-vorm)
- ILL illatiiv e sisseütlev kääne
- IMP imperatiiv e käskiv kõneviis
- IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood
- INCL inklusiivne ehk kaasav
- IND indikatiiv ehk kindel kõneviis
- INDF indefiniitne e määramata
- INE inessiiv e seesütlev kääne
- INF infinitiiv e da-tegevusnimi
- INS instrumentaal
- INTR intransitiiv
- IPFV imperfekt
- IRR irrealis
- JUSS jussiiv e möönev kõneviis
- LOC lokatiiv
- M maskuliinum e grammatiline meessugu
- N neutrum e grammatiline kesksugu
- NEG negatiiv e eituse marker
- NMLZ nominalisatsiooni marker (eesti keeles nt -mine: rääki-mine)
- NOM nominatiiv e nimetav kääne
- OBJ objekt e sihitis
- OBL obliikva
- P transitiivse verbi patsient-argument
- PART partikkel
- PASS passiiv
- PFV perfektiiv
- PL pluural e mitmus
- POS possessiiv
- PRED predikaat e öeldis
- PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse
- POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse
- PRF perfekt
- PROG progressiiv
- PROH keeldu märkiv morfeem
- PROX proksimatiiv e lähiminevik
- PRS preesens e olevik
- PRT partitiiv e osastav kääne
- PST lihtminevik
- PSV positiiv e algvõrre
- PTCP partitsiip e kesksõna
- PURP purposiiv
- Q küsipartikkel / küsimuse marker
- QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis
- RECP retsiprook e mõlemapoolne verb
- REFL refleksiiv e enesekohane verb
- REL relatiiv(ne)
- RES resultatiiv e tulemuse marker
- S intransitiivse verbi argument
- SBJ subjekt e alus
- SBJV subjunktiiv
- SG singular e ainsus
- SPL superlatiiv e ülivõrre
- SUP supiin (eesti keeles ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2))
- TOP teema
- TR transitiivne
- TRL translatiiv e saav kääne
- TRM terminatiiv e rajav kääne
- VOC vokatiiv
Kasutatud allikad
Uuspõld, Ellen 2011. Üliõpilastööde vormistusjuhend. Tartu Ülikool: Eesti keele osakond.